Eesti rahvatantsu ema, rahvatantsude koguja ja üleskirjutaja, mitmete raamatute autor, suurepärane võimlemisõpetaja ja tantsupidude kroonitantsu "Tuljak" looja - niimoodi lühidalt võib kokku võtta Anna Raudkatsi tegemised.
Sündinud Tartu külje all Piiskopi mõisas, viis tema elutee kodukooliõpetajana Viiburisse ja Peterburi. 1908.a asus ta tööle Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumi uute keelte õpetajana. Kuna koolis puudus turnimise ehk gümnastika õpetaja, siis tuli tal ka neid kohustusi täita. Siitpeale kasvas tema huvi just võimlemistöö vastu ja 1915.a lõpetas ta Helsingi Alexandri-nim Ülikooli Võimlemisinstituudi. Seda aega meenutab tema kuldne lõpusõrmus, mis tantsumemm Helju Mikkelile pärandatuna sai oma koha kaelaehtes - rahvatantsijate Talismanis. Aga see on juba hoopis teine lugu.
Palju aastaid töötas Anna Raudkats Tallinnas võimlemisõpetajana ja oli tulihingeline rahvatantsude taaselustaja. Võimlemistundide programmi lisas ta laulumängude ja lihtsamate rahvatantsude õpetuse.
Raudkats Saaremaal. Rahvatantsude kogumisretked ja kooliõpetajate täienduskursused tõid Raudkatsi sageli Saaremaale. 1944.a kolis ta Saaremaale elama ja töötas kuni 1957.a Kuressaares, algul võimlemisõpetajana, hiljem raamatukoguhoidjana. Kohe töölehakkamise esimestel päevadel hakkas ta rahvatantsurühmi organiseerima. Tema kasvandikel oli edu. 1945.a I koolinoorte isetegevuse olümpiaadil tuli Kuressaare keskkool rahvatantsijate seas I kohale ja 1946.a III kohale.
Raudkatsil oli palju kollektiive, talle "ei istunud" töö ühe kollektiiviga. Nii on ta olnud juhendajaks paljudele rühmadele nii Kuressaares kui Lümandas, Leisis ja Kärlal. Aastatel 1946-51 oli ta maakondlike rahvakunstiõhtute üldjuht.
Sündinud Tartu külje all Piiskopi mõisas, viis tema elutee kodukooliõpetajana Viiburisse ja Peterburi. 1908.a asus ta tööle Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumi uute keelte õpetajana. Kuna koolis puudus turnimise ehk gümnastika õpetaja, siis tuli tal ka neid kohustusi täita. Siitpeale kasvas tema huvi just võimlemistöö vastu ja 1915.a lõpetas ta Helsingi Alexandri-nim Ülikooli Võimlemisinstituudi. Seda aega meenutab tema kuldne lõpusõrmus, mis tantsumemm Helju Mikkelile pärandatuna sai oma koha kaelaehtes - rahvatantsijate Talismanis. Aga see on juba hoopis teine lugu.
Palju aastaid töötas Anna Raudkats Tallinnas võimlemisõpetajana ja oli tulihingeline rahvatantsude taaselustaja. Võimlemistundide programmi lisas ta laulumängude ja lihtsamate rahvatantsude õpetuse.
Raudkats Saaremaal. Rahvatantsude kogumisretked ja kooliõpetajate täienduskursused tõid Raudkatsi sageli Saaremaale. 1944.a kolis ta Saaremaale elama ja töötas kuni 1957.a Kuressaares, algul võimlemisõpetajana, hiljem raamatukoguhoidjana. Kohe töölehakkamise esimestel päevadel hakkas ta rahvatantsurühmi organiseerima. Tema kasvandikel oli edu. 1945.a I koolinoorte isetegevuse olümpiaadil tuli Kuressaare keskkool rahvatantsijate seas I kohale ja 1946.a III kohale.
Raudkatsil oli palju kollektiive, talle "ei istunud" töö ühe kollektiiviga. Nii on ta olnud juhendajaks paljudele rühmadele nii Kuressaares kui Lümandas, Leisis ja Kärlal. Aastatel 1946-51 oli ta maakondlike rahvakunstiõhtute üldjuht.
Oma vanaduspõlve veetis Anna Raudkats Aegviidus, suri 12. aprillil 1965 ja on maetud Aegviidu kalmistule.
23. veebruari õhtul algusega kell 19.30 toimub Kärla rahvamajas SELTSIÕHTU laulude, tantsude ja mängudega ning on pühendatud Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäevale. Tule meie tantsijate ja lauljatega koos laulumänge mängima ja tantse tantsima!
23. veebruari õhtul algusega kell 19.30 toimub Kärla rahvamajas SELTSIÕHTU laulude, tantsude ja mängudega ning on pühendatud Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäevale. Tule meie tantsijate ja lauljatega koos laulumänge mängima ja tantse tantsima!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar