KÄRLA RAHVAMAJA

Kadaka mari käis võistu tantsimas

2012-01-22T14:01:00.005+02:00

Laupäeval toimus Orissaares maakonna naisrühmade teemapäev "Mõeldes Heino Aassalule". Selle aasta 27. juulil on õpetaja Aassalu 80. sünniaastapäev. Tema inimlikku olemust ja tantsuõpetajaks olemist aitas naistele lähemale tuua Tallinna Ülikooli tantsukateedri professor Angela Arraste, õpetaja Aassalu kunagine õpilane. Tore ja õpetlik treeningtund oli.

Päeva teises pooles toimus naisrühmade võistutantsimine. Tantsuks oma olemuselt lihtne "Klopandi", kuid Aassalu seades päris paras pähkel kõigile. Võistlemas oli 8 rühma, õhtu lõppedes tõsteti neist esile kolm - Lümanda Kabujalake, Kärla Kadaka mari ja Valjala MariAnnid.
Stiilinäide Kadaka mari esitatud "Klopandist": Palju õnne tublidele tantsijatele!
Oma teise tantsuna esitas Kadaka mari "Popurrii naiste tantsudest", mis ka väga hästi vastu võeti.

Fotod Kalmer Saar

Mälumänguturniiri 3. mäng

2012-01-12T11:19:00.006+02:00

Kolmapäeval kohtusid meie sööklas valla mälumängutrniiri kolmandal mängul 8 tublit võistkonda. Turniiri peakohtunik Toivo Vaik oli taas 19 küsimust välja valinud. Oli lihtsamaid, oli keerulisemaid. Saime kinnitust, et Bickfordi nöör on süütenöör, et emakeelepäev on 14. märtsil, et veeboilerit paigaldades peame tundma Ohmi seadust ja palju muud põnevat. Nipikas seisnes seekord veepudeli sisu täpses jagamises kolme klaasi.

Kolmandas mängus kogus enim punkte spordihalli meeskond, talle järgnesid kool ja vallamaja. Ees on ootamas veel 2 mängu - 15. veebruaril ja valla sünnipäeval.

Aasta algas hoogsalt

2012-01-10T12:07:00.006+02:00

Jõulumemmed N.vanaga Kihelkonnal

Uus aasta on täie hooga käima läinud. Avalöök sai antud aastavahetusel, kui täpselt paraja suurusega seltskond üheskoos meie rahvamajas uut aastat vastu võttis. Muusikalist meelelahutust pakkus Paevere tüdruk Annika Väälma. Tantsu löödi varaste hommikutundideni.

Jõulumemmed tantsuhoos

Meie segarühm Tõmba, Jüri tegi oma uue aasta esimesed tantsud Kihelkonna kultuurimajas, kus meelelahutust pakuti Ionix Systems rahvale.

Meite mehed ja jõulumemmed
Toredat uut kultuuriaastat kõigile meie taidlejatele!

Jõulutervitused

2011-12-23T09:17:00.006+02:00

Jõulutervitus segarühm Westilt Läänemaalt
Jõulutervitus Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuselt
Jõulutervitus Kuressaare Raegaleriilt
Jõulutervitus Kuressaare Linnateatrilt

Veel pilte jõulupuust Kõrkkülas

2011-12-20T15:56:00.002+02:00

Pildistas Kati Aus

Jõulupuu Kõrkkülas

2011-12-20T12:57:00.007+02:00

18. detsembril kogunesid Kõrkküla seltsimajja nii nooremad kui eakamad piirkonna elanikud. Jõulupuu säras saalis uhkes hiilguses. Kõik ootasid ärevusega põues jõuluvana. Enne jõuluvana saabumist esitas Kõrkküla neiu Gete Grahv ilusa jõululaulu meeleolu loomiseks. Ja siis ta tuli. Seekord läbi veelompide ja krae vahelt vett välja raputades. Igale kohaletulnud lapsele leidus jõuluvana kotis kingitus. Suurem ja julgem laps laulis või luges ilusa luuletuse, väiksem ja arem puges ema-isa selja taha või lasi hoopiski valjuhäälselt nutupilli. No miks ei võiks see jõulumees sagedamini külas käia! Küll ka lapsed temaga siis harjuks. Jõulumees oli kõigi vastu sõbralik ja hooliv. Nutupilli laskja sai jõuluvanalt lahke pai. Piirkonna eakamatele oli kohtumine noorema järelkasvuga piirkonnas samuti meeleolukas. Oli palju küsimist ja uudistamist, missugune laps kelle pere jagu on? Kes on kus peres minia või väimees? Või kuhu talusse hoopiski uued elanikud tulnud. Heatahtlik uudishimutsemine toimus Õnne-tänava Laine põhimõttel - pole küll minu asi, aga tahaks täpselt teada. Kes seda saab pahaks panna, sest ka külarahval omavahel tuttavaks saamise võimalus on just ühisürituste kaudu. Oli ka selliseid üllatusi, kui naabrinoortega sai külamemm omavahel esmakordselt kokku.
Jõuluvana külaskäigu järel saabus peole veel teinegi külaline. Kärla vallavanem Villi Pihl tutvustas pidulistele Kärla valla käesoleva aasta tegemisi ning ka tulevikumõtteid. Oli võimalus vallavanemaga mõtteid vahetada ning mõne asjaliku ettepanekugagi välja tulla.

Kena jõuluaega kõigile!
Maret Metsmaa, Paadla Kandi Selts
Pildistas Kati Aus

Vallatud tervitavad

2011-12-19T13:58:00.003+02:00

Head sõbrad Virge ja Tõmba, Jüri!
Kellade, kellade hääl...
ududest läbi, metsadest läbi,
taevasse välja, maa peale alla...
Kellade, kellade hääl - see on jõulukellade hääl...
Kerget tantsujalga, tervist, õnne ja armastust uueks aastaks!
Anu ja Jõõpre Vallatud

Külakoori jõulureis

2011-12-15T12:13:00.009+02:00

11.-13. detsembrini oli meie külakooril meeldiv võimalus luua Rootsi kruiisilaeval koos segakoor Lyraga jõulumeeleolu. Enne laevale asumist lauldi ka Tallinnas Raekoja platsil.

Nüüd küünlad me süütame taas

2011-12-14T15:01:00.015+02:00

Kui talvepime tahab tüüdata,
siis paras aeg on küünlad süüdata.
See toetab päikest, väsinut ja loidu,
ta küünlatulest loeb me poolehoidu. (Ellen Niit)

Pühapäeval, 11. detsembril sai teoks arvult kolmas jõululaat. Oli müüjaid, oli ostjaid. Oli võimalus osta iseendale ja leidus kingitusi jõuluvana kotti pistmiseks. Oli iluasju, oli tarbeasju, oli palju maitsvaid asju :-) Laadamelust sai jalgu puhata jõulukohvikus, kus toimetasid toredad päkapikud Margerite ja Paul-Mark. Kellel tahtmist, sai Annika juhendamisel valmistada toreda jõuluehte.
Laadakauba pakkujad olid meeldivalt üllatunud esinejate üle. Kel kõrvad peas, see kuulis Tiina loetud jõulumõtisklusi Virve Osila luulekogust. Pika ja toreda etteaste tegid muusikakooli õpilased koos Imbi ja Üllega. Kell 15.30 oli aeg laadamelu lõpetada ning vallavanema lahke sõna ja valvsa pilgu all süütasime 3. advendi küünla. Lasterühm ja Tõmba, Jüri esitas lõbusaid talvetantse ning tantsusammul viidi jõuluvalgus ka parki vallakuusele.

Kui nüüd veidi külma ja lund ka teeks ...
Talvemuusika

Jõulude tulekus keegi ei kahtle -
jõulud ju jõuavad taeva tahtel
igasse kodusse, toa taha metsa,
linnule, loomale, sinule, et sa
iial ei unustaks lapseiga,
mõistkasid siit saadud selgusega
ise kord jagada lahkust ja usku.
Seepärast jõulud, ta küünlad ei kustu.

Talvetantsud
Fotod Maive Õispuu

Tänavused Kärla valla preemiasaajad

2011-12-14T14:57:00.002+02:00

Tagareas Harri ja Margit Kõrvits, Henri Rump, Jüri Tõru, Vilmar Uljas
Esireas: Egelin Ellermaa, Anne Pildre, Kaja Armus
Foto Aare Laine

LIPUPÄEV

2011-12-07T14:12:00.002+02:00

1997.a 6. detsembril õnnistati Kärla kirikus Kärla valla lipp. 30. jaanuaril 1998 asutati Kärla vallavolikogu määrusega valla Peeter Süda nim kultuuristipendium. Sama aasta 6. detsembril tähistasime esmakordselt Kärla valla lipupäeva, mille raames anti üle esimesed kultuuristipendiumid - Tallinna Toomkiriku orelihooldajale Toomas Mäevälile ja Käesla külast pärit ooperilauljale ja laulupedagoogile Leili Tammelile.
Teisipäeval, 6. detsembril k.a. toimus arvuliselt 14. lipupäeva aktus. Tunnustati tublisid kooliõpilasi ja nende juhendajaid-õpetajaid, tehti kokkuvõtteid valla meenekonkursist ja tunnustati ka kõiki nominente, keda sel aastal preemiavääriliseks peeti.

Kärla valla preemiasaajad 2011:

noortepreemiad: Egelin Ellermaa ja Kaja Armus (Hea õppur), Vilmar Uljas (Hea sportlane), Henri Rump (Aktiivne noor)

Suure Tõllu nim spordipreemia - Jüri Tõru

Peeter Südda nim kultuuripreemia - Margit ja Harri Kõrvits

valla hariduspreemia - Anne Pildre

Vallavapiga väga maitsva tordi valmistas Anneli Mesila

Helkuriüritus Kõrkküla seltsimajas

2011-11-29T12:42:00.004+02:00

Reedel, 25. novembril, kogunes Kõrkküla seltsimajja ligi 20 vanemaealist härrat ja prouat. Ikka selleks, et kuulata-vaadata, mida ohutust liiklemisest on pajatada maanteeameti liiklusohutusosakonna spetsialistil Maiu Välbel.

Põhitähelepanu oma jutus ja ka näidatud videodes pööras Maiu Välbe liiklemisele hämaral ajal ja pimedas, nii jalgrattaga kui jalgsi. Sõnum oli üks - liikleja, kes liigub hämaras jalgsi või jalgrattaga, peab ennast autojuhile nähtavaks tegema. Kindlasti tuleb endale külge riputada helkur, väga hea on kanda helkurvesti. Küsimusele, kui mitu helkurit peaks kandma, oli vastuseks Maiu Välbelt, et kõnni pimedas nagu jõulupuu. Olgu helkureid ennem rohkem, kui et ei ole ühtegi. Ilma helkurita jalakäijat märkab autojuht umbes 30-40 m kauguselt. Helkuriga on jalakäija nähtav juba kuni 150 m kauguselt. Helkur on vajalik selleks, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ja jõuaks reageerida ning mööduks jalakäijast ohutult. Kõik üritusel osalejad said kingituseks helkuri.

Kanna helkurit, see on sinu odavaim elukindlustus!

Maret Metsmaa, MTÜ Paadla Kandi Selts

Käsitöötoas

2011-11-28T09:42:00.003+02:00

valmistasime pühapäeval, esimesel advendil Liivia juhendamisel kinkekotte. Huvilisi oli just parasjagu, et õpetaja jõuaks kõikidega tegeleda. Ei olegi see kinkekoti voltimine-liimimine nii lihtne. Natuke tuli ikka vaeva ka näha. Iga osaleja jõudis valmis teha vähemalt kaks erineva suurusega kotikest ja sai ka mõne hea idee koju kaasa. Aitäh Liiviale jagatud oskuste eest!

OTSEÜLEKANNE SÜNNIPÄEVAPEOLT

2011-11-23T14:34:00.011+02:00

Laupäeval, 19.11. algusega kell 19.11 toimus Sõmera klubis Kärla TeeVee otseülekanne sünnipäevapeost. Sünnipäevalapsed olid naisrahvatantsurühm Kadaka mari ja Kärla külakoor. Ühiselt peetud pidu saab alati toekam ja sisukam. Kokku sai kahel kollektiivil tegevusaastaid 25 - külakooril 10 ja Kadaka maril 15 aastat. Auväärne, kuid natuke hüljatuna tunduv Sõmera klubi oli siginat-saginat ning puna-sinise triibulisi seelikuid ja veste täis. See on vahva, kui stiilselt on Kärla tantsijad ja lauljad osanud oma kihelkonna rahvariietele kaasaegsema väljanägemise anda, natuke uus, kuid ikka oma kindel vana riie. Saate avalöögiks sai sünnipäevalaste ühisetteaste "Kungla rahvas". Õhtut juhtis nagu vanadel headel televisiooniaegadel väga tädi Rutile sarnanev telediktor. Mõnusa huumoriga vürtsitatud saatelõikude tutvustus andis ülevaate nii tantsurühma kui koori tegemistest ja kergitas loori ka tulevikuplaanidelt. Otsesaatele vastavalt näidati publikule plakatil plaksutamise ja lainetamise koht ette. Enne ja pärast saateid jooksid "televaatajate" eest läbi subtiitrid. Sünnipäevalaste esinemise vahele tantsisid segarühm Tõmba, Jüri ja neidude rühm. Tegijate silmist paistis selget rõõmu ja lusti kippus ka peale esinemist üle jääma. Mis viga lustida, kui asja veavad nii vahvad juhendajad nagu Virge Varilepp ja Anita Kangur. Tänusõnad juhendajatele ütlesid koorivanem Jüri Tõru ja vallavanem Villi Pihl. Õnnesoove jätkus ka sõpradelt ning külalistelt.
Kokandussaate sisuks oli "Sünnipäevatort". Õnneks olid abilised lava taga tordi valmis meisterdanud, jäi vaid küünalde süütamise, tordi lahtilõikamise ja söömise vaev. Enne aga võttis koor üles laulu, millest viisijupp oli šokolaadiga tordile kirjutatud. Ega laul "Las mööduvad aastad..." ei olegi nii vale, sest kellel kord juba laulu- ja tantsupisik sees, ei see enam lõpetada suuda. Paljud lauljad on aastaid laulnud ka teistes kollektiivides, eks sama on ka tantsijatega.
Väga meeleolukaks kujunes õhtu viimane paroodiasaade "Kärla Topp 7". Võistlema asusid ansambel Laine, ooperikoor KÄRLYR, tantsurühm "Poolvägilased", meeskvintett, Meie Artur meestega ja Meie Artur naistega ning kepsakad laintantsijad. Milline fantaasia ja leidlikkus oli numbrites! Publik oli vaimustuses ja alla hinde "5" ei andnud ükski žüriiliige (hinnati 5-punkti süsteemis). Et hinded olid nii ühtlased, siis võitjat välja ei kuulutatud ning võitis nagu ikka sõprus. Saate reklaamipausid täistis ansambel Vanad Sõbrad, mõnusad lood jalakeerutamiseks ning lahedad laulud kaasalaulmiseks. Tänu pillimeestele sai külmas klubimajas sooja igaüks, kes vähegi tahtis ja viitsis. Suur tänu tegijatele ilusa õhtu ja jagatud rõõmu eest!

Leelo Viljakainen sõpruskoorist Lyra
Fotod Aira Pärnoja

Toimus mälumänguturniiri 2. mäng

2011-11-17T10:15:00.002+02:00

Kolmapäeva õhtul sai Kärla sööklas teoks valla mälumänguturniiri 2. mäng. Kõik 8 registreerunud võistkonda olid õigeaegselt platsis. Turniiri peakohtunik Toivo Vaik oli taas ette valmistanud 19 mõtlemisainet pakkuvat küsimust. 13. küsimus, tuntud kui nipikas, nõudis seekord täpset kätt ja silma - iga võistkonna esindaja pidi võimalikult täpselt pooleks lõikama kartuli. Sellega saadi väga hästi hakkama. Ka teistele küsimustele leiti vastused ja ühtegi päris "nulli-ringi" ei olnud.

2. mängu suurima punktisumma kogus seekord Spordihall - 30 p. Talle järgnesid Paadla Kandi Selts 29 ja Käesla 26 punktiga. Turniiritabelit saad jälgida kõrvalasuvast ripploendist. Taaskohtume uuel aastal 11. jaanuaril turniiri 3. mängus!

Tuhlipäev Paadlas

2011-10-31T11:42:00.006+02:00

Pühapäeval, 30. oktoobril kogunes paarkümmend huvilist Paadla viljaaita, et kuulata-rääkida kartulist. Idee algatajad on aktiivsed Paevere küla naised eesotsas Talu Endla ja Altmets Helgiga. Kuidas ja missugust kartulit kasvatada? Missuguseid toite kartulist valmistada? Mida vahvat saab kartulist teha? Need küsimused leidsid pühapäeval ka vastused.

Kartuli kasvatamisest ja erinevatest kartulisortidest rääkis Veeve Kaasik. Toiteväärtusi ja valmistamisviise tutvustas Eve Kärblane. Peaaegu iga tuhlipäeval osaleja oli kodust kaasa toonud teistele maitsmiseks huvitavaid ja väga maitsvaid kartulist valmistatud roogasid. Ka ilu peale oli mõeldud - Kiira oli kaasa toonud väga uhked kartulikorvikesed.

Näha sai ka ilusaid sügisandidest tehtud kompositsioone. Kas teate, et vahtralehtedest saab väga uhkeid roose valmistada? Ranna Tiia valmistas niimoodi terve kimbu, väga ilus sai. Sinika ehitas kandikule terve taluõue, kus isegi kena rinnakas perenaine ringi tatsas. Imetleda sai ka suuri kartuleid, suurim neist kaalus 607 g.

Olen väga rahul, et viitsisin end pühapäeva hommikul kodust välja ajada ja sain osa toredast tuhlipäevast.

Fotod Maive Õispuu

Algas mälumänguturniir

2011-10-13T10:13:00.005+03:00

2012.a. 12. märtsil saab Kärla vald 20-aastaseks. Juubeliürituste avalöök sai tehtud kolmapäeval, 12. oktoobril Kärla sööklas toimunud mälumänguturniiri esimese etapiga. Omavahel võtab mõõtu 8 võistkonda: vallamaja, spordihoone ja põhikool valla allasutustest, küladest löövad kaasa Paadla Kandi Selts (Kõrkküla), Paevere ja Käesla, taidlusringidest sel aastal 15. sünnipäeva tähistav naisrühm Kadaka mari ning meie valla üht suurimat tööandjat, Sõmera hooldekodu esindav võistkond Kuues (6. maja vahvad naistöötajad).
Turniiri peakohtunik ja küsimuste koostaja on Toivo Vaik, talle sekundeerisid esimeses mängus Lümanda kooli kehalise kasvatuse õpetaja Urve Vakker ja kõigile tuntud mälumängur Ivo Linna. Kokku on igas mängus 20 küsimust, 10 neist on valikvastustega ja kümnele tuleb ise vastused nuputada. Üks küsimus on nn riskiküsimus. Enne küsimuse esitamist saavad võistkonnad teada teema ja võivad siis ise valida 0 kuni 4 punkti oma vastuse hindeks. Kui vastus on positiivne ehk õige, liidetakse see tulemusele juurde, kui võistkond vastab valesti, võetakse küsitud punktid seni kogutud punktisummast maha.
Esimese mängu võidu noppis omale Käesla koosseisus Erich Suurpere, Kuido Õispuu ja Maive Õispuu kogudes 26 punkti. Teise koha punktisummaga 23 sai Paevere koosseisus Endla Talu, Lija Klein, Andi Talu ja Piret Sepp. Kolmas-neljas koht läks seekord jagamisele Paadla Kandi Seltsi ja spordihoone vahel. Peakohtuniku kommentaar: "Iga mälumängu kokkupanija saab oma tööst naudingu vaid siis, kui võistlejad hoolega kaasa mängivad. Ka seekord läks kõik korda: teadmised ja loogika möllasid. Juba esimese vooru põhjal ütlen, et minu nauding mängust oli täiuslik!"

Turniiritabelit saad jälgida kõrvalasuvast ripploendist.

Hooaeg algas

2011-10-05T09:42:00.003+03:00

Kärla külakoor käis eakate päeval, 1. oktoobril laulmas Tornimäe kultuurimajas. Laulsime koos segakoor Lyraga põhiliselt mereteemalisi laule. Me ei olnud ainukesed esinejad sel kontserdil. Külaliseks oli kutsutud ka Vello Orumets. Kontsert lõppeski kõigi esinejate ühislauluga "Las mööduvad aastad".

Pilte sügislaadalt

2011-10-03T11:33:00.001+03:00

Fotod Kati Aus

SÜGISLAAT KÕRKKÜLAS

2011-10-03T10:16:00.015+03:00

Pühapäeval, 2. oktoobril sai Paadla Kandi Seltsi abil teoks tore sügislaat Kõrkküla seltsimaja õuel. Hommikul kella 10mne ajal hakkas sigin-sagin pihta. Tassiti laudu ja pinke ning kui kaubitsejad olid oma tooted müügilettidele laiali laotanud, nägi kõik päris laadaplatsi moodi välja. Pakuti porgandit ja sibulat, küüslauku, mett ja ravimtaimi, juba valmistehtud hoidiseid ja mett, kadakasiirupit ja maitsvaid pirukaid-kooke. Iseenda ja majapidamise tarbeks sai osta ehteid, satsilisi salle, kaltsuvaipu, võis end lausa pealaest-jalatallani riidesse saada. Ei puudunud ka loomad - kaks armast kutsikat leidsid endale uue kodu.
Lisaks kauplemisele sai osaleda ka muudes ettevõtmistes. Töötoas said huvilised Maret Toobi juhendamisel selgeks süüterooside valmistamise. Võistkondadena sai osaleda orienteerumis-mälumängus, kus võidu tõi mitte kiirus, vaid küsimustele õigesti vastamine. Näiteks tuli teada, missuguse linnu nimega perekonnanimesid on Eestis kõige rohkem (Luik), missuguse nimega tänavaid on Eestis kõige rohkem (Pargi) jmt. Orienteeruma läks 4 võistkonda ja etteruttavalt võib öelda, et kõik saabusid ka laadaplatsile tagasi. Seitsmest küsimusest kuuele vastas õigesti võistkond "Tihked pallid", viiele küsimusele teadis õigesti vastata "Teine noorus" ja neli õiget vastust oli võistkondadel "KEK" ja "Tarkpead".
Laada raames toimus ka küpsetiste konkurss. Konkursi tingimuseks oli, et konkursitöö peab sisaldama porgandit. Laekus 11 suurepärast küpsetist üheksalt valmistajalt. Maitsmiskomisjonis olid sel aastal Alver Maidle (välismaa kokk Kõrkkülast Saaralt), Jaanika Rikko (Mäemõisa perenaine Käeslast, osalenud ka "Õhtusöök viiele" saates), Helin Mardi (Kärla peakokk) ja Kati Aus (Ulje külast, ainus Aus komisjoniliige :-)). Soolaste küpsetiste hulgast pälvisid väikesed autasud Ingrid Leemet röstitud küüslaugu-porgandisaiaga ja Taimi Aus porgandi-pannileivaga. Parimaks soolaseks suutäieks kuulutati Maret Toobi küpsetatud porgandi-hakkliha kringel. Magusatest ampsudest anti väikesed autasud Maret Metsmaa vürtsikale porgandikoogile ja Ilme Kuusksalu porgandi-kreemikoogile. Parimaks magusaks suutäieks sai Tiina Luksi valmistatud toscana porgandikook. Kõige viljakam küpsetiste valmistaja oli Helgi Altmets, tema tõi konkursile lausa 3 erinevat maitset - porgandi-napoleonikook, porganditort ja porgandi-virsikukook. Noh, Helgil neid ideid ikka jagub, ta on oma hoidistega tuntud üle terve maakonna. Osalesid veel Tiia Rand ja Lija Klein, iga küpsetaja jaoks jagus maitsmiskomisjonil kiidusõnu. Lija, kavalpea, oli komisjoni lauale sokutanud ka ühe keedise. Komisjon loomulikult maitses kohustundlikult kõike, mis talle laua peale sätitud oli, ja nii said kõik laadalised teada, et keedis koosnes porgandist, pihlakast, sibulast. Vot nii. Kõik laadalised said ka konkursitöid maitsta ja järele ei jäänud midagi :-)
Laadamelule aitasid kaasa tantsurühm Meelespea Salmelt, juhendaja Jelena Psenitsnaja, ja showtantsutrupp Emma Sandlast, juhendaja Pille Õunapuu. Sõnalist nalja pakkus Kärla mees Ülo Kannisto.
Suured tänud laadakorralduse eest Paadla Kandi Seltsile. Väga tore koostöö oli.

Renna - tõrvikukandja

2011-09-27T19:00:00.005+03:00

Renna Järvalt - Londoni OM tõrvikukandja.
Kõlab uhkelt! Ja me olemegi uhked. Renna on Kärla tüdruk, noh, tegelikult küll juba suur inimene. Renna ja sport on sünonüümid. See, et ta sai väljavalituks ja saab võimaluse joosta olümpiatulega 300 m Suurbritannia teedel, on mo arvates nii loomulik. Renna korraldab Eestis nii paljusid jooksu- (ja muid spordi-)üritusi, osaleb ise võistlejana igasugustel maratonidel (jooksu-, rulluisu-, ratta-). Renna on MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi eestvedaja.
Renna on üleüldse üks läbinisti tervislik ja seetõttu ka elurõõmus inimene. Ja ta on täiesti ära teeninud ühe tähtsa olümpiatõrviku jooksu.
Ja tegelikult on Renna tore tädi ka, kes leiab aega Emma ja Saara Sofia jaoks.

Lasterühma hetked noorte tantsupeol

2011-09-13T16:37:00.000+03:00

Hetked jäädvustas Andre Anis, Salme laste klassijuhataja

Meil kolhoosis

2011-08-30T14:10:00.012+03:00

Paadla kandi rahval on kenaks traditsiooniks saanud suve lõppu tähistada ühe laheda stiiliüritusega Kõrkküla jaanituleplatsil. Seni on olnud kantri- ja mereteemat. Sel aastal siis teema "kolhoos".

27. augustil, kenal suvisel laupäeval, saigi stiilikas teoks. Üritust olid tervitama tulnud pioneerid, kõik kenasti pidulikes valgetes pluusides, kaelarätid kaelas ja pilotkad peas. Pioneeriorganisatsiooni esindajad olid Virge Varilepp, Meriliis Varilepp ja Margerite Mesila. Punalipp õlal lehvimas ning onu Lenini pilt kaasas, nii nad saabusid. Stiilikale tuli kokku kolhoosnikeks riietatud mehi, naisi ja lapsi. Stiili leidmiseks olid vanaemade riidekapid ja pööningud usinasti läbi tuhnitud, Jüri ja Janne Mesilal olid üles leitud omaaegsed piimanõudki, millel ka piimaringi number veel peal oli.
Stiilsed kolhoosnikud pidid ka stiilseid tegevusi tegema. Esiteks said kõik osaleda kolhoositeemalise viktoriini küsimustele vastamises. Siin noppisid enim auhindu Lembit Sepp ja Jüri Mesila. Auhinnad olid kenasti ajalehe sisse pakitud nagu stiil ette nägi.
Ees ootas järgmine ala - lüpsipingi rinnalt tõuge. Eestlased on edumeelsetena kasutusele võtnud lüpsipingi heite, meie kasutasime rinnalt tõukamise varianti. Naisvõistlejatest edestas teisi Janne Mesila, tulemusega 4,69 m. Meestest tegi parima tõuke Martin Metsmaa tulemusega 6,60 m ja lastest-noortest oli parim Margerite Mesila - 2,52 m.
Järgmine maalähedane võistlus oli "Sitta kah", kus tuli sõnnikut hanguga aja peale ühest vannist teise vedada. Sellel alal näitas parimat tulemust Jüri Mesila ajaga 50,53 sek. Lastest-noortest oli tubli Margerite Mesila, kes ka võistlusmaale pudenenud sõnnikuriismed usinasti rehaga kokku riisus. Reelika Grahv maaomanikuna oli võistlusel kohtunik, tema hindas ülesande puhast sooritust.
Viinaviskamine oli ala, kus üks võistleja lennutas "viina"pudelit, mille kaks kaasvõistlejat paraja kauguse pealt saunalinaga kinni pidid püüdma. No mis sa oskad kosta, naised olid parimad viinaviskajad. Võitis naiskond koosseisus Maret Metsmaa, Pille Tänak ja Reelika Grahv. Nemad said ülesandega kõige edukamalt hakkama.
Künnivõistlusel oli kasutusel käsiader, mille ees seotud silmadega "hobune" ning adrakured haaras pihku kündja. Võrkpalliväljaku ühest otsast teise tuli tõmmata sirge vagu. "Pimedat hobust" tohtis kündja juhtida vaid ohjadest. Hinnangu kündjate tööle andis staažikas kolhoosnik Lembit Sepp. Sirgeima vao kündsid Jüri ja Rain Mesila. "Hobusele" oli auhinnaks leib ja kündjale purk õlut. Samal võistlusel õnnestus künda ka Kõrkküla kõige kõveram vagu, sellega said hakkama Pille Tänak ja Maret Metsmaa. Sealt, kust vagu algas, sinna ta peaaegu ka lõppes. Tegijal juhtub nii mõndagi!

Lapsed said võimaluse lehmalüpsmist harjutada. "Lehma" lüpstes niristasid nad läbi kummikinda pea ämbritäie vett.
Suvestiilikas lõppes kolhoosnike pidulauas, mis samuti stiilselt kaetud oli. Pidulauas valiti üritusel osalenute poolt stiilseim kolhoosnik. Selle tiitli sai Pille Tänak, kes kehastas tööeesrindlast. Pille juures oli kõik stiilne, sealjuures ka käekott ja peotäis rublasid kotis. Auhindki oli stiilne - asunikupudel ja suitsuvorstirõngas. Pille oli majapidemisest leidnud ka Kingissepa rajooni ajalehe "Kommunismiehitaja" numbreid aastatest 1969 ja 1971. Tolleaegseid uudiseid lugesime valjusti ette.
Oli lõbus ja lustiline stiilikas. Samas ka kena ja sume laupäevaõhtu.
Pilte stiilipäevast:
Ja veel pilte stiilipäevast:

Järgmisel aastal toimub suvestiilikana Kõrkkülas "Mutionu pidu", kohale oodatakse karvaseid ja sulelisi külalisi.
Maret Metsmaa, Paadla Kandi Selts

Kärlakad TeateTantsul

2011-08-29T16:18:00.000+03:00

Meie tantsisime TeateTantsul

2011-08-29T15:27:00.012+03:00

26.augusti õhtupoolikul sõitsid Kärla rahvatantsijad rõõmsalt Leisi poole, et osaleda selle aasta suursündmusel - TeateTants 2011. Kõik meie tantsurühmad olid esindatud - lasterühm, neidude rühm, naisrühm Kadaka mari ja segarühm Tõmba, Jüri. Meile oli mõõdetud välja umbes 2-kilomeetrine teelõik Triigi sadamasse. Esimese tantsupaarina võtsid teate Leisbergilt üle Ain ja Ene. Tantsuhoog sai kohe üles võetud ja teekond Triiki möödus kui linnulennul :-) Teatepulgana anti paarilt-paarile edasi viljandlaste poolt teele saadetud suur puulusikas ning meie rühmasiseselt liikus teatena edasi ka Kärla valla vapiga lipuke. Teade liikus sujuvalt paarilt-paarile edasi. Ja ka tantsuhoog ei raugenud - kes oma teate lõpetas, jätkas rõõmsalt teekonda sadamasse tantsusammul. Meie tantsijad andsid teate Triigi sadamas üle Leisi naisrühmale Sõlus. Ka sadamas ei raugenud tantsuhoog hetkekski. Ühises tantsuringis tantsiti kolonntantsu ja laulumänge, veeti sabatantsu ning lehvitati rõõmsalt hiidlastele, kes teate praamile viisid.

Proovime TeateTantsu

2011-08-17T09:54:00.004+03:00

Eile tegime tantsijatega väikeseid ettevalmistusi algavaks TeateTantsuks. Tantsisime selgeks kärlakate valitud tantsukesed ja katsetasime meie väikeses saalis ringselt kulgevat teate edasiandmist. Korraga tantsis üks paar, kes läbis tantsusammul 2 ringi. Järgmine tantsupaar võttis sujuvalt teate üle ja jätkas pooleliolevat tantsutuuri. Harjutamine läks sujuvalt. Pühapäeval loodame harjutada rahvamaja ees Jõe tänavat pidi ja siis tuleb igal paaril tantsida juba veidi pikemalt. Aga - harjutamine teeb meistriks ja reedel, 26. augustil, kui on saarlaste kord teadet edasi anda, saame me juba suurepäraselt hakkama. Teadmiseks: Kärla tantsijad viivad teate Orissaare-Leisi maanteelt kohast, kust viimane lõik viib otse Triigi sadamasse. Tulge vaatama!

Värviküllane Kärla Triip

2011-08-12T20:10:00.010+03:00

Kurduskuub, kiutkuub, kirikuub - just nii võib öelda kärla (ja üldse saare) pikitriibuliste seelikute kohta. Triibud on kitsad, vähem kui 1 cm laiused. Põhitoon on tume, punane (mõnikord ka roheline) värv on nii seatud, et see jääb iga kurru harjale. Kaugemalt vaadates paistab ainult punane silma, aga liikuma hakates kumavad kõik seeliku värvid allpool pehme virvendusena. Just niimoodi on soome teadlane Ilmari Manninen kirjeldanud Saaremaa pikitriibulisi seelikuid. Kuue värvimustrid polnud sugugi nii väga juhuslikud asjad, neid käidud üksteise käest laenamas, kusjuures värvilised lõngad vastavalt kuue kiutudele pulga ümber varutud.

Just niisamuti võib iseloomustada ka meie suvepidu Kärla Triip. Ei ole juhuslikke esinejaid, vaid ikka midagi oma ja head. Ja need esinejad annavad meie suvele kena triibuliselt virvendava tooni. Sel aastal andsid Kärla Triibule värvi Marvi Vallaste oma bändiga ja Ivo Linna koos Rock Hoteliga.
Lisaks kuulsatele esinejatele astus rahva ette ja näitas kärla seelikute ilu neidude rühm. Ja käsitöönurgas sai iga soovija katsetada, kui lihtne/raske on sukapaela punumine või kõladega kudumine.

TeateTants tuleb Saaremaale

2011-07-26T12:36:00.002+03:00

Selle aasta augustikuus saab teoks suur TeateTants mööda Eestimaad. Saaremaale jõuab teatepulk 25.08. hilisõhtul ja liigub Muhu- ning Saaremaa tantsijate kaasabil 26.08. õhtuks Triigi sadamasse, et liikuda Hiiumaale.
Kärla tantsijad on registreeritud TeateTantsule nimetuse all KärlaKärg. Meie tantsutee pikkuseks on 3 km ja see tuleb tantsupaaride vahel ära jagada. Saaremaa tantsutabelis oleme õige lõpus. KärlaKärg saab teatepulga Leisbergilt (Leisi valla segarühm) reedel, 26.08. kell 17.05 (umbes-täpselt) ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis anname 3 km pärast teatepulga üle Sõlusele (Leisi valla naisrühm) kell 17.41. Sõlus ongi viimane rühm, kes tantsitab teatepulga Triigi sadamasse.
TeateTantsu teatepulgaks saab olema mälupulk, millele saab iga TT-s osalev kollektiiv jäädvustada oma ajaloo, traditsioonid, ning lisada ka foto- ja videomaterjali. Kõik TeateTantsuga kogutud mälupulgad antakse Eesti Rahvaluule Arhiivi hoiule. Ka meie täidame oma mälupulga meie tantsutegemistega. Jäädvustatud saavad kõik täna tegutsevad kollektiivid - segarühm Tõmba, Jüri, naisrühm Kadaka mari, lasterühm ja neidude rühm. Koha meie mälupulgale saab ka noorterühm, kes tantsis aastatel 2003-2007.
Üleskutse: kõik, kes on huvitatud osalemisest TeateTantsul, pöörduge aga julgesti Virge poole ja pange ennast kirja. KärlaKärg tantsib teadet selliste toredate eesti tantsudega nagu Mustlasepolka (hüppajapolka), Kupparimuori, Raabiku, Savikoja venelane ja Marsspolka. Ega need nüüd nii polkad ka ei ole, nagu pealkirjadest välja lugeda võiks. Olen valinud tantsud ikka selle mõttega, et tantsija saaks ka hinge tõmmata, et siis jälle polkatuuri teha :-) Tantsud ei ole keerulised, aga nõuavad ikkagi pisukest tantsuoskust. Tantsutunnid TeateTantsude õppimiseks toimuvad augustikuus, jälgi infot blogis.

Rongkäigus

2011-07-12T23:50:00.007+03:00

Ja nii me läksime ...

Nii tore on inimestele naeratada ja lehvitada :-)

Eestimeelsed Kärla neiud :-)

Maa ja ilm

2011-07-12T17:17:00.137+03:00

Meie käisime tantsupeol :-)

Tantsupeost on nüüd nädalapäevad möödas ja aeg mõned muljed kirja panna. Kasutan kirjutisi nii laste- kui neidude rühma tantsupeo märkmikest. Kahjuks ei saa nende joonistusi siia panna, need on ka väga vahvad :-)

Esmaspäev, 27.06.

Neiud: Läksime praamiga üle mere. KG ja SÜG jäid praamist maha (mwhah-haa). Sander on ka Rootsi kruiisil. Esimene tantsu-trenn toimus Wismari staadionil, kus meid võttis vastu valge plats. Tekkis tunne, et on jõulud, kuid kahjuks ei olnud see lumi, vaid pappel. Esimene päev oli päris normaalne. Tegelikult oli põnev aasta aega õpitud tantsu teist moodi teha. Paplituusta-kad ja kuumus olid ainuke-sed negatiivsed asjad selle päeva juures. Tallinna liiklus on harju-matult tihe, kuid saab hakkama. Lasterühm: Siin on üsnagi lahe. Mõnikord "hullub" mõni meie seltskonnast. Loodan, et nii lõbusaks ka jääb. Täna oli rampväsitav päev. Aga saime vähemalt polka-põimiku joonise selgeks. Joonas pesi jalad ära!

Teisipäev, 28.06. Lasterühm: Margus on elu-lahe! Ta laulud on lahedad. Siiamaani on kõik normaal-ne olnud, aga loodan, et lä-heb paremaks Neiud: Pole veel kuskilt Swedbanki automaati ka leidnud. Aga muidu on kõik väga vahva ja naerda saab ka kenasti nende pliksidega. Tundub, et elasin päeva üle, nii et ootan juba uut töörohket päeva.

Kolmapäev, 29.06. Neiud: Kolmapäev oli kõige raskem, jõudsime alles pärast 22.00 kooli. Midagi erku nagu ei meenugi vist ... Ah õigus! Rauno kiitis meie säärejooksu ning ütles, et me oleme eesti kõige ilusamad neiud. Kõige hullem oli palavus, aga jah, ega ma rohkem mäletagi... Rauno ja Madli ruulivad. LIKE! Lasterühm: Täna oli suht lühike päev võrreldes teiste päevadega. Kõht oli vahepeal tühi. Keegi süüa ka ei toond. Kui süüa saime, oli see hernesupp, mida keegi ei söönd. Siin on tegelikult lahe olnud. Ma olen väsinud, aga rõõmus. Ma tantsin lahedalt. Me käisime täna 7-kohalise jalgrattaga sõitmas. Pigem COBIga. Praegu aga peame magama minema.
Neljapäev, 30.06. Täna tehti kõik tantsud 2x läbi ja kiideti kõiki. Edgar suudab 20mne sekundiga läbi vaadata saate "60 sekundit". Savisaar, kes siis veel!

Reedel algas juba pidu. Hommikul oli peaproov-etendus ja õhtul avamine ning I kontsert. Õh-tul hilja kooli-majja jõudes olid lasterüh-ma tantsijad nii tublid ja pe-sid ise oma pluusid ning sukapöised puhtaks! Lau-päeval oli meil aega kinos käia ja shopata. Vaatasin meie noorte pidu mitme kandi pealt. Ilus pidu sai. Kahjutunne tekkis vaid, et publikule jäid nägemata mustrid, mis tekkisid ühest joonisest teise minnes. Lõpujoonist näidati küll ekraanilt, aga ka see ei andnud terviklikku pilti. Häiris, et tantsu-plats oli kahe erineva pinnasega. Väga häiris, et osa publikust siiberdas terve etenduse aja edasi-tagasi.

Neiud: RONGKÄIK oli mega lahe. Nii tore oli inimestele naeratada ja lehvitada. Kärla! plaks-plaks-plaks! Kärla! plaks-plaks-plaks! Kärla! plaks-plaks-plaks! Kärla Triip! TANTSUPIDU ON ÄGE!

Tantsuline võrkpall

2011-07-05T14:31:00.010+03:00

Sirutus Küljepainutus Väikeste luikede tants Puhas väljaaste Sünkroonhüpe
Need suurepärased klõpsud on teinud Katariina Õunpuu. Rohkem pilte jaaniõhtust vaata kasulike linkide alt :-)

Jaaniõhtu

2011-07-05T13:50:00.015+03:00

Kaks kord aastas ea põli, jaanipä ja nelipühi.
Nii laulsid kunagi ammustel aegadel Kärla moonamehed. Jaanipäev oli helge püha - tuli, kiik, laul, tants, ja seda kõike varavalgeni, mil Hämarik ja Koit omavahel kokku saavad. Kärla pargis said sel jaanilaupäeval kokku meie vallavalitsus/volikogu ja noorte osaluskogu, et omavahel mõõtu võtta pallimängus ja rahvuslikel aladel.
Võrkpallimängus olid osavamad noored, kõik kolm geimivõitu kuulusid neile. Saapaviskes saavutas meeskondliku edumaa kogenum võistkond: vallavalitsus/volikogu sai kirja 76,4m ja noored 65,5m. Kõige kaugemale viskas saabast Koit Voojärv - 15,4m, noortest oli parim Janar Tänak - 13,2m. Palju elevust pakkus munaloopimine. Kumbki võistkond pani välja 2 paari. Parima tulemuse saavutasid Koit Voojärv-Margus Õunpuu, kes suutsid muna tervena püüda 19,2m kauguselt. "Vanakeste" võistkond kogus kahe paari peale kokku meetreid 29,2m. Noorematest oli parem paar Janno Õunpuu-Janar Tänak 14,6meetriga ja võistkondlikult visati kokku 25,8m. Viimane nn rahvuslik ala oli meeskondlik suusatamine. Siin saavutas ülisuure edumaaga parema positsiooni vallavalitsus/volikogu. Aga nemad on omavahelist koostööd ka palju kauem harjutanud. Kärla Noorte Osaluskogu (KNOK) loodi alles sellel kevadel :-) Stiilinäited suusatamisest:
Kell 21.30 süüdati Presidendi Võidutulest jaanilõke ja rahvast tantsitas suurepärane Audru Jõelaevanduse Punt. Jaanipäeval süüdati samast Võidutule leegikesest jaanilõkked Kõrkkülas ja Käeslas ning päev hiljem veel Paeveres ja Sõmera külaplatsil.
Fotod Katariina Õunpuu

Tunne kodukanti, kae naabreid !

2011-07-05T00:32:00.032+03:00

Sellise projekti raames võttis Paadla kandi rahvas ette bussireisi lähinaabrite poole. Projekti rahastas EASi Kohaliku Omaalgatuse Programm.
11. juuni hommik tõotas palavat suvepäeva, kui Paadla kandi rahvas sättis end bussiekskursioonile minema. Õnneks oli buss kaasaegne ja konditsioneeriga, nii et sõita oli väga mõnus. Meie seltsi liige Kati Aus oli marsruudiks kokku pannud kava, mis tõotas lõppeda alles õhtuseks saunaajaks. Reisil osales 28 ekskursanti, oli vanemaid ja nooremaid huvilisi.
Alustuseks võttis sõit suuna Kihelkonna-maile, Odalätsi allikate juurde. Kati tutvustas legendi, mis hoiatas allikaveega liialdamise eest (võidi liiga nooreks muutuda). Allikavee maitse proovisid naised igatahes ära - ehk silus karge allikavesi nii mõnegi kortsukese siledamaks.

Pidula forelli puhkeküla territooriumil uudistasime sealset arendust ning muidugi forelle sumbas ja jänesesaare elanikke. Renoveerimisjärgus Pidula mõis pakkus samuti võimalust uudishimu rahuldada.
Järgmiseks võtsime sihi Mustjala poole. Ees ootasid Mustjala Eit ja Taat, Saaremaa sadam, mälestusmärk Estonial hukkunutele,

Tagaranna kaluriküla ja Panga pank. Vanemad inimesed teadsid rääkida lugusid aegadest ja oludest möödanikus, nii nagu nemad seda mäletasid.

Leisi poole vurades ootas meid lõunasöök Sassimajas. Päris "pisikene" oli see lõunasöök, mida pakuti, vöövahe sai tihedalt tuhliputru täis. Sassimaja kokkadele selle eest suur aitäh! Tegime peatuse Karja kiriku mõnusas jaheduses ning suundusime Angla pärandkultuuri keskusesse. Siin tegi huvitava eksursiooni Risto Ränk - andekas noormees, kes keraamiku ja sepatöö oskustele lisaks ka kenasti laulda oskas.

Risto tutvustas kõiki nurki ja nurgataguseid, mis erinevateks õpitubadeks muutumas on. Pärandkultuurikeskuse õues saime uudistada tuulikuid, traktoreid ja tuurakalu. Tuurad tulid tiigi servale päris lähedale, nende suurust ja ilu sai kannatlik ootaja kenasti imetleda.
Kaarma-mail, GoodKaarma talus, süvenesime seebikeetmise saladustesse. Seebimeistri jutt oli veenev ja tõhus - lahkusime talust seebihunnikutega kotis, laupäevane saunaõhtu ju ootamas!

GoodKaarmal olles möödus meist äikesetorm, mis kuuldavasti Saaremaal ka pahandustega hakkama sai.
Meie reis saigi ümber ning buss võttis taas suuna kodu poole. Päev oli palav ja pikk, seltskond lõbus ja rahulolev. Lõõpimist ja lõkerdamist jätkus kuni kodupeatuseni. Jätkame projekti "Tunne kodukanti, kae naabreid" jalgrattaretkedega Paadla piirkonnas
jutt - Maret Metsmaa, MTÜ Paadla Kandi Selts
foto - Kati Aus, MTÜ Paadla Kandi Selts

Tegemisi on palju

2011-06-26T23:35:00.004+03:00

Pikad pühad on kohe möödumas ja argipäev tuleb taas tagasi. Me sõidame homme hommikul oma laste- ja neidude rühmaga Tallinna noorte tantsupeole. Kui sealt tagasi tuleme, siis kirjutame kindlasti oma muljetest. Ja luban, et siis kirjutan ka jaanitegemistest. Seniks - kena ilma !

Fotomälestus eelmiselt noorte tantsupeolt 2007.a. Meie noorterühma noormehed (tagareas) koos "väikeste karupoegadega" Vanalinna koolist. Nende ühiseks tantsunumbriks oli "Vändra metsas".

Sasku-turniirist

2011-06-21T22:58:00.003+03:00

Jaanuarikuust alates on sasku-huvilised igas kuus korra kokku saanud ja omavahel mõõtu võtnud. Turniir kestab terve 2011. aasta ja selle eestvedaja on Sinika Kabi. Tema saatis ka 6 kuu vahekokkuvõtte.
Tabelit juhivad Ermin Mesila-Meelis Sepp, kes osalenud kõigil kuuel korral ja kogunud 582 punkti. Teisel kohal on kolmik Janar Kruuser-Valter Kivi-Aare Mölder 484 punktiga (5 mängu). Kolmanda koha omanikel, paaril Oivo Manninen-Mats Lember, on kogutud 475 punkti (6 mängu). Panen siinkohal kirja ka ülejäänud tabeliseisu.
Elle Oder-Sinika Kabi-Aita Antonenko : 444 (5 mängu)
Jaanika Rikko-Laide Pugi : 441 (5)
Riivo Mesila-Einar Toop-Riho Mesila : 429 (5)
Gunnar Kasesalu-Arvet Kruuser : 388 (5)
Eero Grahv-Jüri Mesila-Tiina Adamson : 299 (3)
Ain Kirss-Hanno Kolk-Ero Taivo : 289 (3)
Tanel Kalapüüdja-Andres Avik-Marge Avik : 264 (4)
Tiina Adamson-Ive Pakkas-Sven Mägi : 246 (3)
Algis Kalapüüdja-Ainor Avik : 244 (3)
Sirje Jõgi-Riima Kaasik-Aina Aavik : 244 (4)
Jaan Kaju-Raivo Heinmets : 241 (3)
Aare Mölder-Ülle Rahula : 182 (2)
Avo Metsla-Avo Tiits-Riivo Mesila : 173 (2)
Tiit Mägi-Aarne Mesila-Avo Metsla : 155 (2)
Jaanek Lõbu-Jaanus Rahnel-Indrek M : 153 (2)
Ülle Kokk-Marge Avik-Margus Kilumets : 148 (2)
Sinika Kabi-Liivia Nahkur-Tiina Adamson : 140 (2)
Raimo Toompuu-Madis Mere : 83 (1)
Kusti Rander-Alari Avik : 78 (1)
Tiina Adamson-Ave Tuisk : 62 (1)
Jaan Arus-Jaanek Lõbu : 54 (1)
Järgmine, 7. mäng toimub 22. juulil kell 20 Kõrkkülas.

Õhtupäiksene Kadaka mari

2011-06-13T20:17:00.003+03:00

Rene Riisalu foto pr Evelin Ilvese FB fotoalbumist

Kadaka mari I naiste tantsupeol

2011-06-13T15:29:00.012+03:00

Reede, 10. juuni
Varahommik. Kui Kadaka mari end varahommikul kell 4.30 teele asutas, magas tantsuõpetaja Virge veel sügavat und. Õnneks rühmavanem Ene helistas igaksjuhuks, äratas mu üles ja nii jõudsin ka mina viimasel hetkel bussi peale :-) Korjasime linnast peale veel naisrühmad Kadrid ja Ritsikas ning noorterühma Öieti ja meie sõit Jõgevale võis alata. Kuivastusse jõudes saime aru, et õnnis nõukogude kord on tagasi, korjasime kokku oma ID-kaardid ja saatsime kassapidajale. Ise vaatasime närviliselt juba peaaegu lahkuva laeva suunas. Kassiir sai vist ka aru, et 50 kaarti võtab liiga palju aega, usaldas bussijuhti ning lubas meid saarlastena edasi sõita. Keskpäev. Kell 11.00 algas Laiuse staadionil meie rühmaliigi e N2-de platsiproov. Vihtusime tantsida kella kaheksani õhtul. Noh, kui päris ausalt rääkida, siis tegelikult pidime tihti ikka niisama ka päikest võtma, sest 68 rühma nihutamine joonistesse võttis parasjagu aega. Õhtu. Kõikse parem asi meie majutuskohas Kuremaal oli järv. Mõnus, eriti pärast täispikka tantsupäeva päikeselisel staadionil. Öö. Magasime, ausalt.
Laupäev, 11. juuni
Hommik. Silmad puhtaks pestud, alustasime sõitu Jõgevale, naiste peo peastaadionile. Kadaka mari "rõõm" oli suur, kui me avastasime, et suurel staadionil tantsime jooksurajal ja võime kaunistada helitehnikute laotud kõlarite virna :-) Aga tegelikult oli meil siiski päris hea koht platsil - esireas. Ja etterutates võin öelda, et Kadaka mari suutis seal särada ka ja nägi täiesti kena välja. Pärast kespäeva. Päästeteenistus tuli kuumavatele naistele appi ja nii mõnigi meist kasutas ka kastmisauto teenust. See oli ka väga mõnus :-) Õhtu. Etenduse läbimäng-montaaž, mis tähendas seda, et terve etendus mängiti algusest lõpuni läbi ja igaüks sai teada, millal ta peab oma tantsuks valmis olema ning kuidas ta platsilt jälle ära pääseb. No kõik ei läinud lepse reega. Kadaka mari (ja veel 7 jooksurajal tantsivat rühma) jäi peaaegu oma "Naiste päeva" platsist ilma, kui "Kaerajaani" naised nad peaaegu et jalust maha tahtsid joosta. Aga õnneks leidsid erinevate rühmaliikide juhid omavahel siiski ühise keele ja asi sai lahendatud. Tore, sest meile meeldib "Naiste päeva" tantsida :-) Öö. Noh, enne kui magama jäime, tegime ikka väikese naiste õhtu ka. Loomulikult ajasime veidi lora- ja külajutte.
Pühapäev, 12. juuni
Peohommik. Pakkisime oma asjad taas kohvritesse ning vedasime bussi, et pärast viimast kontserti kohe kodu poole sõitma hakata. Kell 11 algas peaproov-etendus. Vaatasin seda tribüünilt. Ilus "NaiseLugu" sai kokku. Loo algus meeldis mulle rohkem kui lõpp, aga tervikuna oli etendus töesti väga hea. Peopäev. Kokku toimus sel päeval 3 kontserti - juba nimetatud peaproov-etendus ja sellele lisaks kaks etendust ( kell 15 ja kell 19). Mo arust järjest paremaks läks. Küllap seda tundsid ka platsil olevad naisrühmad ise. Kõige parem publik oli kolmesel etendusel, nad elasid tervele kontserdile väga positiivselt kaasa ja kiitsid tantsijat pidevalt aplausiga. Pidu lõppes positiivsete emotsioonidega. Proovipäevade apsud ja ööbimispaiga miinused olid ununenud. Kojusõit oli küll pikk ja tagasi jõudsime juba uue päeva varahommikul, aga kindlasti läheme me ka järgmistele pidudele.
Leia meid netis piltidelt - http://pilt.delfi.ee/album/213337/

Jalgratastel ümber Kärla aleviku

2011-05-02T14:42:00.007+03:00

Reede õhtul sai koostöös rahvamaja, spordihoone ja põhikooli vahel taas teoks kevadine matka-takistusrada. Seekord otsustasime rajale veidi pikkust lisada ja nii pidid 4-liikmelised võistkonnad endale jalgrattad appi võtma. Start anti Kärla pargis, rada kulges koolimaja tagant läbi Mätasselja ja Sõmera küla lennuväljale, sealt puidutöökoja juurde, Kärla kiriku juures pidi iga võistkond oma lauluoskust demonstreerima ning seejärel võis taas Kärla parki tulla. Teekonnal tuli lahendada mitmeid ülesandeid: korvpalli visata, õhupüssist lasta, mune korvi loopida, fotopuzzle kokku panna, lindudele pesakast meisterdada.

Kui kõik kenasti rajalt naasenud olid, tuli vastused leida kuuele küsimusele ehk lahendada viktoriin. Seni, kuni kohtunikekogu tegi kokkuvõtteid ja reastas võistkondi, tantsiti rahvusvahelise tantsupäeva puhul üheskoos 2011.a tantsu "Tõmba, Jüri". Ma olen selle tantsu esitusega väga rahul, mo arust võiksite te kõik sügisest tantsima tulla :-) Vaata tantsu www.youtube.com/watch?v=r6wQGxqpLdg

Ja nüüd siis avaldan ma lõpuks ka viktoriiniküsimuste õiged vastused (reedel ei julgenud keegi neid mult nõudma tulla). Oli kaks mõistatust: see lind, kel ora ees, käärid taga ja kerakene keskel, on pääsuke ning see liha, kes tantsib nelja raudtaldriku peal, on rautatud hobune. Kärla raamatukogu asutas Peeter Südda ja meie koolimaja vana osa on ehitatud 1912.a. Suur Tõll leidis kiriku ehitamiseks paiga härgade abil - kuhu need seisma jäid, sinna ehitati kirik. Ja nüüd, loodusteadlased, pange hästi tähele: Päike ei tee ööpäevas ümber Maa mitte ühtegi ringi !!! Õige väide oli, et üks kuu faas on täiskuu (mõni ikka õnneks teadis seda).

Ja eks ma nüüd siis lisa võistkondade järjestuse ka. Põhikooli õpilased: tänu turvavarustuse olemasolule saavutas võidu IX klass [Maris Õispuu, Daniel Andrejev, Taavi Raudsepp, Henri Rump], järgnesid VIII [Stella-Liisa, Janar, Karlis, Gerald], VI [Marc, Rolf, Arne, Laura], V-1 [Oskar, Kevin, Kristel, Helina], VII [Sten, Kristover, Liisbet, Hanna] ja V-2 [Delis, Ketlin, Melissa, Sirli] klassid. Täiskasvanud: esikohta hoiab järjekindlalt enda käes Kõrkküla [Rain Mesila, Aivo Roos, Karin Mesila, Kerli Mägi], hõbemedalid riputati kaela naisrühm Kadaka mari nooruslikule naiskonnale [Pille, Aira, Margerite, Katriin, Ruth] ja pronksmedalid viis koju uustulnuk Paevere [Laily, Birgit, Argo, Tanel].

On Rannalapse laulud kõlanud

2011-05-02T14:24:00.004+03:00

Laupäeval, 30. aprillil toimus Kihelkonna rahvamajas Lääne-Saaremaa laululaste konkurss-kontsert "Rannalapse laulud". Meie lapsed tõid sealt koju 5 auhinda. Aga et oleks ülevaade kõikide vanuseastmete kohta, siis toon välja kõik tulemused.
4-5 aastased: I-II koht Robert Luks Kärlalt ja Kädi Õun Salmelt
6-7 aastased: I koht Karl-Reedik Mändar Kärlalt
7-8 aastased: I koht Edith-Ly Lindau Kihelkonnalt
9-10 aastased: I-II koht Melani Koov Salmelt ja Margerite Mesila Kärlalt
11-12 aastased: I-II koht Paul-Mark Pihl ja Delis Pärnoja Kärlalt
13-14 aastased: I-II koht Teele Tilts Salmelt ja Mari-Ann Udeküll Kihelkonnalt
15-16 aastased: I-II koht Kristin Kurvits ja Grete Reinsoo Kihelkonnalt

PEOLE, PEOLE, PEOLE !!!

2011-04-26T22:46:00.004+03:00

Mul on heameel teatada, et Kärla neidude rühm ja 5.-6. klassi segarühm on saanud ametliku kinnituse peole pääsemise kohta. Palju õnne meile kõigile! :-)

Kontsert kapiitlisaalis

2011-04-21T21:35:00.004+03:00

Täna toimus lossi kapiitlisaalis segakoor Lyra ja meie külakoori ühine kevadkontsert. Et miks selline kooslus? Meil on ühine dirigent - Anita. Me oleme sel kevadel koos palju tööd teinud, hoolega laule harjutanud. Ja tulemus sai väga kena. Kindlasti oli publikul heameel kuulda laule, mida nad teavad ja tunnevad. Ja loomulikult oli meil hea laulda neidsamu laule, mida me teame ja tunneme. Kava algas klassikaliste koorilauludega ja lõppes kergemuusika seadetega. Kõige tipuks sai operetimeloodiatest kokku seatud popurrii.

Need, kes täna kontserdile tulla ei saanud, võivad seda teha järgmisel nädalal - neljapäeval, 28. aprillil kell 19.00 laulavad segakoor Lyra ja Kärla külakoor Kärla rahvamajas. Pilet vaid 1 euro. Tule kindlasti kuulama, saad kena kontserdielamuse.

JORRU-JÄNKS 2011

2011-04-18T13:42:00.006+03:00

Pühapäeval, 17. aprillil toimus Kärla vallas veel teinegi vahva üritus - 11. korda astusid rahva ette meie laululapsed lasteaiast ja koolist. Esinejaid sai kokku 34, poisse nende hulgas 12! Laste esitust hindas kikk-kõrvade nõukogu, kuhu sel aastal kuulusid Lelet Aavik, tuntud jorrujänks varasemast ajast, Annika Väälma, meie valla ainuke kuninganna - karaokes nimelt, Anita Kangur, meie külakoori dirigent, ja Margus Õunpuu, suurepärane laulu- ja jutumees. Meie laululapsi õpetasid-juhendasid Ülle Vallaste ja Marika Aarnis.

2011.a Jorru-jänksu laureaadid vanuserühmade kaupa on: 4-5a - Robert Luks lauluga "Veli, kulla vellekene"; 6-7a - Karl-Reedik Mändar lauluga "Rattasõit"; 7-8a - Imeliine Mändar lauluga "Montparnasse`i lapsed"; 9-10a - Margerite Mesila lauluga "Kohtume taas"; 11-12a - Delis Pärnoja lauluga "Pimedale muusikule". Kikk-kõrvade nõukogu eripreemiatega said ära märgitud Janette Jaansalu ja Karl-Mathias Pihl lasteaiast ning Mark-Erik Kesküla, Gabriela Grahv ja Paul-Mark Pihl koolilaste seast.

Auhindu jagus veelgi: külakoor märkis ära Toomas Torri esituse, muusikakooli preemia läks Eliise Kirsile, vallalehe toimetaja tõstis esile meie kõige noorema solisti Sten Martin Kuuskori lavalise oleku, lasteaia juhataja Maiu kinkis uusi laule täis plaadid Sten Martin Kuurskorile ja Janette Jaansalule, rahvamaja juhataja Virge lemmikuteks osutusid Toomas Torri ja Sirli Tamm, Paadla Kandi Seltsi poolt välja pandud auhinna "Tervislik amps" omanikuks sai Eva Sõmmer ning RMK kingituse loodussõbraliku laulu eest sai Helena-Karmen Saar. Oma kandi lapsi pidasid väikeste kingitustega meeles nii Käesla külaselts kui Paadla Kandi Selts ja iga koolilapsest laulja sai kooli poolt pisikese meene. Jorru-jänks on alati üks ütlemata kena pereüritus. Ja esinejad lapsed on väga tublid - tulla saalitäie rahva ette ja üksinda laulda, see on ikka paras julgustükk ka. Kohtumiseni järgmisel aastal!

Meie lugesime samme...

2011-04-18T13:31:00.005+03:00

17. aprillil osales MTÜ Paadla Kandi Seltsi rahvas üle-Eestilise südamenädala raames liikumisüritusel "Sinu sammud loevad". Kõrkküla seltsimaja juurde kogunes pühapäeva hommikul 15 liikumisharrastajat, kes kõik olid täis särtsu ja hoogu võtmaks ette ring Kõrkküla-Käesla-Hirmuste-Kõrkküla. Oli kõndijaid keppidega ja ilma ning rattaga sõitjaid. Esindatud olid Paevere, Kogula, Ulje ja Kõrkküla külad.

Kõige noorem üritusel osaleja oli 1 aasta ja 5 kuune Laura-Riin Pärnoja ja kõige vanem Linda Kesküla. Iga osalejate grupp valis endale sobiva tempo ning paika pandud marsruudi läbisid kõik.

Seltsimajas oli võimalus hinge tagasi tõmmata kohvilauas, kus kõigile pakuti ka väike tervislik puuviljaamps. Kati Aus luges ära meie tehtud sammud ja sai neid kokku 13 400. Oli igati vahva üritus! Aitäh toetajatele!

Maret Metsmaa Kõrkkülast

Noorte tantsupeo eelproovid läbi

2011-04-14T22:17:00.002+03:00

Täna oli tähtis ja otsustav etteaste nii meie neidude rühmal kui ka lasterühmal.

Hommikul astusid esimestena ülevaatajate ette neiud oma uhiuutes kärla kihelkonna riietes. Kui kõik tantsud esitatud said, ütles Madli Teller (neidude liigijuht): Tantsige ikka enne pidu veel mitmeid kordi kõiki tantse, sest neidude latt on kõrgel ja me ei tohi seda allapoole lasta:-) Annika Iin, palju aastaid just neidude rühmi juhendanud Saaremaa tantsujuht, kiitis meie neidusid ja oli õnnelik, et taas on Saaremaalt just see rühmaliik tantsupeole minemas. Henn Tiivel, väga suure pagasiga tantsuõpetaja, oli meie neidude esitusega rahul, kiitis tantsude ühtsust ja tõi eriti esile "Oige ja vasemba" esitust: Kehahoiakud olid kõik väga hästi paigas. Õpetaja Tiivel ütles, et meie neiud on ujedad, esinema peab rohkem, et suudaks publikule endast rohkem anda ja särada :-) No nende sõnade peale peab ju Virge ise ka oma neidusid kiitma: VÄGA TUBLID!

Lasterühm, minu peavalu ja samas ka rõõm. Enne, kui kirjutan teiste arvamusi, ütlen: TUBLID LAPSED! Mis siis, et ma mõnikord (:-))) kisan ja teen kurja häält, see tantsutehnika nõudmine on kandnud head vilja ja eks te hakkate sellest juba ise ka aru saama. Nüüd teiste arvamustest. Taas Henn Tiivel: Ja su laste "Oige ja vasemba" meeldis mulle ka, jällegi kõik oli paigas. Margus Toomla (5.-6. klasside liigijuht) kiitis meie laste esitatud tantsu "Eesti muld ja Eesti süda".

Mul oli ikka tõeliselt kena päev täna :-) Aitäh neidudele, aitäh lastele ja aitäh ka nende kõikide kenadele vanematele!

Naistel eelproov läbitud

2011-04-11T09:57:00.003+03:00

Pühapäeval toimus Kuressaares naiste tantsupeo eelproov. Kõik rühmad tantsisid ette oma liigitantsud ja üldtantsud ning siis jagas lavastusgrupp oma mõtteid ja ootusi. Tehti täiendusi ja parandusi. Kui mina KG-sse Kadaka mari juurde jõudsin, olid nad jõudnud peo viimase tantsu "Palve" juurde. Õpetussõnu jagas tantsu looja ning naiste tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht. No Ülo juba oskab naisi ära rääkida :-) Uurides meie naiste käest, kuidas nad oma etteastega ise rahule jäid, olid nad väga tagasihoidlikud ja soovitasid videod vaadata. Muidugi vaatasin. Ei pea nii tagasihoidlik olema - naised said tantsimisega kenasti hakkama ja särasid ka. Tore päev oli.

Kadrid ja Kadaka mari tantsimas üldtantsu "Palve", Sõmera 3.04. Foto Katariina Õunpuu

Peole!

2011-04-06T17:01:00.004+03:00

Sellise kutsuva pealkirjaga tantsukontsert toimus pühapäeval, 3. aprillil Sõmera klubis.

Sel suvel saavad toimuma XI noorte tantsupidu "Maa ja ilm" ning I Eesti naiste tantsupidu "NaiseLugu". Mõlemale tantsupeole on tantsujuht Virge registreerinud 2 oma rühma ja nii need 4 rühma enne otsustavaid ülevaatusi oma arvestuse publiku heatahtliku ja Virge valvsa pilgu all sooritasid. Ära said tantsitud kõik lood ja kontsert täpselt parasjagu tunnipikkune.

Enne ülevaatusi julgen öelda: Kadaka mari on suhteliselt küps, Kadrid veidi tooremad; neidudel on vaja koguda veel nooruslikku sära ja selg julgemalt sirgu lüüa, sest: tantsima peab mõnuga nagu seda tegi lasterühm. Eks igal rühmal on oma murekohad, aga te meeldite mulle - muidu ma ju nii palju aega teie peale ei kulutaks :-) Ja nüüd - ülevaatusele!

Tegus nädalavahetus

2011-03-14T13:38:00.002+02:00

Reedel, 11. märtsil toimus traditsiooniline MÄLUMÄNG, tähistamaks Kärla valla 19. sünnipäeva. Osales 8 võistkonda: Kõrkküla, naisrühm Kadaka mari, külakoor, spordihall, Käesla küla, kool, vallamaja ja uustulnukana Kuues (Sõmera 6. maja naised). Küsimusi oli tavapäraselt 20, nende koostajateks Toivo Vaik ja Uku Vilson. Punkte koguti tasavägiselt, nii tuli 2.-4. koha selgitamiseks esitada lisaküsimus.

Võitjatiitli sai sel aastal omale põhikooli võistkond koosseisus Tõnu Toon, Esta Lango ja Anne Tõru. Teisele kohale laekus vallamaja (Piret Sepp, Arvi Tiirik ja Villi Pihl). 3.-4. kohta jäid jagama Kadaka mari naiskond (Ene Pildre, Eidi Õunpuu ja Ülle Saarem) ning spordihalli meeskond (Raivo Uus, Jüri Tõru ja Peep Lango).

Laupäeval, 12. märtsil osales meie Tõmba, Jüri maakonna SEGARÜHMADE ÕPPEPÄEVAL Lümandas. Õpetajaks-koolitajaks oli Märt Agu, tänavuse noorte tantsupeo "Maa ja ilm" kunstiline juht. Trenn oli tore, seltskond ka. Me oleme ju aastaid koos käinud ja enamus nägusid nimepidi tuttavad. Väikesel kontserdil esinesime meie ja noorterühm Öieti linnast. Esitasime noorte tantsupeo tantse ja Mait Agu loomingut. Kui kohustuslik programm otsa sai, jätkus tantsimist peaaegu südaööni.

Pühapäeval, 13. märtsil toimus Kõrkkülas VASTLATRALL, eestvedajaks ja läbiviijaks Paadla kandi Seltsi energiline liige Maret Metsmaa. Avasõnad kuulatud, esitas meie lasterühm oma hoogsa "Polkapõimiku". Enne veel, kui õue liugu laskma mindi, toimus pisike viktoriin, kus võitsid kõik - nimelt teadmistes :-)

Liugu lasksime kohe mitut moodi: salvokaga palli vedades ja salvokaga kaaslast vedades, kusjuures pallid püsisid hästi kelgul, aga nii mõnigi kaaslane kippus kelgult maha kukkuma :-) Mehed ja veidi väiksemad mehed võistlesid koorma vedamises aja peale, koormaks naissoost isikud. Meestest osutus tugevaimaks Eero Grahv ja väiksematest meestest Paul-Mark Pihl. Kui vastlaliug lastud, sõime üheskoos hernesuppi ja vastlakukleid. Tore kevadpäev oli!

Sünnipäevanädal Kärlal

2011-02-28T11:10:00.008+02:00

Sünnipäevanädal sai avalöögi teisipäeva hommikul lasteaias. Eesti Vabariigi 93. sünnipäeva puhul kutsusid lapsed oma vanavanemad lasteaeda ja andsid neile toreda tunniajase kontserdi. Esinemisrõõmu jagasid kõik rühmad, lauldi, loeti luuletusi ja tantsiti. Hästi tore ja südamlik oli.

Kolmapäeva keskpäeval tähistati vabariigi sünnipäeva koolimajas direktori ja õpilasesinduse vastuvõtuga. Kutsutud oli kogu koolipere ja valla allasutuste esindajad. Ise ma kohal ei käinud, aga lehest võis lugeda, et vastuvõtt oli suurepärane ja pakkus osalejatele pidulikkust.

Kolmapäeva õhtul toimus Kärla rahvamajas SELTSIÕHTU laulude, tantsude ja mängudega ning oli eelkõige pühendatud rahvatantsuõpetaja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäevale.

Ühismänge mängimas

Õhtu avalöögiks sai külakoori ja tantsurühmade ühisetteaste "Kungla rahvas". Järgnesid tantsijate esituses ja Reet Lõugase pilli saatel lihtsamad eesti tantsud "Vana voortants" ja "Oige ja vasemba". Meie väikese saali põrandal olid korraga segarühm Tõmba, Jüri, naisrühm Kadaka mari ning lasterühm. Ära mahtusime! Koguduse naiskoor esitas kaks isamaale pühendatud laulu, väga ilusasti esitasid.

Vallavanem Villi Pihl õnnitles kõiki meie riigi sünnipäeva puhul ja jagas tunnustuskirju rahvatantsijatele, kes tantsinud rohkem kui 5 aastat Kärla rühmades. Neid oli palju: segarühmast Ene Kallas ja Ain Arus, Eveli ja Taavi Leppik ning Riho Mesila (nad on kõik tantsinud rühmas üle kümne aasta) ja naisrühmast Ene Pildre, Kaie Kirst, Eidi Õunpuu ning Ülle Saarem (tantsinud üle kümne aasta) ja Riina Kirs, Aira Pärnoja, Kersti Tänav ning Ive Pakkas (neil täitub kohe-kohe 10 aastat). Tunnustuskirja sai ka Kärla lasteaia pedagoogiline kollektiiv panustamise eest tantsu ja laulumängu algõpetusse.

Meie külakoor saab sügisel 10-aastaseks

Üheskoos said mängitud-tantsitud mitmed ühismängud. Seltsiõhtu lõpetas külakoori esinemine. Loomulikult nõuti ka lisalugu ja nii sai koor üpris edukalt hakkama Tõnis Mägi lauluga "Ilus oled, isamaa!"

Aitäh kõigile lauljatele-tantsijatele ja suurepärasele publikule selle toreda õhtu eest!

Naisrühm Kadaka mari saab sügisel 15-aastaseks

Anna Raudkats 125

2011-02-13T19:08:00.004+02:00

Eesti rahvatantsu ema, rahvatantsude koguja ja üleskirjutaja, mitmete raamatute autor, suurepärane võimlemisõpetaja ja tantsupidude kroonitantsu "Tuljak" looja - niimoodi lühidalt võib kokku võtta Anna Raudkatsi tegemised.
Sündinud Tartu külje all Piiskopi mõisas, viis tema elutee kodukooliõpetajana Viiburisse ja Peterburi. 1908.a asus ta tööle Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumi uute keelte õpetajana. Kuna koolis puudus turnimise ehk gümnastika õpetaja, siis tuli tal ka neid kohustusi täita. Siitpeale kasvas tema huvi just võimlemistöö vastu ja 1915.a lõpetas ta Helsingi Alexandri-nim Ülikooli Võimlemisinstituudi. Seda aega meenutab tema kuldne lõpusõrmus, mis tantsumemm Helju Mikkelile pärandatuna sai oma koha kaelaehtes - rahvatantsijate Talismanis. Aga see on juba hoopis teine lugu.
Palju aastaid töötas Anna Raudkats Tallinnas võimlemisõpetajana ja oli tulihingeline rahvatantsude taaselustaja. Võimlemistundide programmi lisas ta laulumängude ja lihtsamate rahvatantsude õpetuse.
Raudkats Saaremaal. Rahvatantsude kogumisretked ja kooliõpetajate täienduskursused tõid Raudkatsi sageli Saaremaale. 1944.a kolis ta Saaremaale elama ja töötas kuni 1957.a Kuressaares, algul võimlemisõpetajana, hiljem raamatukoguhoidjana. Kohe töölehakkamise esimestel päevadel hakkas ta rahvatantsurühmi organiseerima. Tema kasvandikel oli edu. 1945.a I koolinoorte isetegevuse olümpiaadil tuli Kuressaare keskkool rahvatantsijate seas I kohale ja 1946.a III kohale.
Raudkatsil oli palju kollektiive, talle "ei istunud" töö ühe kollektiiviga. Nii on ta olnud juhendajaks paljudele rühmadele nii Kuressaares kui Lümandas, Leisis ja Kärlal. Aastatel 1946-51 oli ta maakondlike rahvakunstiõhtute üldjuht.

Oma vanaduspõlve veetis Anna Raudkats Aegviidus, suri 12. aprillil 1965 ja on maetud Aegviidu kalmistule.
23. veebruari õhtul algusega kell 19.30 toimub Kärla rahvamajas SELTSIÕHTU laulude, tantsude ja mängudega ning on pühendatud Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäevale. Tule meie tantsijate ja lauljatega koos laulumänge mängima ja tantse tantsima!

Lasterühm eelproovis

2011-02-13T18:55:00.000+02:00

Minu neiud

2011-02-05T15:20:00.000+02:00

Kõrkkülas mängiti saskut

2011-02-01T09:30:00.002+02:00

28. jaanuari õhtul toimus Paadla Kandi Seltsi seltsimajas järjekordne saskuturniir. Esimene toimus 2010.a novembri lõpus Paadla viljaaidas.
Alustan kuuldut-nähtut oskarlutsulikult: kui mina seltsimajja jõudsin, käis saskuturniir juba täie hooga. Seltsimajja minnes mõtlesin teepeal - kas on ka pealtvaatajatele käitumisreeglid paika pandud? Tohin ma üldse kaardimängijate vahel ringi sebida? Kas saskut mitteoskajad üldse turniirile ligi lubatakse? Kartused olid asjata - kõik oli parim!
Lapsepõlvest mäletan saskulahinguid meie koduköögis, kui külamehed õllekruusi äärde kogunesid ja Kassiku köögis saskut mängima hakkasid. Oti Lembit võttis köögikapi otsast koolivihiku, kuhu kõik mängitud mängude tulemused üles tähendatud olid ja siis läks lahti. Ega mina kaardimängu reeglitesse tookordki eriti ei süvenenud. Lihtsalt huvitav oli meeste mänguhasarti kõrvalt vaadata ja sellest ka ise osa saada. Mäletan, et mingi aja pärast sai mõni mängupaar "prillid" ja millalgi joonistati "karvane". Mille eest, sellest ma küll sotti ei saanud. Oti Lembit kui arvepidaja joonistas kõik ilusasti koolivihikusse üles, "karvaseks" joonistati minu mäletamist mööda karvane sokukuju.
Kõrkküla turniirile oli kogunenud 15 paari saskumängijaid ja 4 turakatagujat. Sinika Kabi on selle turniiri eestvedaja ja hing. Ise on ta kibe käsi saskumängus. Kohal olid puha tuttavad inimesed, kõik Kärla valla päritolu, nii mehed kui naised. Nagu mina võhikuna kõrvalt jälgisin, oli iga paar saanud endale numbri. Arvutiprogramm valis välja omavahel mängivad paarid, numbrid hõigati valjusti välja. Iga nelik mängis omavahel läbi ja tulemused salvestati arvutisse. Siis jällegi väike paus ning turniir jätkus uuesti loositud paaride vahel.
Kuna mina saskut päris hästi ei oska (olen mõnel juhul olnud puuduvaks käeks ning paarina isegi võitnud, kuid kõike seda paarilise oskuslikul juhendamisel), siis liitusin turakamängijatega. Meil tuli ka täitsa hästi välja, sest kaotus hakkas ringiratast käima, nii oli kõigil võimalus võita ja kaotada.
Kõrkküla saskuturniiri tulemused:
I koha said Eero Grahv-Jüri Mesila, II koha Meelis Sepp-Ermin Mesila, III koha Jaanika Rikko-Laide Pugi.
Paadla viljaaidas mängitud mängu tulemused:
I koht Eero Grahv-Jüri Mesila, II koht Meelis Sepp-Ermin Mesila, III koht Tiit Mägi-Aarne Mesila.
Turniir aga jätkub. Leia paariline ja liitu saskuturniiriga! Seltskond ja õhkkond on igatahes lahe.

Ülevaate toimunust seadis paberile Maret Metsmaa, saskumängus soss, turakas tugevam :-)

Naisrühmade õppepäev

2011-01-16T21:46:00.006+02:00

Laupäeval, 15. jaanuaril osales meie Kadaka mari naisrühmade õppepäeval Kuressaares. Õpetamisel-täpsustamisel olid suvise naiste tantsupeo tantsud "Kodu" ja "KannelNaine", õpetajaks tantsude autor Ülle Fersel (tema loodud on ka eelmise tantsupeo hitt "Üits paigake"). Üllega oleme me varemgi treeningtunnis kohtunud ja tema õpetusega väga rahule jäänud. Nii ka seekord. Oli väga kasulik õppepäev. Ja olid väga tublid Kadaka marid ka :-)

Kadaka mari "Üits paigake" Haapsalus (sept 2009)

Karl-Reedik Mändar “Laulukarusselli” finaalis

2011-01-07T10:46:00.003+02:00

Laupäeval kõik "Laulukarusselli" finaali vaatama ! Meie Karl-Reedik laulab Krista Aaviku laulu "Vahva saar". Pöidlad pihku, sest Kärla Paiküla poiss on üks Eestimaa parimate laululaste seas.

Fotol Karl-Reedik Lääne-Saaremaa laste lauluvõistluse Rannalaps 2010 võitjana. Loe Rita Loeli artiklit Saarte Häälest:
Karl-Reedik Mändar “Laulukarusselli” finaalis

Jõulutervitused

2010-12-25T16:37:00.004+02:00

Läänemaa rahvatantsurühm West ja Vaido

Pärnumaa rahvatantsurühm Vallatud ja Anu

MaarjaMaaIlm Kärla rahvamajas

2010-12-21T09:46:00.001+02:00

Näitust käis kaemas Meie Maa ajakirjanik Ene Kallas. Loe tema arvamust:
meiemaa.ee

Kõrkkülas oma seltsi(küla)maja

2010-12-20T09:10:00.002+02:00

Nagu pealkirjast lugeda võib, ei teagi veel täpselt, kuidas seda maja ametlikult nimetama hakatakse. Kohalikud noormehed rääkisid terve õhtu töökojast, ja eks selles nimes on ka omajagu tõde - asub ju uus ja värske kooskäimise koht vanades söökla ruumides, mis üht otsa pidi töökoja küljes kinni.

Igatahes laupäeval, 18. detsembril olid kõik Paadla kandi inimesed oodatud uut maja vaatama. Peeti kõnesid (lühikesed, soojad ja häid sõnu tulvil). Pidulikult lõigati läbi lint, lõikajateks Robert Kohu talust ja Annabel Kipilt. Esinesid Tõmba, Jüri talvetantsudega ja Gete jõuluaega sobivate lauludega. Nemad kah kõik Paadla kandist - tõmbajürilased on oma inimmaterjali enamasti Paadlast ja Kõrkkülast saanud ning Gete pesitseb Sülla talus.

Kingitusi kingiti ka, loomulikult. Eelmisest päevast, kui tähtsad tegelased käisid maja üle vaatamas, oli jõulukuuse all soe ja rõõmsavärviline Helgi Altmetsa kootud kärla-triipu kaltsuvaip - kingitus volikogult ja vallavalitsuselt. Käesla külaselts tõi kingitusena kaasa oma kunstniku Laide Pugi maalitud talvise pildi Käesla külakojast. Tegelikult oli kingitusi veel ja neid jagus ka tublidele Paadla Kandi Seltsi liikmetele, kibekäppadest võrkpalluritele ja juhatusele. Neid üllatuspakke jagas vägagi rõõmsameelne Päkapikk.

Igatahes - maja on kena, saal parasjagu suur (meie neidude rühm plaanib oma jaanuarikuise trenni seal teha), inimesed toredad. Tulge oma silmaga kaema !

Nüüd küünlad me süütame taas...

2010-12-16T14:51:00.016+02:00

Pühapäeval, 12. detsembril algas Kärlal jõuluaeg.
Lõunast sättisid end Kärla sööklas sisse jõululaat ja jõulukohvik. Oli müüjaid, oli ostjaid, oli uudistajaid. Palju müüdi igasuguseid omavalmistatud ehteid ja vidinaid. Oli hoidiseid ja piparkooke, oli ka kauneid kärla kiutkuue triibustikuga kaltsuvaipu ning lambanahkseid esemeid. Jõulukohvikus askeldasid noored müüjad Margerite ja Paul-Mark. Nad said oma tööga väga hästi hakkama ja arvasid, et tahavad ka järgmisel aastal kohvikut pidada. Kellel aega ja tahtmist oli, said Annika juhendamisel niidigraafikat proovida ja jõulukaarte valmistada.

Pärastlõunal oli kõigil võimalik väikesesse rahvamajja tulla ja oma silmaga näha Maarja joonistusi ning maale.

Jõulukontsert, kus traditsiooniliselt esinesid külakoor, naiskoor ja muusikakool, lõppes seekord neidude rühma karge tantsuga "Põhjamaa lapsed" rahvamaja ees lumisel platsil. Aitäh kõigile, kes selle päeva juures abiks olid !

Fotod kontserdilt Ülo Kannisto

Meil on palju tegemist

2010-12-08T16:16:00.014+02:00

Sündmusi toimub pidevalt, pole aega päevikusse kirjagi panna. Alustame siis kuskilt, näiteks novembrikuust.
26. novembril käis meie segarühm Tõmba, Jüri Lümanda kultuurimaja 24. sünnipäevapeol.
Tore pidu oli. Nägime Lüman-da taidlejate tegemisi ja esi-nesime loomuli-kult ise ka. Virge on oma tantsijatega täiesti rahul, igaksjuhuks vaatasin video pealt üle ka - tubli "4+". Suudame küll 17 minutit jutti hoogsaid tantse tantsida, kui on vaja :-) Ja ähkimine oli keelatud! Saime hakkama.

3. detsembril osales meie külakoor Kihelkonnal toimunud 1. talvisel laulupeol. Alustasime laululaval ja lõpetasime uues ilusas kultuurimajas. Ka kirikus ja jõulukuuse all laulsime. Üritusel oli alapealkiri ka - kohalik segakoor tähistas oma 1. sünnipäeva. Kuna meie Anita kamandab kahte koori - meid ja linna segakoori Lyra, siis esinesime sünnipäevalapsele ühendatud segakoorina. Et kõik aru saaksid, millest me laulame, siis toimus etteastete teadustamine kahes keeles - eesti ja viipekeeles. Natuke tantsisime ka. Ja torti sõime.

6. detsembril tähistasime valla lipupäeva. Järjekordselt esines meie vallavolikogu esimees Ülar Tänak väga kena kõnega. Ta kohe oskab! Jagati tunnustust ja preemiaid.

Valla noortepreemia "Hea sportlane" - Janno Õunpuu; Suure Tõllu nim spordipreemia - Jüri Kuusk; Peeter Südda nim kultuuripreemia - Virge Varilepp; Kärla valla hariduspreemia - Maiu Raun.

Konkursi "Kaunis kodu" preemiad 2010:

parim eramu - Eidi ja Margus Õunpuu kodu Kärla alevikus;

parim elamu - Aire ja Vello Tiitsoni elamu Sõmera külas;

parim küla - Sõmera küla.

Aktusel esinesid tubli laulupoiss Karl-Reedik Mändar (juhendaja-õpetaja Ülle Vallaste) ja neiud põhikoolist: Delis Pärnoja, Krõõt Saar, Eva Aarnis ja Stella-Liisa Lõhmus (juhendaja Marika Aarnis). Need neiud valmistuvad esinemiseks maakondlikul solistide konkursil. Hoiame pöialt!

Lugemisaasta lõpetamine

2010-11-23T09:53:00.002+02:00

Jaanuaris avasime lugemisaasta Kärlal. Ettelugemisele tulid Kreutzwaldi artiklid, mis mõistetavad ka tänasel päeval, ja Salme külakoor esitas laulumängu "Kullaketrajad". Lugemisaastaga seoses toimus mitmeid erinevaid ettevõtmisi, kuhu kaasatud nii lasteaed ja kool kui ka vallarahvas. Kõikide ettevõtmiste eesotsas olid meie raamatukogu töötajad Ülle ja Kaie.

Aastale panime punkti reedel, 19. novembril, lugedes kohalike kirjameeste Peeter Südda, Jakob Mändmetsa ja Kaarel Loikeni luulet ning kuulates tänaste kirjaneitsite Laide Pugi ja Rosalie Peeti loomingut. Saale kahjuks ise kohale ei saanud tulla, kuid Laide luges oma loomingut meile ise ette. Seda oli hea kuulata. Ülle tänas neid, kes lugemisaasta üritustele nõu ja jõuga abiks olid ning tänutäheks said kõik RAAMATU. Nüüd on jälle midagi lugeda :-)

Saare maakonna koorilaulupäev

2010-11-18T15:45:00.003+02:00

13. novembri pärastlõunal kogunes Kärlale Sõmera klubi suurde saali umbes 200 Saaremaa koorilauljat, et üheskoos laulda. Õpetajaks-mentoriks kutsusime sel aastal Raplamaa koorijuhi Vahur Soonbergi. See valik õigustas end igati - mentori õpetamismeetodiga jäid rahule nii koorilauljad kui dirigendid.

Koorilaulupäev on meie maakonnas pikaajaline traditsioon. Algatas selle meie Milli Toon ja päris mitmed aastad toimus see Sõmera klubis. Siis hakkas üritus maakonnas külakorda käima ja meile on ta enne selleaastast käimakorda jõudnud paaril korral. Toimudes küll erinevates maakonna kultuurimajades, on ülesehitus enamasti samane: õppepäev, külaliskollektiivi kontsert ja oma kooride etteasted. Selleaastase külaliskollektiivina astus nõudliku publiku ette nooruslik vokaalansambel Greip Pärnust, juhendajaks nooruke Fred Rõigas. Etteaste oli "5+" ! Kes kuulis, see oli vaimustuses. Terve saalitäis lauluoskajaid inimesi tõusid lõpuaplausi ajal püsti ja olid väga õnnelike nägudega.

Meie ühise päeva lõpetas maakonna kooride esinemine. Kärla külakoor alustas agitkavaga "Artur Rinne-100". Sai näha tantsukesi koorilauljate esituses, teada fakte meie Arturi eluloost ja laulda ühiselt tuntud ning armastatud laule. Õppepäeval osales ka meie koguduse naiskoor.

SUUR AITÄH KÜLAKOORILE, kes oli terve päeva askeldamas ja õhtul veel koristamas ka. Kui kohtume, siis kiidame! :-)

Pühapäeval on isadepäev

2010-11-12T20:26:00.003+02:00

Meie vallas on isadepäevale pühendatud üritused täies hoos.

Neljapäevaõhtul oli meie spordisaal täis lasteaialapsi. Lisaks lastele olid kohal ka isad ja emad ja õed-vennad ning nii mõnigi vanaisa-vanaema ka. Pähklikesed, Urvakesed, Käbikesed ja Tõrukesed laulsid ning tantsisid nii esinemiseks kui koos oma vanematega. Õpetajad-kasvatajad esitasid õpetliku loo tervislikust toitumisest. Loomulikult toimusid sportlikud mängud, kus iga laps sai näidata, mida ta juba oskab ja suudab. Ka isad pidid end rivisse sättima, seekord kinganumbri järgi. Võitis Toomase isa - nr 50!!! Isadel tuli esitada ka loominguline ülesanne vahendiga. Super! Näha sai palli-, rõnga- ja sahistajatega kava. Poolteist tundi läks nagu linnulennul ja kõik olid rahul.

Reede õhtuks kutsusid koolilapsed oma pered isadepäeva kontserdile. Kena ja parasjagu pikk kontsert oli. Esinesid mudilaskoor ja lastekoor, duetid ning solistid, väga vahvad olid IV klassi ansambel ja poistekoor. Lahe! Lauljatega teeb meie koolis tööd Marika Aarnis. Tubli! Tantsimas sai näha I klassi ja 4.-5. klassi rahvatantsurühma (seekord küll natuke väikeses koosseisus, sest Margeritel veel jalg haige ja Sander jäi ka haigeks; aga me saime hakkama!). Tantsuline etteaste oli ka IV klassil. Väga lahe, poisid olid eestantsijad ja nende kolmele tüdrukule jagus vaid taustatantsijate kohti. IV klassi kamandab meil Gerta Uus. Tubli! Isadele loeti ikka luulet ka - II ja III klassi õpilaste poolt, neid õpetasid-juhendasid klassijuhatajad Margit Lindau ja Riina Eller. Kogu kava hoidis koos ja koore kamandas lavale meie huvijuht Külli Luup. Muid abilisi oli ikka ka - Henri ning Marc istusid helipuldis. Tore kontsert oli.

JA PÜHAPÄEVAL ON ISADEPÄEV.

Tantsutrenn küünlavalgel

2010-10-26T10:56:00.002+03:00

Kui segarühm esmaspäeval kummarduse ja tervitustantsu tehtud sai, läks meie suur sõber ja abimees elekter puhkama :-) Kogu alevik ja ka meie rahvamaja oli pime. Õnneks on rahvamajas olemas küünlad ja tantsuõpetajal äge lauluhääl. Trenn sai tehtud ja uus tants õpitud :-) Tantsijal muidugi vedas, sest hämaruses ei olnud kõik tantsusammud alati näha ja nii mõnigi võis veidi viilida. Aga tantsujuhil on terav silm ka pimedas ja viilijad sai korrale kutsutud ning tantsusammud parandatud. Kahtlemata oli see üks väga romantiline ja lõbus tantsutund :-)

ARSISE kellade ansambli kontsert

2010-10-24T18:40:00.003+03:00

Laupäeval, 23. oktoobril toimus Kärla kirikus Arsise käsikellade ansambli kontsert. See on sündmus, sest viimati andis ansambel Saaremaal kontserdi 6 aastat tagasi.

Arsise kellade ansambel kasvas välja Arsise kammerkoorist 1993. aastal ja tema loojaks ning kunstiliseks juhiks on Aivar Mäe. Mäe täiendas end 1991.a USA-s Portlandi Ülikoolis ning vaimustus seal käsikellade muusikast. 1993.a saabus Eestisse 3 oktaavi ulatuses kelli ja alguse sai kellade ansambel. Tänaseks on ansamblis 8 professionaalset mängijat, kelle käsutuses on 7+4 oktaavi Inglise käsikelli ja 7 oktaavi chime`e. Välja on antud 5 CD-plaati.

Enne kontserti oli meie muusikakooli õpilastel võimalus osa neist kelladest oma silmaga näha ja käega katsuda. Ansambli üks muusikutest Lemme-Liis Elp tutvustas väga värvikalt nii käsikellade tekkelugu kui Arsise Kellade Kooli, mis loodud 1999. aastal. Tänaseks on kellade koolis 300 õpilast, kool tegutseb nii Tallinnas kui Tartus ja loomulikult on kooli looja ning juhataja Aivar Mäe. Selles koolis õpitakse muusikat läbi käsikellade ja õppekavas on 4 õppeainet: kellade ansamblimäng, solfedžo e noodiõpetus, muusikalugu ja klaverimäng. Meie lapsed said tänu Lemme-Liisile kelladel mängitud "Rongisõidu". Vahva elamus.

Kontserti ennast on väga keeruline sõnadega edasi anda, seda peab ise kuulma ja nägema. Tõesti - sellel kontserdil on ka vaatemängu, sest üks muusik peab vägagi mitme kellaga tegutsema ja käsi on ju vaid 2.

Arsise kellade ansambliga koos astus meie rahva ette noor anne Heldur Harry Põlda - poiss-sopran. Teate - see oli lihtsalt ilus. Tsiteerin Aivar Mäed: 70-ndatel oli Toomas Uibo, siis on tükk aega vaikust, ja nüüd on Heldur Harry Põlda. Ma olen õnnelik, sest mul on nüüd nende kahe suurepärase koosluse - Arsise ansambli ja super-poiss-soprani vastvalminud plaat Terra Mariana ning sellel nii Aivar Mäe kui Heldur Harry autogramm :-)

Mida toob endaga uus hooaeg?

2010-09-17T21:43:00.006+03:00

XI noorte laulu- ja tantsupidu "Maa ja ilm" 1.-3.07.2011.a.

I eelproov ehk ülevaatus on 3.02.2011.

Kärla lasterühm

on peole registreeritud 5.-6. klassi rühmana (vanus võetakse alati vanemate osalejate järgi ja meil on praegu rühmas 3.-6. klassi õpilased). Lasterühma võtame veel vastu ka uusi liikmeid, tunnid toimuvad esmaspäeviti kell 15.10-16.00 rahvamajas.

5.-6. klasside liigijuht peol on Margus Toomla, üks ütlemata tore ja energiline noor mees. Meil on temaga võimalus kohtuda 5. novembri pärastlõunal, kui ta tuleb Saaremaale oma liigi tantsude kohta veidi õpetusi jagama. Lasterühmal on peoks vaja omandada 3 tantsu: proloogitants "Mis maa see on?", liigitants "Polkapõimik" ja üldtants "Oige ja vasemba". Margus on kirjutanud oma rühmadele nii: "Maailm on Minu ja Sinu ja Su sõbra jaoks nagu avatud raamat - seiklusrikas ja huvitav. Me kunagi ei tea, kuidas üks peatükk lõpeb ja järgmine algab. Sa oled mõnus ja lahe, kindlasti vapper ning vahel ka veidi ulakas. Ja kui me suvel kohtume, siis tantsulustist maa on must ja õpetaja hüüab: Just! Elu on polka!" =

Neidude rühm...

No mis ma oskan öelda - vähemalt 15 aastat pole Saaremaal enam neidude rühmi olnud. Nii et meil on võimalus veidi ajalugu teha ja taas saare neiud suurtele pidudele viia. Muuseas - hiidlastel on kogu aeg neiud väljakul!!! Neidudele valmib praegu kuduja Marika Samliku käe all villane kärla kiutkuue kangas. Neiud saavad endale selga natuke teistvärvi triibustikuga seelikud kui meie nais- ja segarühma tantsijatel. Kui kuued valmis, siis tuleb kindlasti ka presentatsioon. Neidudel tuleb tantsupeole pääsemiseks selgeks õppida 7 tantsu: proloogitants "Mis maa see on?", liigitantsud "Kangakudumine", "Ingerimaa õhtud" ja "Rätti tooma" ning üldtantsud "Põhjamaa", "Oige ja vasemba" ja "Eesti muld ja Eesti süda". Tantsud on keerulised, aga õpitavad (kui korralikult trenni teha :-)).

Neidude liigijuht on samuti noor inimene - Madli Teller, kes pälvis oma loomingu eest 2006.a. Mait Agu nim preemia. Madli: "Tuuliste ja kergetena lükkavad neiud meie loo lahti ja koguvad selle lõpus oma rätikusse taas kokku. Nad on nagu värske puhang, mis lööb mõtte selgeks ning silmad särama." Rätitantsu autori Agne Kurrikoff-Hermaniga kohtume sügisvaheaja alguses.

I Eesti Naiste Tantsupidu "NaiseLugu" 12.06.2011 Jõgeval.

Naisrühm Kadaka mari.

"Miks meie - Eesti naised oleme just niisugused, nagu me oleme? Kuidas oleme sel tuulepealsel maal suutnud oma lapsed ikka eestlasteks kasvatada ja oma rahva alles hoida? Milliseid jälgi on meie hinge jätnud mehed? Kas on meis veel alles seda looduslast, kes kord kuuvalgel allikal silmi pesi ja ussisõnu teadis?"

Otse loomulikult on meie naisrühm Kadaka mari registreeritud peole ja kui me kohustuslikud 6 tantsu (kõik uued lood) selgeks saame, siis tantsime I naiste tantsupeol. Naisrühmas on küll olemas vajalik arv tantsijaid, kuid tulevikule mõeldes ootame sel sügisel oma ridadesse ka uusi tantsijaid.

Segarühm Tõmba, Jüri

- küllap me leiame ka segarühmale rakendust :-). Ühtegi tantsupidu küll terendamas pole, aga huvitavaid ettevõtmisi Eestimaal jagub. Segarühma ootame ka uusi tantsijaid.

Kärla külakoor

ootab pikisilmi (mees)tenoreid, ja alte, ja basse, ja sopraneid, ühe sõnaga - lauljaid. Meie külakoori korraldada on sel aastal maakonna koorilaulupäev 13. novembril Sõmera klubis. Ja otse loomulikult laulab külakoor ka sel aastal meile jõulud ja lumise talve 12. detsembril, kui süütame küünlad jõulupuul.

Kõige õigem tegu on tulla Kärla klubisse laulma ja tantsima. Tule kindlasti!

Tulemas on valla sügislaat 2.10.2010

2010-09-15T14:57:00.003+03:00

Aasta tagasi toimus meie eakate seltsi Sild eestvedamisel kogupereüritus "Põlvkonnad koos", mille ühe osana toimus ka minilaat. Müüdi-osteti-vahetati aiasaadusi, hoidiseid, taimi, kudumeid jm pudi-padi. Kevadel toimus Sõmera küla seltsi külaväljakul laat, kus samamoodi kaubeldi oma koduste toodetega. Ikka on ju nii, et kellelgi on rohkem, kui enda perele vaja, ja ära visata ei raatsi.

Taas on sügis kätte jõudnud, enamus aiasaadusi kogutud ja küllap ülevaadegi saadud, mis kulub endal ära ja mida võiks teistelegi pakkuda. Kas siis müügiks või vahetuseks. Kutsume teid laupäeval, 2. oktoobril valla sügislaadale Käesla külaväljakul. Laat kuulutatakse avatuks kell 11. Müüa võib igatsorti sügisande - õunu, kartulit, kaale ja porgandeid, sibulat ja küüslauku. Müüa võib hoidiseid ja küpsetisi, mesi kulub talveks alati ära. Kindlasti võib müüa majapidamises tarvilikke esemeid - luudasid, korve...

Laada raames toimub ka küpsetiste maitsekonkurss. Valmista kodus küpsetis )soolane või magus või mõlemaid) ja too meie sügislaadale võistlema. Küpsetisi saab võistlusele registreerida kell 11-12 kohapeal. Küpsetisi maitseb ja hindab žürii, auhinnad paneb välja vallavalitsus. Küpsetiste konkursi võitja kuulutatakse välja samal päeval enne laada lõppu.

Kui sul tekkis soov oma kaupa pakkuma tulla, siis anna endast märku korraldajatele. Helistada võib Virgele - 45 42 066 (Kärla rahvamaja), ja Maivele - 53 43 06 31. Oma soovi võib teatada ka meili teel: virgevarilepp@hot.ee või maive.oispuu@mail.ee

Tegus päev

2010-08-22T15:36:00.007+03:00

Laupäeval, 21. augustil oli meie vallas võimalik mitmel ettevõtmisel osaleda.

Hommikul kell 10 alustasid võrkpallurid Kuuse küla platsil. Ise ma küll kohal polnud, aga küla pealt juba kuulsin, et osales 5 võistkonda: Kõrkküla, Kuuse, Sõmera, Kärla ja Arandi. See oli teine etapp vallasisesel turniiril ja taas noppis kõige rohkem punkte Kõrkküla võistkond. Järgnesid Kärla, Arandi, Kuuse ja Sõmera (ega ma päris kindel pole järjestuses, võib parandusi teha).
Kell 12 algas Käesla külaplatsil TALUPÄEV. Oli vaatamist, maitsmist, isetegemist, oli ostmis- ja vahetamisrõõmu. Juhendajate abiga sai puust voolida lusikat ja vilepilli, kadakast korvi punumist õppida, kraasida ja vokki tallata ning seinakaunistust teha. Hoolega vahetati taimi ja raamatuid. Maitsta sai mamsel Mai pirukaid ning Tiiu Kauber pakkus lambapiima ja -juustu. Lambapiima maitsesin, oli väga hea maitsega, ja pidi tervislik ka olema. Oma käsitöö kaubaks pakkujaid oli ka - Henrika müüs omatehtud ehteid, Lija taimedest ja niidigraafikas õnnitluskaarte, Paul puidust majapidamises tarvilikke nipsasjakesi ja Tiiu loomulikult lambast saadavaid tooteid. Nii palju oli põnevat ja aeg kadus lausa lennates. Maa sees küpsetatud lammast ma ei jäänudki maitsma, sest ees ootas veel üks üritus. Käesla külaseltsile aitäh toreda päeva eest!
Kell neli pärastlõunal algas Kõrkküla külaplatsil STIILIPÄEV: "Meremängud kuival maal". Kuna hommikul oli kõvasti vihma sadanud, siis maapind niiväga kuiv ei olnudki. Kui mina platsile jõudsin, olid meremehed, sadamatüdrukud ja mõni kaptengi juba kenasti platsil hakkamas. Stiilipäev toimub Kõrkkülas juba teist korda, eelmisel aastal oli kantripidu "Metsiku preeria mängud". Stiilipäeva põhisündmuseks on meeskondlik takistusriba läbimine. Selle aasta takisturiba sisaldas endas ülesandeid, mis seotud veega. Raja valmistasid ette Eero, Aivo, Rain, Einar ja Maretid. Enne põhivõistlust toimusid soojendusmängud, kus sai osaleda individuaalselt. Igaüks, kes osa võttis, oli võitja ja sai suu magusaks Tõllu poe poolt pakutud kommidega. Stiilseima tiitli pälvis Kipi Raini pere: meremees Rain, sadamatüdruk Evelin ja väike junga Rasmus. Päeva lõpus pakuti Õie poolt keedetud kalasuppi ja juttu jätkus kauemakski - see on Paadla kandi selts.

Oli ikka üks tore päev!

Uus trend - Kärla triip

2010-08-13T15:57:00.022+03:00

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest. Kandla küla elanikud Harri ja Margit Kõrvits mõtisklesid omakeskis selle üle, et Kärla pargis võiks ikka mõni suvekontsert toimuda. Õnneks ei jätnud nad neid mõtteid omavahele, vaid kaasasid meie vallavanema Villi ka punti ja kui esialgne plaan küps ning Kukerpillidelt nõusolek saadud, pühendati asjasse ka rahvamaja juhataja Virge. Ja seda, mis sellest toredast koostööst sündis, said kõik kohaletulnud neljapäeva õhtul Kärla pargis nautida. Oli hea kuulata soojendusbändina meie Projekti, mida veab lauluõpetaja Marika Aarnis. Nende repertuaaris on väga erinevaid lugusid kuulamiseks, tantsimiseks, kaasa ümisemiseks. Ja kindlasti oli hea tantsu lüüa Kukerpillide saatel. Ilm oli, rahvast oli ja kõigil oli tuju ka. Lahe!

Kärla triip - see on meie, Kärla kihelkonna rahvariideseelikutest võetud muster ja värvid. Me soovime, et seda tunneksid ja teaksid kõik meie valla elanikud. Seekord sai seelikutriibu värvid kantud kuulutustetahvlitele, mis meisterdati kohapeal valmis. Esimesed tahvlid lähevad Jõempa-Kandla, Kõrkküla, Kogula-Paevere küladesse ning Kärla keskusesse ja terviseraja algusesse. Esimeste tahvlite meisterdajateks olid nende külade elanikud ja minu vaatlust mööda nad nautisid seda ühistööd.

Kärla triip - selle sõnapaari seadis kokku Margit ja minu arust on see väga meeldejääv ja huvipakkuv. Korraldajad on juba võtnud plaani, et Kärla triibust saab Kärla pargikontserdite sari, mida korraldada igal suvel. Kas suve jooksul üks või mitu kontserti, see selgub pärast korraldustoimkonna koosistumist.

Foto Margit Kõrvits

Suvevärvid

2010-07-27T18:56:00.005+03:00

Pilte jaaniõhtust Kärla pargis

2010-07-19T11:57:00.002+03:00

Fotod Katariina Õunpuu

SUVI ON TÄIES HOOS

2010-07-19T10:28:00.010+03:00

Meie taidlejatel on olnud tegus hooaeg, esinemisi on olnud just parasjagu. Hooaja alguses, septembris 2009, osales Kadaka mari Haapsalus Heljo Talmeti tantsude võistutantsimisel.

