4. veebruaril kogunesid Kõrkküla seltsimajja eakamad prouad, et üheskoos tähistada küünlapäeva kui naiste püha. Rahvapärimus ütleb, et sellel päeval said naised voki või kangastelgede tagant välja ning võisid kõrtsi minna. Saarlaste kombekohaselt pidid naised kindlasti küünlapäeval ka punast viina jooma, et põsed kenasti jumekad oleksid ja sääsed suvel tuppa ei trügiks.
Küünlapäeva üritusel oli ka üks "rosin" saia sees. Edgar Talu oli meespoole esindajana naistele sohvriks ning võttis kohustuseks naised pärast pidu kõik kenasti koju toimetada.
Küünlapäeva üritusele oli külla tulnud memmede tantsurühm "Eideratas" Kuressaarest. Nad esitasid nii rahvatantse kui seltskonnatantse. Seltskonnatantsude ringi haarati kaasa ka kõik kohalolnud. Kui külm talveilm oli nahavahe kõhedaks teinud, siis tantsuringis sai selja päris märjaks. Vahvad "tüdrikud" need Eideratta-memmed.
Virge oli koostanud väikese küsimuste-mõistatuste lehe, millele vastamisega sai oma teadmisi ja ka loovust ning leidlikkust ilmutada. Nii saime teada, et kui küünlapäev oli naistele tähtis päev, siis sellele järgnenud küünlalühtripäev, lühtrikabjapäev ja kabjarõngapäev olid kõik meeste tähistada. Teadaolevalt "oiti küünlapäevaks üks vints (väiksem õllekeha) õlut jõulust, kui just küünlabäst ei tehtud. Siis tuli naabrimees teisele talule ja ütles: Ma tulli su küünlabä õllekeha üles võttama." (Kärla)
Oli tore laupäeva pärastlõuna. Kodutee oli üsna pakaseline, sest temperatuur õues aina langes ja langes. Kärisend külmakuu on alanud.
Maret Metsmaa, Paadla Kandi Selts
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar