Neljas, väga tegus kolmapäev

Eelviimasel juulikuu kolmapäeval toimetasime Kärla kalmistu uues osas. Meie ülesandeks oli võsast puhastatud platsilt kokku korjata juurikad, oksad ja prügi. Töö ei olnudki nii kerge, nagu algul tundus. Mõni juurikas oli ikka väga visa ja ei tahtnud kuidagi maa seest välja tulla. Aga meie olime veel visamad ning lõunasöögi ajaks olime terve platsi puhtaks teinud.

Pärast lõunasööki asusime jalgratastele ja võtsime suuna Kandla poole. Külastasime lambafarmi.

Tiina Vester rääkis meile farmis tehtavast ja demonstreeris oma tublide abilistega lambakarja ajamist.

Kandlasse on kavas rajada ka lambarestoran. Igatahes väljastpoolt paistab ta juba päris kobe välja.

Käisime vaatamas ka Roosi talu õues suvitavat karja. Neid valvavad nn hundipeletajad :-) Toredad valged koerad, kes Tiina jutu järgi tunnevadki end hästi lammaste hulgas ja hoiavad neil silma peal.

Meil oli väga tegus kolmapäev. Aitäh nii töödejuhatajatele Arvile ja Aarele kui ka lambafarmi töötajatele. Vaata rohkem pilte ka kõrvalolevast ripploendist.

Kolmas tegus kolmapäev

Nagu ikka, kogunesime Kärla rahvamaja juurde. Seekord tunduvalt varasemal kellaajal, sest hommikupooliku pidime veetma Kõrkkülas.

Kärla jahimeeste seltsi liikmete Aarne Mesila ja Tiit Mägi juhendamisel valmistasime metsloomadele söödavihtasid. Töö sai kiiresti ja osavalt tehtud :-)

Aarne rääkis meile veidi jahimeeste tegevustest ja Tiit näitas meile oma trofeede kogu. Väga äge. Pidime ratastega tegema Kõrkküla allkülas ringi ka, aga kuna Pilleliisi rattakumm otsustas katki minna, siis jäi see retk meil tegemata.

Pärastlõunal jagunesid osalejad parajatesse gruppidesse, said fotokad ja juhised ning siirdusid fotojahile. Ülesandeid sai kokku kuus. Neljas erinevas paigas pidi iga grupp tegema vastava lavastusliku foto. Veel pidi iga grupp leidma modellid ja tegema portreefotosid. Ka loodust tuli jälgida, sest vähemalt ühel fotol peab olema kas putukas, lind või loom. Neid tulemusi näeme järgmisel kolmapäeval, kui pildid ilmutatud saavad.

Tegusad kolmapäevad - 2

Teine tegus kolmapäev möödus meil Karujärve ääres.

Ennelõunal tegime veidike tööd. Üheks ülesandeks oli palliplatsile toodud liivahunnik laiali tõsta. See ei olnudki nii lihtne. Liiv oli veidi savisegune ja päris raske. Aga lapsed olid tublid ja saime oma töö peaaegu 100-protsendiliselt tehtud :-) Teine seltskond värvis järveäärsed riietuskabiinid kärla-triibuliseks. Väga rõõmus pilt sai.

Käisime ka nn metsikutest ujumiskohtadest prügi korjamas. Kogunes päris mitu suurt kotitäit päris "huvitavat" nodi. Kõige rohkem hämmastas mind see, et titemammad on kõige loodusvaenulikumad suvitajad. Need mähkmete hulgad, mis lihtsalt põõsasse loobitakse. Uskumatu! Nüüd ma usun, et titele on võimalik juba vanaisa poolt kantud mähkmeid pakkuda (vihje Rimi reklaamile). Meie tänased titemammad vist ei tea, et need mähkmed, mis nad täna põõsasse viskavad, on ka siis veel loodust risustamas, kui nende lastel on lapsed. Aga positiivse emotsiooni sain ikka ka ja seda prügikorjajate ehk meie laste poolt. Oh neid rõõmsaid kilkeid, kui nad põõsa alt midagi leidsid :-) Nii et prügikorjamine möödus meil ilma ninakirtsutamiseta ja rõõmsal meelel.

Pärastlõunal oli meil vaba aeg. Nautisime vees sulistamist ja mängisime kroketit. Enne kojuminekut väike hamburger ja sõit kodu poole algas. Tore päev oli!

Tänud ka Karujärve kämpingu bossile Jürile, kes meil lubas seal rassida ja meile tegevust leidis. Rohkem pilte kõrvalolevas ripploendis.

SuveZumba pargis

Neljapäevaõhtutel on võimalus pargi tantsulaval zumbatada ehk siis end tantsuliselt liigutada. Pildil on esimese neljapäeva zumbatajad.

Tegus kolmapäev - esimene

3. juuli hommikul sai alguse suveprojekti "Tegusad kolmapäevad" esimene päev, millele võib julgelt alapealkirjaks panna "Tunne oma kodukanti". 15 last vanuses 8-14 aastat ja 4 täiskasvanut istusid ratastele ning liikusid marsruudil Kärla-Mõnnuste-Paevere-Vennati.

Oma esimese peatuse tegime Mõnnuste kiriku varemete juures.

1868.a. ehitatud kirik oli paekiviseinte ja kahe torniga. Lennuvälja läheduse tõttu võeti kellatorn 1941.a. maha. Hoonet kasutati sõjaväe spordisaalina ning hiljem kolhoosi väetisehoidlana ja lõpuks lambalaudana.

Järgmine sihtpunkt oli Euroopa naba, mis Wikipedia andmetel on Euroopa äärmuspunkte arvestades Euroopa keskpunkt. Siin saime veidi tööd ka teha. Püstitasime keskpunkti tähistava posti kõrvale kärlatriibulise tahvli, kuhu edaspidi kinnitame Euroopa kaardi, mis piltlikult näitab, kus me parasjagu asume.

Jälle ratste selga ja suundusime Paevere külla. Kui nüüd päris aus olla, siis pisikese söögipeatuse tegime Kogula külas asuvas Ruunakoplis, külaväljakul. Need kaks küla on omavahel nii läbi põimunud, et vaid teadja oskab öelda, kummas külas ta parasjagu asub :-) Kohalik teab kindlalt, et kraav teeb vahe - ühel pool Kogula, teisel "kaldal" Paevere. Tegelikult on Paevere nimetus külana uus, tekkinud pärast Paadla mõisa riigistamist (1919), kui mõisamaad jagati Vabadussõjast osavõtnutele.

Paadla mõisa on esmakordselt mainitud 16. sajandi keskel ja kuulus läbi pikkade sajandite von Buxhoevdenitele. Mõisa kivist peahoone on ehitatud mitmes järgus. Vanem osa pärineb 18. sajandi lõpust. 19. sajandi lõpus ehitati hoone põhjalikult ümber ja tehti varasemast vasakust fassaadist uus kahekorruseline peafassaad. Hoone peasissepääs ja sissesõidutee jäid aga vanasse paika.

Peale mõisahoone riigistamist (1919) ja remonti avati 1927.a. hoones kool, mis lõpetas tegevuse 1970.a. Hoones on asunud ka külakeskus, kolhoosi kontor, raamatukogu, kinosaal ja ajutiselt sõjaaja tingismustes ka nakkushaigla.

Paevere mees Edgar Talu juhatas meid lahkesti ühe unikaalse ausamba juurde, mis on Buxhoevdenite poolt 1854.a. püstitatud Krimmi sõjas langenud poja auks. Ega me seda omapäi vist üles leidnud polekski, sest teekond sambani kulges läbi võsa. Aga püstitamise ajal oli see kindlasti üks väga kena koht mõtisklemiseks Kärla jõe kaldal.

Edasi viis tee meid Vennati külla Hallikivi seiklusparki. Üks sõna - äge. Ei ole mingi titekas, vaid ikka tõsine ronimine. Kaks tundi möödus väga kiiresti. Ja tegelikult tagasitee koju ka. Meie esimene päev lõppes positiivsete emotsioonidega.

Ja nüüd tänusõnad. Edgarile, kes oli meile suurepäraseks giidiks. Riinale ja Kallele, kes kostitasid meid maitsva lõunasöögi ning supertoreda seiklusrajaga. Kärla poe naistele, kes tõid lastele Vennatisse jäätist. Vaidole, kes oli meie esimese kolmapäeva vabatahtlik :-) Üldse oli üks tore seltskond.

Need tänusõnad on kõigi meie kolme poolt, kes me seda suveprojekti veame - Tiina, Maret ja Virge. Vaata rohkem pilte kõrvalolevast ripploendist.