Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Salme Saar

Salme Saar

Salme Kõrkkülas

Salme Kõrkkülas

Tsirkus

Tsirkus

neljapäev, 8. august 2019

Kärla näiteselts Põlvamaal XIX külateatrite festivalil

Maret Metsmaa, näiteseltsi liige:

Kärla näiteselts osales festivalil Ray Cooney näidendi "Igaühele oma" ainetel Marika Paasi poolt kohandatud ja lavastatud näitemänguga "Tükike minust on osake sinust".
Meil läks hästi. Žürii, kuhu kuulusid Katariina Unt ja Rait Avestik, jäid meie etteastega rahule. Kiita sai trupi ühtsus ja mängulust. Piiripealne situatsioonikoomika meie näitemängus tõi žüriile tõdemuse, et kõik laval toimuv võib vägagi juhtuda ka päriselus. Muidugi saime žüriilt ka häid näpunäiteid, mida lavastuses veel lihvida.


Festivalil pärjati näitlejapreemiatega meie trupist 
Hannes Tali Gunnar Ploomi osatäitmise 
ja Jüri Tõru kelneri rolli eest.
Pildiline ülevaade etendusest Kärla laval: 
Palmi Rõõm (Sinika Kabi) ja Gunnar Ploom (Hannes Tali) kohtingut kokku leppimas

Superkelner (Jüri Tõru) Gunnari ja Taavi (Maarjus Kupits) tellimust täitmas

Hotelli administraator (Aina Aavik) ei suuda ära imestada, mida teevad kaks meest ühes hotellitoas

Gunnar Ploom Taavi Rõõmu armukest Tiina Kala (Maret Metsmaa) vannituppa peitu suunamas

Gunnar Ploom alias Mart Jõul jääb administraatorile lõpuni arusaamatuks tegelaseks

Peitusemäng

Hotelli on saabunud Toomas Kala (Eero Grahv), kes loodab saada rolli Gunnar Ploomi olematus filmis

Kelner suudab kõik tellimused segaseks muuta

Kombluspoliitik Liisa Mets (Laide Pugi) teab täpselt, kes on varju all peidus

teisipäev, 21. mai 2019

Öös oli mustreid

Tantsumustrid ümber Lossi
Muusumiöö raames kutsus Saaremaa muuseum kõiki meie Lossile suurt kallistust tegema. Eraldi kutse said rahvatantsijad, kellele tehti ettepanek joonistada ümber Lossi erinevaid mustreid. Kärla tantsijadki panid end piduriietesse ja osalesid sellel rõõmuküllasel mustrite loomisel.
Ootusärevuses tantsijad
Nii need mutrid sündima hakkavad
Sõõrid
Viirud
Nelikud
Sik-sakid
Lossile ring peale
Tantsuõpetaja ees ja tantsijad järel
Mustreid tuli luua ka kraave ületades
Selfi kallistuse taustal :-)
Meie edevad tütarlapsed leidsid kallistamise kõrval aega ka muid kauneid poose võtta :-) 

esmaspäev, 6. mai 2019

Terve vald ja ühistantsimine

Tantsuringi mahtusid Tõmba, Jüri, Kadaka mari, seltskonnatantsuklubi ja Kadride esindaja
Rahvusvahelisel tantsupäeval toimus ka Kärlal ühistantsimine. Alustuseks luges Virge ette tantsupäeva läkituse ja seejärel tantsisime Vikerraadiost kõlanud muusika järgi Kihnu pärimustantsu "Terve vald". Järgneva paari tunni jooksul tantsisime üheskoos muuseumiööl tantsimisele tulevaid tantse ja läbi said võetud ka varasemate aastate tantsupäeva tantsud. Järgmisel aastal ühistantsime jälle!
Õhtu lõpetas kolonntants

esmaspäev, 29. aprill 2019

Igaühele oma

Proua ja härra Rõõm hädas ettekandjaga, kes kuuleb vähe ja arvab palju
Meie näiteselts on uue lavatükiga jõudnud niikaugele, et võis pühapäeval provintsiteatri päevadel Salme rahvamaja lavalaudadel I vaatusega üles astuda. Alusmaterjaliks valis lavastaja Marika Paas Cooney näidendi "Igaühele oma". Proovide käigus on lavatükk saanud omale nimeks "Tükike minust on osake sinust". Nüüd veel kuu aega tublit harjutamist ja mai lõpus ootame vaatajaid esietendusele. 
Kuulutuse tarbeks poseerimas

pühapäev, 14. aprill 2019

Rahvatantsijad on ootel

Laupäeval toimus suvise tantsupeo "Minu arm" tantsude teine ettetantsimine Saare- ja Muhumaa täiskasvanute rühmadele. Seekord saame oma esituse eest hinde, mis otsustab, kas me pääseme suure peo tantsumurule.
Tule välla, päevakene
Kadaka mari alustas esimesena. "Päevaloits" oli pisut sompus nagu ilmgi akna taga, aga "Kullaketrajateks" leidsime üles naeratuse ja rohkem kui kolmveerand ketrusest tuli kuldne.
Kadaka mari suudab väga kauneid poose teha
Maapind annab sooja, kuula
Tõmba, Jüri lõpetas tantsupäeva kergejalgselt ja rõõmsalt. Kui mõnel põlv, varvas või selg ka haiget tegi, siis vaataja sellest aru ei saanud.
Tantsida ongi tore
Eksam on tehtud, muretseda pole enam vaja, nädalake tantsupuhkust ja siis tantsime taas. Lustiga :-)
Tõmba, Jüri koos liigujuht Karini ja assistent Eloga
Kadaka mari liigijuht Agne (parempoolne) ja assistent Kärtiga

neljapäev, 11. aprill 2019

Kohtumine lugejatega

Esmaspäeval, 8. aprillil olid meie majas külas ajakirja Täheke peatoimetaja ja tõlkija Ilona Matson ning kunstnik ja lastekirjanik Piret Raud. 
Külalisi kuulamas olid Kärla ja Kihelkonna koolide noorema astme õpilased.  