Lumise talve laulsid meile külakoor ja koguduse naiskoor tavapärasel jõuluküünalde süütamise kontserdil. Sõbrapäeval pidas segarühm Tõmba, Jüri oma 15. sünnipäeva ja maikuus käis külas sõpradel Vallatutel Jõõpres Pärnumaal. Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil, andsid meie tantsurühmad tunniajase kontserdi Sõmera klubis. See ei olegi nii igapäevane asi, et ühe valla rühmad seda suudavad. Kontserdil tantsisid lasterühm, neidude rühm, naisrühm Kadaka mari ja segarühm Tõmba, Jüri.
Lauljatel oli mais-juunis väga tihedalt tegemisi. 28. mail pidasime Kärlal ühe suurepärase Äratuspeo ja järgmisel päeval laulsid kõik rõõmsalt Saaremaa laulupeol Kaarma maalinnal. Külakoor jaksas laulda segakooride laulupäeval Türil ja koguduse naiskoor vaimulikul laulupeol Tartus. Lasterühma ja muusikakooli ühisettevõtmine Kärla Kärg veetis kaks toredat päeva Porkunis Lääne-Virumaal. Jaanipäeva eel andsid naisrühm, segarühm ja külakoor kontserdi Kogula vanadekodus.
Külakoor (dirigent Anita Kangur) ja koguduse naiskoor (dirigent Ülle Vallaste) osalesid Kihelkonna kirikumuusikapäevadel, lauldes nii suures ühiskooris kui ka omaette. Kihelkonna kirikus on hea akustika ja laulda väga mõnus, usun, et kõik lauljad nautisid seda.
Tantsurühmad - neiud, naised ja segarühm - tantsisid rõõmsalt Viki suvesimmanil Mihkli talumuuseumi murul. Segarühm Tõmba, Jüri ja naisrühm Kadaka mari andsid pooletunnise kontserdi kõrvetava päikese käes ka Oitmel toimunud Õlletoobril.
Laupäeval, 17. juulil toimus Kärla pargis Grillfesti maakondlik võistlus. Eesti Meistrivõistlused grillimises Grillfest sai alguse 2007.aastal, maakondlikud eelvoorud toimuvad sel aastal esmakordselt ja parim pääseb lõppvõistlusele, mis toimub 2011.a Türi lauluväljakul. Saaremaal asus võistu grillima 7 võistkonda, neist 3 meie vallast. Võistkod Villi & Pojad saavutas fantaasiavoorus I koha ning Kõrkkülast saabunud grupp Katlakütjad ribi grillimises II koha. Võistkond 5 õde ja 2 venda, kelle perenimi ehk siis ühiselt Voojärv (võib parandada, kui päris nii pole) saavutas ribi grillimises III koha. Palju õnne!
Ennelõunal andsid meie taidlejad pargisviibijatele tunniajase kontserdi. Esinesid neidude rühm, naisrühm Kadaka mari ja segarühm Tõmba, Jüri ning külakoor. Nüüd saavad meie kollektiivid minna lühikesele suvepuhkusele, et pärast mihklipäeva taas iganädalasi harjutusi alustada. Kindlasti ootame siis endi hulka ka uusi liikmeid.

JAANID MÖÖDAS

2010-06-29T22:19:00.039+03:00

Meie vallas said avalikud jaaniõhtud alguse jaanilaupäeval

Kärla pargis, kui vallavanem Villi Pihl jagas Presidendi Võidutuld.

Võidutulest süttisid samal õhtul lõkked Kõrkkülas ja Sõmera Tuulikuaias ning laupäeval Kogula-Paevere Ruunakoplis. Reede õhtul süttis jaanituli Käesla külaväljakul. Igal pool oli jaanituli sündmus.

Kärla pargis suusatati, loobiti lumepalle ja saabast.

Põnev oli jälgida valitsuse-volikogu kahevõitlust, neile pakkus konkurentsi Kärla motopoiste võistkond.

Kõrkkülas mängiti päeval jalgpalli, õhtul joosti mitmekesi kotis ja üritati pesukäsna abil täita pudelit veega. Käeslas veeretati ratast, loobiti saabast ja kive. Ruunakoplis mängiti võrkpalli, veeti köit ja loobiti ajaviiteks triikrauda.
Ei olegi tähtis, kes tol hetkel mingil alal parim oli. Tähtsaim on, et tuttavad-sõbrad said kokku ja neil oli aega omavahel suhelda, sai tantsu lüüa ning Hämariku-Koidu kohtumist nautida.

Fotod Katariina Õunpuu ja Meriliis Varilepp.

Kontsert Kogula vanadekodus

2010-06-21T10:15:00.018+03:00

Meie rahvama-ja kolm kollek-tiivi käisid pühapäeval, 20. juunil esinemas Kogula vana-dekodu ela-nikele. Ilm oli soe ja päikese-line, nii et meie kontsert sai toimuda õues muruplatsil. Esinesid meie külakoor, naisrühm Kadaka mari ja segarühm Tõmba, Jüri. Publik oli väga rahul ja meie ka.

KÄRLA KÄRG käis Porkuni Pillaril

2010-06-07T14:36:00.012+03:00

kärg : käre, kärje `musträhn`
Just sellest murdesõna seletusest lähtudes võttis meie muusikakooli ja lasterühma kollektiiv endale ühise nime, et koos osaleda rahvusvahelisel laste folkloorifestivalil Porkunis Lääne-Virumaal. Pillar ise toimus üheksandat korda ja selle aasta teema oli "Talu linnud ja kõik sellega seonduv". Meie oma kavas linnukasvatusest ei rääkinud, tutvustasime hoopis linde, kes Kärlal kodude ümber tiirutavad. Laval olid nii nonnid, kiitsakad kui riiukuked, laulsime Kärla-kandi regilaule haraka ja kiiva tülist ning tikust ja varblasest. Laste kiituseks peab ütlema, et nad said suurepäraselt hakkama ka improvisatsiooniga. Meil ei olnud sõnaline osa ette kirjutatud, iga kord kava läbi tehes olid uued mõistatused ja küsimused. Lapsed said ise hakkama nii pillimängu ja laulu kui ka tantsuga. Paul-Mark ja Sander esitasid suurepärase vareste kahekõne ja Joonas ning Kevin olid väga tublid riiukuked.

Pillaril tegeletakse alati ka käelise tegevusega. Valmistati pillarilindu ja tibusid, värviti mune ning tehti savitööd. Seda savitööd leidsid nii mõnedki emad kodus ka laste riietel. Kuulsime mitmeid legende Porkunist, neist tuntuim on kindlasti jutustus Porkuni preilist ja tema õnnetust armastusest. Õhtul osalesid meie lapsed väga aktiivselt soome ja eesti tantsude-laulumängude õpitoas. Teisel päeval tutvustasid Veteema, Paevana ja Metsaema meile Porkunit. Kõige põnevam oli paadisõit järvel. Nii mõnigi sai ise aerutada, meie Joosep näiteks sõidutas järvel tervet paaditäit tüdrukuid.

Pillil viisid veeretatud, lauluviisid lõõritatud,

jalad rakku tantsitud, mõttelõngu keritud.

Olge terved tulemasta, pillerkaarel lustimasta!

Festival Porkuni Pillar oli tore üritus. Õpetajad Imbi Kolk, Ülle Vallaste ja Virge Varilepp on oma lastekollektiiviga Kärla Kärg väga rahul ja meie ühine arvamus on, et see ei jää meie ühekordseks ettevõtmiseks, vaid me jätkame kindlasti sellist toredat koostööd.

ÄRATUSPIDU ehk Saaremaa 49. laulupeo eelproov

2010-05-28T23:32:00.002+03:00

Täna õhtul oli tõeliselt energiaküllane ja tore üritus Kärlal. Koorid on valmis minema homme Saaremaa laulupeole. Kärlal süütasime peotule Peeter Südda, Kärla kihelkonna kultuurielu edendaja, auks ja laulukoorid Kärlalt, Salmelt, Kihelkonnalt ning Mustjalast liikusid ühises rongkäigus meie vana rahvamaja õuele. Tagahoovis laulsime oma 3 esimest laulu: "Saaremaa lipulaul", "Rahu" ja "Põhjamaa". Viimast dirigeeris kultuuriminister Laine Jänes. Kui lauluproov, siis ikka täielik-sama laulu dirigeerib meie kultuuriminister ka homsel Saaremaa laulupeol. Vahepalana korraldasid laulukoorid lumesõja ja seejärel marsiti ühises rongkäigus ümber rahvamaja järgmise esinemispaiga poole. Taas laulsime 3 laulu, millest Imbil tuleb homme juhatada "Oh laula ja hõiska" ning Anital "See on Eesti". Viimast pidime ikka päris mitu korda laulma, et dirigent enam-vähem rahule jääks. Seejärel katsusid kolm vallavanemat-koorilauljat rammu. Kihelkonna vallavanem Raimu oli Mustjala Kallest ja Kärla Villist veidi jõulisem. Aga sõbralikuks jäid nad lõpuni. :-) Kolmas lauluplokk lauldi rahvamaja ees. Kõlasid "Kaunimad laulud", "Leib jahtub" ja "Saaremaa valss". Kui laulupeo eelproov lõppes, said kõik osalenud koorid tunnistuse ja dirigendid Kärla valla tänukirja. Igale vallale anti kaasa ka juba süüdatud laulupeo tuli. Ühiselt süütasime veel lõkke Kärla pargis, laulsime seltskondlikke laule ja... Kohtume homme Saaremaa laulupeol "Hoiame kokku".

Kärla äratuspeol osalesid Kärla külakoor (Anita Kangur), Kärla koguduse naiskoor (Ülle Vallaste), Kihelkonna ja Mustjala segakoorid (Imbi Kolk) ning Salme külakoor (Anita Kangur).

TÕMBA, JÜRI PÄRNUMAAL

2010-05-24T12:39:00.013+03:00

Laupäeva hommikul pakkis meie segarühm oma rahvariided ja iseendid autodesse, et võtta ette reis Pärnumaale. Lõppeesmärk oli jõuda Jõõpresse, et koos sealse segarühmaga Vallatud panna kena punkt nende külapäevale. Et meil aega oli laialt käes, siis tegime esimese peatuse Virtsus Kirsi muuseumis. Valeri Kirss oli ise ka kohal ja rääkis meile pikalt-laialt oma hobist - ratta arenguloost, autodest ja missindusest. Järgmisena võtsime ette Lihula, et avastada endi jaoks kohalik linnus. Linnusemüüre seal praktiliselt pole, aga üht-teist ikka vaatamiseks on. Ja ilus vaade vallidelt Virtsu-Tallinna maanteele. Seal oli üks põnev puidust ehitis, mis meie arvates kujutab endast suurt kella-lokulauda, aga tegelikku otstarvet me veel ei tea. Peab uurima. Tegime Lihula laululaval paar kiiremat tantsuringi ka ja jätkasime oma teekonda.

Soontagana maalinn jääb põhimaanteedest kõrvale ja sinna ka tavaliselt ei satu. Meie sõitsime seekord rajalt kõrvale ja suundusime Avaste soo poole. Natuke ikka seiklesime ka, enne kui sihtkohta jõudsime. Veidi einestanud, võtsime ette umbes 2 kilomeetrise jalgsimatka läbi sääseparvede ja jõudsime kaunile haljale aasale :-) Maalinn paikneb soosaarel, 5226 ha suurusel Avaste looduskaitsealal. A. Saali jutustuses "Vambola" jutustatakse keset mädasood seisvast linnusest, mille ainsaks ühenduseks muu maailmaga oli kitsas salatee. Umbes 3000 ruutmeetrise õuepindalaga maalinn oli muistsete läänlaste tuntuim kindlustus; teda on korduvalt mainitud Läti Henriku Liivimaa kroonikas Soontagana kihelkonna keskusena, mida sakslased piirasid juba 1210.a ja suutsid alistada alles 1215/16. aasta vahetusel. Soontagana maalinnal olevat tehtud mängufilmi "Malev" ja üks "Kelgukoerte" seriaal.

Pärastlõunal jõudsime sihtkohta Jõõpresse ka. Tulime külla sõpradele segarühmast Vallatud. Meid võeti hästi vastu. Pidutsesime loomulikult ka.

Muusikakooli kevadine kontsert

2010-05-13T12:56:00.011+03:00

Meie muusika- koolil on kena tava iga õppe- veerandi lõpus lastevanema- tele kontserdil esineda ja näidata, mis viise suudetak- se pillidest välja meelita- da. Seekordsel kontserdil tuli möödunud emadepäevale mõeldes ettekandele palju hällilaule. Esinesid õp Imbi plokkflöödiõpilased, õp Ülle väikekandle-, klaveri- ja akordioniõpilased ning õp Malle klaveriõpilane. Koondorkester esitas regilaulu "Kuhu me lähme vastu ööda". Kena oli. Esinesid ka selleaastased lõpetajad Henrika ja Hegne, kellel on nüüd kõik eksamid edukalt seljataga. Lõpuaktus on järgmisel neljapäeval kell 18 koolimaja aulas.

Tublid laululapsed

2010-05-11T13:23:00.005+03:00

Laupäeval, 8.mail võistlesid meie laululapsed Kihelkonnal Saaremaa laululind 2010 kontserdil. 3-7 aastaste vanuseklassis laulsid lasteaialapsed Karl-Reedik, Astrid ja Kelly ning 11-13 aastaste vanuseklassis Delis ja Krõõt. Karl-Reedik saavutas oma vanuseklassis I koha ja publiku lemmiku preemia ning pääses ka üleriigilisele lauluvõistlusele "Laulukarussell". Astrid saavutas oma vanuseklassis II koha.

Rannalapsed laulsid Salmel

2010-05-02T16:17:00.002+03:00

Veetsin täna meeldiva ennelõuna Salmel Rannalapse laulusid kuulates. Ja hinnangut andes, sest mul tuli Kärla valla esindajana osaleda ka žüriis. Panen tulemused vanuste järgi kirja:

parim 3-aastane - Kädi Õun - Salme vallast

parim 4-5 aastane - Karl-Reedik Mändar - Kärla vallast

parim 6-7 aastane - Edith-Ly Lindau - Kihelkonna vallast

parim 7-8 aastane - Melani Koov - Salme vallast

parim 9-10 aastane - Katrin Kurvits - Kihelkonna vallast

parim 11-12 aastane - Delis Pärnoja - Kärla vallast

parim 13-14 aastane - Stella-Liisa Lõhmus - Kärla vallast

parim 15 - ... aastane - Gete Grahv - Kärla vallast

Rannatüdruk 2010 - Kädi Õun

Rannapoiss 2010 - Jaanus Tatter - Mustjala vallast

Järgmisel laupäeval osalevad Saaremaa laululind lõppvõistlusel meie vallast Karl-Reedik Mändar, Kelly Grahv, Delis Pärnoja ja Krõõt Saar.

29.04. - rahvusvaheline tantsupäev

2010-04-29T23:21:00.005+03:00

Meie tantsurühmad andsid täna Sõmeral kena kontserdi. Vaatasin juba videosalvestuse üle, et anda oma hinnang ka publiku poolt vaadatuna. Oli küll kena. Aitäh kõikidele tantsijatele tehtud töö eest ja kui trennis palju norida, siis on tulemus ikka vaadeldav. Aga me ei jää kindlasti veel suvepuhkusele, vaid kohtume ka maikuus tantsutrennides.

Päikest täis koorilaulupäev

2010-04-27T10:33:00.013+03:00

Pühapäeval oli Kärla küla- koori ja Lyra ühine laulu- päev. Eesmär- giks kinnistada suviste laulu- pidude reper- tuaar ja laulda üheskoos Kärla rahva rõõmuks. Noh, seda Kärla rahvast oli õhtusel kontserdil veidi vähevõitu. Need, kes raatsisisd oma koduste toimetuste juurest Kärla rahvamajja tulla, said tõeliselt hea elamuse osaliseks. Võin seda kinnitada, sest seekord kuulasin ise kontserti publiku poole pealt (ei tahtnud rikkuda meestenorite kokkukõla :-) . Dirigendid Anita Ja Pilvi on teinud head tööd ja me võime osaleda küll nii Saaremaa laulupeol kui ka Türil toimuval segakooride laulupäeval.

Kaks võidukat meeskonda

2010-04-26T13:45:00.004+03:00

Kõrkküla II koosseisus Aivo, Kristi, Rain ja Eero
9-ndikud koosseisus Diana, Kea, Karol, Janno, Vilmar, Romet

MATKA-TAKISTUSRADA

2010-04-24T23:45:00.007+03:00

Jüripäev möödus Kärlal väga sportlikult ja sport on ju tervis.

Hommikul kell 10.30 rivistasid end pargis kõlakoja ette meie algklasside võistkonnad. Kokku sai neid 6, igas nii enam-vähem 8 õpilast igast klassist. Kapteniteks olid "neljandikud" ja saatjatena läksid iga võistkonnaga kaasa ka veidi täiskasvanumad inimesed. Tegelikud algklassid võidu ega kiiruse peale rajal ei võistelnud. Igaüks neist võitis hoopis värskes õhus aktiivselt liikudes ja ennast takistustel proovile pannes. Kõik võisid köis-raudteel mäest alla sõita, pendelköiega üle "kuristiku" hüpata, takistuse alt läbi roomata, mööda rippuvat köit üles ronida ja loomulikult ka alla tulla, korvpalli vabaviskeid sooritada ja puzzle-fotot kokku panna. Kõlakoja ette tagasi jõudes said kõik proovida kõmpidel kõndimist. See eemalt vaadates nii lihtne asi oli nii mõnelegi ületamatu. Aga - harjutamine teeb meistriks!

Ka lasteaialapsed said jüripäeva takistusrajast osa. Vanem rühm ehk Käbikesed proovisid oma võimeid nöör-labürindis seigeldes, pendelköiega hüpates ja roomates. Keskmine rühm ehk Urvakesed suundusid kohe terviseraja poole ja matkasid kogu raja vapralt läbi. Terviserajalt pidid mõlemad rühmad üles leidma kindlat värvi lindikesed.

Õhtune võistlusrada oli juba palju tõsisem ettevõtmine.

Alustati köis-raudteel allaliuglemise ja tagasi mäkke jooksmisega. See oli nagu soojenduse eest. Paadiga vastuvoolu liikumine oli veidi tõsisem ettevõtmine, kusjuures mõned võistlejad olid nii hulljulged, et ronisid jalgupidi vette ja aitasid paati tagant tõugata. Ma loodan, et ükski neist tõsiselt haigeks ei jää, sest on ju ikkagi aprillikuu ja vesi jääkülm. Pärast paadisõitu sai veidi nuputamist proovida, kokku tuli panna puzzle-foto meie kirikust ja boonuspunkti sai see, kes teadis, et kirik kannab Maarja-Magdaleena nime. Pendel-köiega üle augu hüppamine ja roomamine olid lausa lapsemäng. Õhupüssist märkide laskmine veidi tõsisem ettevõtmine, sest mõnel võistkonnal jäi päris palju märke üles ja iga ülesjäänud märgi eest lisati pärast lõpuajale 1 minut juurde.

Üheks raskeimaks alaks (eriti täiskasvanute võistkondadele) osutus rippuval köiel üles ronimine, alla tulla oli lihtsam (kuigi mõni läks hoogu ja libistas end mööda köit alla - vaesed käed!!!). Korvpalli vabaviskeid visati 3 minuti jooksul, ühe viskega oli võimalus saada 1-6 punkti (erinevatel kõrgustel asuvad korvid), kusjuures 1 punkt=10 sekundit, mis hiljem lõpuajast maha arvati. Loomulikult olid parimad korvikütid 9-ndikud, kes viskasid kokku 119 punkti ehk siis 19 min ja 50 sek lõpuajast maha. Täiskasvanutest parimad korvikütid olid Kõrkküla II võistkonnast - 98 punkti ehk 16 min ja 20 sek lõpuajast maha. Viimaseks alaks oli kõmpidel kõndimine. Tase oli erinev, otse loomulikult. Aga ükski võistlejatest ei löönud käega ja võiduka lõpuni kõmpis igaüks. Parimad (mo arust) kõmpijad on Kõrkkülast, eriti Urmas ja Aivo, see oleks nagu nende loomulik liikumisviis; nende liikumises oli musikaalsust ja tantsulisust :-)

Tulemused. Lõpptulemus saadi liites ja lahutades raja läbimise ajast karistus- ja boonusminuteid. Igatahes päris palju peastarvutamist, millega III klassi juhataja Gerta väga kiiresti hakkama sai.
Kõigepealt põhikooliealised. 6-ndikud (klassijuhataja Maret Arge) olid abikohtunikud ja seda kogu päeva puhul. Nad olid tublid ja said oma ülesannetega hästi hakkama. I koht - 9. klass (raja läbimise aeg 35 min 23 sek; lõpuaeg 17 min ja 53 sek): Kea Kristovard, Diana Sulbi, Janno Õunpuu, Karol Pakkas, Romet Raun, Vilmar Uljas; II koht - 8. klass (raja läbimise aeg 36 min; lõpuaeg 33 min ja 30 sek): Taavi Raudsepp, Ago Mägi, Daniel Andrejev, Henri Rump, Egelin Ellermaa, Hedi Liiv; III koht - 7. klass (raja läbimise aeg 37 min ja 56 sek; lõpuaeg 33 min ja 56 sek): Katariina Õunpuu, Stella-Liisa Lõhmus, Gerald ja Geinri Lõoke, Janar Pahapill, Karlis Rump; 4. koht - 5. klass (raja läbimise aeg 45 min ja 44 sek; lõpuaeg 56 min ja 54 sek): Marc Tiirik, Laura Arge, Rolf ja Rassel Käesel, Sandra väli, Georg Käesel. Gümnaasiumiealised ja täiskasvanud. I koht - Kõrkküla II (raja läbimise aeg 37 min ja 34 sek, lõpuaeg 25 min ja 24 sek): Aivo Roos, Rain Mesila, Kristi Mesila, Eero Grahv; II koht - Kõrkküla I (raja läbimise aeg 37 min ja 21 sek, lõpuaeg 32 min ja 21 sek): Urmas Metsmaa, Eston Elango, Piret Pahapill, Alver Maidle; III koht - Rüütlid (raja läbimise aeg 41 min ja 50 sek, lõpuaeg 42 min ja 10 sek): Kadi Loode, Jaane Loode, Marko Ilumets, Pille Kabel; 4. koht - Vallamaja (raja läbimise aeg 48 min, lõpuaeg 46 min): Villi Pihl, Kersti Etverk, Margit Kaldre); 5. koht - Meie võit (raja läbimise aeg 50 min ja 41 sek, lõpuaeg 51 min ja 21 sek): Kerli Lõoke, Kristiina Lõoke, Kaja Ivanov, Matis Rüütel.
Väga tore päev oli. Korraks tekkis murepilv - kratikesed (võimalik, et liigist homo sapiens) olid päeva jooksul tekitanud paadi põhja augu. Aga ! - Mäkgaiveri teip aitas meid hädast välja ja paat sai parandatud enne kui võistlus algas. Aitäh osavõtjatele, aitäh kohtunikele, eriti suur aitäh rajameistritele Leevi, Raivo ja Jüri.

JÜRIPÄEVAST, vanasti ja sel aastal

2010-04-20T19:26:00.003+03:00

Kui jüripäev langeb reedesele päevale, siis tuleb suvel kõva pikne, mis teeb palju kahju. Nii arvas vanarahvas. Elame-näeme. Jüripäeva peeti ka esimeseks suvepäevaks, mil poistele anti luba öösiti tüdrukute juures käia (ja see luba anti kuni mihklipäevani - 29. sept).

Jüripäeva seostatakse ikka põllumajandusega ja vanarahval oli mitmeid nippe, kuidas vili paremini kasvaks ja loomad huntide eest hoitud oleks. Näiteks Märjamaal pidi peremees jüripäeva hommikul püksata minema ja hobuserangid kaela panema, siis kolme aiatugiteiba alt läbi pugema, et tal suvel ikka hea vili kasvaks.

Kärlalt on teada, et mõnes kohas määriti elajad, iseäranis lambad, tökati e tõrvaga, et nad terveks jääksid. Kärlal on sedagi teatud, et jüripäeval tühja põldu kündes sigitad oma põllule viljaröövikuid. Loodusele ei tohtinud mitte mingil juhul kurja teha. Jällegi õpetussõnad Kärlalt (aastast 1889): Tõmbab keegi vallatu poiss või mees jüripäeval noore puu ladva katki, nõnda et puu ära kuivab, siis hakkab see paha inimene sest ajast põdema ja kiduma, kuni lõpeb. Karjas arvati, et siis sigib palju kirpusid, kui jüripäeval puid raiuda. Igatahes karmid karistused mõlemad, parem on mitte loodust rüüstata. :-)

Ettevaatlik peab jüripäevaste külalistega olema - kui jüripäeval naisterahvas käib, siis lähevad sead pahuraks. Tervise koha pealt ka üks õpetus: jüripäeva hommikul katsu härjamune, siis olla kogu suvi käed terved. :-)

Kärlal toimub sel jüripäeval tervist edendav ettevõtmine - matka-takistusraja läbimine. Start on pargis kõlakoja juures. Takistused rajal on järgmised: sõit köis-raudteega, purde ületamine, paadiga vastuvoolu liikumine, rippuval köiel ronimine, mõtlemisülesande lahendamine, pendel-köiega hüppamine, roomamine, õhupüssist laskmine, paralleelköitel kõndimine, kannatanu kandmine kanderaamil, korvpalli vabavisked ja kõmpidel kõndimine. Raja lõpp on taas pargis kõlakoja juures. Rada aitavad ette valmistada Leevi Naagel, Raivo Uus ja Jüri Tõru, abiks on ka Kärla kodutütred.

Kohtume reedel, jüripäeval kell 17 pargis, mil rajale lähevad põhikooli vanema astme võistkonnad!

Pilte Tõmba, Jüri sünnipäevakontserdist "Tuulevaiksel ööl"

2010-04-19T22:38:00.004+03:00

Valla eakad pidutsesid

2010-03-25T12:59:00.020+02:00

Kolmapäeval, 24. märtsil toimus traditsiooniline valla eakate kevadpidu Kärla sööklas. Meeldiva üllatusena oli sel aastal mehi arvukamalt kohal kui varem, nii et naisterahvastel oli "daamide valiku" ajal tõeline võimalus valida. Tavapäraselt tervitas eakaid pidulisi meie vallavanem ja väikese kontserdiga esinesid koolilapsed. Tavapäratum oli vast see, et mitme pika aasta järel esines taas meie oma laste rahvatantsurühm. See oli neile üldse esimene ülesastumine rahva ees. Hästi esinesid, tublid lapsed olid, ka lõpukummardus tuli juba peaaegu nagu päris välja. Rühmas tantsivad 3.-5. klassi poisid-tüdrukud, kellega me järgmisel aastal soovime 5.-6. klassi rühmana osaleda noorte tantsupeol "Maa ja ilm". Tegelikult on veel rühmas vabu kohti - vajame endi hulka kahte poissi ja kolme tüdrukut.

Lasterühm eakate kevadpeol (foto Egon Ligi)

Muusikakooli õpilased esinesid ka. Samamoodi tuleb lausuda kiitvaid sõnu, eriti akordionist Melissale - juba ammu pole meie muusikakoolis akordionimängu kuulda olnud. Ma nimetan siis kõik lapsed nimepidi ära: tantsisid Joosep 2. klassist, Margerite, Ruth ja Sander 3. klassist, Joonas, Paul-Mark, Delis, Sirli, Aili ja Kevin 4. klassist ning Marc 5. klassist; väikekanneldel mängisid Katriin, Ruth ja Margerite ning plokkflööti puhusid Sander ja Henrika.

Muusikakooli pillimängijad (foto Egon Ligi)

Täiskasvanutest üllatusesinejad olid ka - estraadipalu lugesid-mängisid Paul Aav, Ülo Kannisto, Aime Haamer ja Elvi Jarvet. Iganes vahva ja aitäh neile, et julgesid teiste ees üles astuda. Tantsu löödi Helga, Õie ja Naime pilli järgi ehk Anna minna! Tore pidu oli.

Kevad tuli tantsuga

2010-03-21T21:57:00.006+02:00

Laupäeval, 20.märtsil osales meie Tõmba, Jüri maakonna segarühmade õppepäeval Lümanda kultuurimajas. Õpetusi jagas Valdo Rebane koos oma Kandali tantsijatega. 3 tundi vihtusime tantsida ja mitte kellelgi ei tekkinud tahtmist saalist välja hiilida. Saime repertuaari 2 Valdo enda seatud tantsu - lätlaste kaerajaani Cukas drikos (Siga kaeras) ja Külapolka. Väike lõõgastuspaus vabal valikul ja seejärel nauditav kontsert Kandali tantsijatelt. Tornimäe rühma mehed esitasid meile valiku suvise meeste tantsupeo tantsudest. Nii mõnigi tants tekitas elevust ka. Meie Riho arvas, et äkki peaks ka selle meeste tantsupeo "ära proovima". Võib ju mõelda, aga mitte veel seekord. Igatahes meie õppepäev lõppes ägeda tantsumaratoniga Mihkel Mereääre pilli saatel. Oli tõeline tantsijate päev. :-)

Kõrtsistseen tuulevaiksel ööl

2010-03-19T14:53:00.014+02:00

Laseme alla !

2010-03-04T10:46:00.013+02:00

Sel aastal on tõepoolest imeline talv ja üle mitme aasta oli meil võimalus liugu lasta. Väike võistlusmoment on oluline. Kuulutasime välja isetehtud liulaskmismasinate võistluse. Registreerus 3 võistkonda. Suurepärane! Võistkonna suuruseks 4 liiget ja masin pidi ka pärast mäest alla tulekut terveks jääma.

Pikima liu oma masinaga laskis 6. klassi võistkond koosseisus Laur, Mairo, Kristover ja Liisbet. Nemad olid oma masina ehituses lähtunud eelkõige libisemisest - see meenutas suurt kelku.

Kõrkküla esindus lähtus eelkõige stiilsest mugavusest ja tuli alla laskma pehme diivaniga, millele lisavahendeid juurde kruvitud. Diivanil mugavlesid Aivo, Urmas, Eston ja Eero.

Lasteaia esindajad Maiu, Kaia, Kaja ja Annika meisterdasid oma sõiduki tööspetsiifikast lähtudes - madratsit meenutavale asjale oli ümber tõmmatud kile. Nende majas juhtub ju mõnikord, et ka tubastes tingimustes lastakse alla ja siis on kile parim kaitsevahend madratsile. :-)

Kõrkküla ja lasteaia sõidukid saavutasid võrdse tulemuse nii liu pikkuses kui ka allalaskmismõnu nautimises.

Veel oli võimalus võistelda 2-liikmeliste võistkondadena. Nemad pidid kahekesi koos "salvokaga" alla liuglema ja nii kiiresti kui võimalik mäkke tagasi jõudma.

Võistluse lõpp-protokoll: I koht - Eero ja Aivo Kõrkkülast, II koht - Rain ja Annabel Kõrkkülast, III koht - Ole ja Joosep Kärlalt. Osalesid veel Margerite ja Riho Kärlalt, Eston ja Urmas Kõrkkülast, Gabriela ja Piret Kõrkkülast, Karin ja Kristi Kõrkkülast, 6. klass Kärla põhikoolist, Maive ja Jaanika Käeslast ning Helvi ja Elle Sõmeralt. Viimasena mainitud paar sai auhinnatud kui omaealiste seast parim.

Võistluste reklaampauside ajal liugles lumelaual mäest alla Pille-Liis.

TÕMBA, JÜRI

2010-02-27T21:47:00.008+02:00

Tõmba, Jüri tantsupeol „Meri“

TÕMBA, JÜRI tähistas oma 15. sünnipäeva 13. veebruaril 2010 Sõmera klubis kontserdiga „Tuulevaiksel ööl“. Külalisesinejatena tegid kaasa meie külakoor (dirigent Anita Kangur), naisrühm Kadaka mari (Virge Varilepp), segarühmad Lender Taritust (Aili Salong) ja Vallatud Jõõprest Pärnumaalt (Anu Kurm). Loe Toomas Rauna artiklit vallalehes Kärla Teated (http://www.karlavald.ee/ ).
Tõmba, Jüri on meie täiskasvanute segarahvatantsurühm. Me kohtusime ja hakkasime käima 1994.a oktoobris. Tantsis 8 paari. Kahel järgneval hooajal lisandus meile veel 4 tantsupaari ja nii (või peaaegu nii) tantsisime me oma esimese suure peoni – „Talismani tantsud“ 1999.a. Oma teisel peol – „Las jääda ükski mets“ (2004), käisime kahasse Kuressaares tantsiva rühmaga Piiprellid. Kuna me oleme sündinud suure peo aastal, siis oleme jõudnud käia ka kolmandal peol – „Meri“ (2009). Siin käisime taas iseseisvatena, vaid ühe paari „laenasime“ Pärnumaa rühmast Vallatud. Seekord olime me väga nooruslik seltskond – kolmele põhipaarile lisandus 4 paari meie noorterühmast.
Meie sünnipäevapidu oli väga kena. Isegi juhendaja Virge on ikka veel rahul tulemusega. Loomulikult saab alati tehniliselt paremini ja veelgi emotsionaalsemalt. Ma olen õnnelik selle üle, et meie vilistlased tulid ja tantsisid taas. Teil läks päris kabedalt. Noorterühma tantsu algus läks Virge kiirustamise nahka, aga kuna teie tantsitud „Jäljed“ (M.Saar-J.Sööt) väljendas nagunii minu sel hetkel mõlgutatud mõtteid, siis olidki need veidi kaootilised. Esmakordselt tantsitud „Mall oli...“ tuli päris hoogsalt ja rõõmsameelselt. Külakoori lauldud laulud sobisid tohutult hästi meie kontserdisse ja naisrühma esitatud „Mu meremees“ (V.Kurbel-V.Köster) oli nagu kirss koogil. Ja loomulikult mu lemmikmeeste tantsitud „Kõrtsistseen“ (M.Agu-G.Ernesaks). Teiega olen ma valmis veel ja veel ja veel tantsima.

Päev vaikselt pilvevarjus lahkub meist,
kuid jätab jäljed meist kõigist varjudes.
Ja meie rõõm nüüd karjuma peab,
ma seda tunnen ja sinagi tead:
kusagil veel soojad jäljed on teel, mis me jätsime, me koos...
( J. Sööt )

Tõmba, Jüri täna:
Riho Mesila (tantsib aastast 1994, käinud kõigil kolmel suurel peol)
Piret Sepp (aastast 1994, käinud kõigil kolmel suurel peol)
Ain Arus (aastast 1996, käinud kõigil kolmel suurel peol)
Ene Kallas (aastast 1999, käinud suurtel pidudel 2004 ja 2009)
Taavi Leppik (aastast 1996, käinud suurtel pidudel 1999 ja 2009)
Eveli Leppik (aastast 2004, käinud suurel peol 2009)
Ole ja Ingrid Leemet (aastast 2009, pole meiega veel suurtel pidudel jõudnud käia, aga tantsisid sünnipäevapeol)
Tõmba, Jüri noored 2009.a suurel peol „Meri“:
Martin Metsmaa ja Meriliis Varilepp
Tarmo Hanson ja Piret Pihl
Eigar Toop ja Stevelin Jaanila
Sten Lember ja Liina Sepp
Mikk Trave ja Ele Pidmann (tantsisid küll hoopis tartlaste Tarbatus, aga ikkagi meie omad)
Meriliis ja Tarmo on „vanad tantsupidude kalad“, nad alustasid juba lasterühmas Tiri-mari ja käisid oma elu esimesel tantsupeol 1997.a (koolinoorte VIII pidu „Kus on kodu? Mis on kodu?“).
Tõmba, Jüri vilistlased (sulgudes rühmas tantsitud aeg)
Jüri ja Anne Tõru (1994-2009)
Arvi ja Terje Hanson (1994-2009)
Martin Koppel-Maritana Kala (1994-1996)
Raigo (1999-2007) ja Helle (1994-2000) Grahv
Jüri (1994-2004) ja Janne (1994-2000) Mesila
Paul Tohv (1994-2002) ja Ave Loode (1994-2003)
Margus Soon (1994-2002)
Terje Tänak (1994-2003)
Ain ja Liana Mägi (1995-2004)
Andres Lember (1995-1999) ja Maret Metsmaa (1995-2007)
Heli Lember (1996-2001)
Signe Kapp (1997/98)
Kersti Saarlaid (2001-2003)
Kadi Kalmberg (2003/04)

Aitäh teile kõigile, et olete mind aidanud ja õpetanud, kuidas saada tantsujuhiks.
Teie Virge