teisipäev, 26. märts 2019

Segarühmade lõõgastuspäev

Varakevad on rahvamajas nii toimekas, et pole aega blogisse kirjutadagi. Näiteselts valmistab ette uut näitemängu, et osaleda aprilli lõpus provintsiteatrite päevadel. Salamisi loodame, et jõuame oma majas enne seda ka esietenduse teha. Naiskoor on edukalt läbinud teise laulupeo ettelaulmise ning valmistub nüüd valiknaiskoorina üles astuma. Tantsurühmad lihvivad omi tantse teiseks ettetantsimiseks. Aegajalt on bändiruumist kosta trummipõrinat, harjutamas käib nii noorte bändikool kui ka veidi vanemad tegijad. Kõige selle keskel tuleb kindlasti aeg maha võtta ja lihtsalt lõõgastuda.
Rahvatantsija lõõgastub kõige paremini "Tuljakut" tantsides
Saare maakonna segarühmadel on kombeks märtsikuu algul kokku koguneda. Tavaliselt toimub ca 3-tunnine tantsuõpetuslik treening, mis lõpeb ühiselt supisöömise ja õhtuse koosolemisega. Peaaegu samamoodi toimus kõik ka laupäeval, 9. märtsil. Rivistusel Kärla rahvamajas lugesime kokku viis kõige segasemat rühma - kodurühm Tõmba, Jüri, linnavurled Piiprellid, ühendrühmaks koondunud Keeris ja Rummaja ning linna lähedal maal tegutsev Pööris. Et hilisemateks sportlikeks katsumusteks valmis olla, alustasime Ullo Toomi treeningsüsteemile toetuva tunniga. Palju tähelepanu said nii koordinatsioon kui polgseis. Selle viimasega on küll niimoodi, et edaspidi liikudes on peaaegu olemas, niikui selja liikumissuunda sätid, ei ole enam kindel, et see välja tuleb. Aga harjutamine teeb meistriks.
Oige ja vasemba muusika tunneb iga tantsija ka siis ära, kui ta ei kuule
Teine tund rahvamajas möödus äraarvamismängu mängides. Virge mängis ette muusikapala eelmängu, tantsijad pidid selle ära tundma ja ette kandma.
Kas tunned tantsu ära? Sabatants :-) 
Ei ole kaerajaan, see on tibutants
Kingsepapolkat tantsisid enamasti mehed, aga tänapäeval sobib see amet ka naistele. Tantsurõõm on peamine. 
Ei olnud keelatud teise rühma pealt spikerdada, kui ise kohe tantsu ära ei tundnud. Autoritantsude puhul tuli ka tantsu autori nime teada.
Helju Mikkeli "Vanaisa polkat" nautisisd nii tantsijad kui pealtvaatajad. 
Kõigil läks väga hästi, kõik väljapakutud muusikapalad said tantsitud. Lõputantsuna tuli ettekandmisele Anna Raudkatsi "Tuljak". Tantsijate rõõmsaid naeratusi nähes ei saanud arugi, et kaks tundi tublit treeningut on selja taga. 
Kiigun-ja-kiigun, püüan tõusta varbale :-) 
Käsi liigub õlast õlani, mitte kõhust kõhuni :-) 
Laskem ela-DA!
Teise poole treeningust veetsime Kärla spordihoones. Eero ja Maret olid rühmadele ette valmistanud toreda takistusraja. Eesmärgiks ikka ettevalmistus eesootavaks tantsupeonädalaks Tallinnas. Pildimaterjal annab ehk parema ülevaate kui jutustus.
Et kuuma suppi täis kausiga jõuda ohutult lauda, harjutasime slaalomit 
Täpsusvisked juhuks, kui sõbra kaabu on sinu käes ja sõber vajab seda kohe
Tantsupeovarustust on palju, see tuleb ükshaaval sihtpunkti kanda
Segarühmas tuleb ka naiste kohvrid sihtkohta kanda
Juhuks, kui klassiuks on väljastpoolt suletud ja abivajajale peab võtmed üles viskama
Juhuks, kui koolimaja uks on juba lukus ja tuppa pääseb vaid akna kaudu
Takistustest üle ja alt pugemine oli lihtsalt igaksjuhuks -
ei või iial teada, missugustesse oludesse tantsija selle peonädala jooksul satub. 
Teatevõistlus ei olnud ainuke ala, mida spordihoones tegime. Oma võimeid "Tuljaku" tõsteks arendasid mehed korvpalli vabaviskeid tehes, naised aga hüppenööriga hüpates. Parim individuaalne hüppaja oli Margerite (Tõmba, Jüri) oma 175 hüppega, Airika (Pööris) jõudis teha 153, Madli (Keeris) 148 ning Lii ja Kerli (Piiprellid) kumbki 138 hüpet. Võistlused peetud ja maitsev supp söödud, saabus aeg piduriided selga panna ning tantsupeonädala õhtuseid lõõgastusi nautida.
Jakob püüab alati ilmas toimuvaga kursis olla
Heigo ei ole päris kindel, millega tegeleda, kas panna end ühstesse vormi või hoopis kunsti teha
Alustuseks kontrollisime tantsijate teadmisi pidude ajaloo kohta. Saime teada, millal esmakordselt osalesid tantsupeol väliseesti rühmad, mis tantse tantsiti I Eesti Mängudel ja palju muudki. Näiteks seda, et tantsupeo "Meri" idee autor oli Henn Tiivel. Väike kontsert toimus ka. Kõik kohaletulnud rühmad esitasid kodus ettevalmistatud etteaste pühendusega laulu- ja tantsuaasta juubelile.
Tõmba, Jüri esitas jooksukava pühendusega Idlale
Mehed läksid vahepeal väga hoogu
Naised võtsid ohjad siiski oma kätte
Kava lõppes kummardusega Ullo Toomile
Kava sellest, kuidas Piiprellid tantsupeoks valmistuvad. Algul töö... 
...siis trenn...
...ja lõpuks pidu
Pöörise etteaste "Tulge, lähme tantsupeole" sisaldas S4 liigitantse veidi teises võtmes
Keeris-Rummaja mõtted teel tantsupeole olid ühtaegu lõbusad ja kuulama panevad
Kokkuvõte võistlusaladest. T e a t e v õ i s t l u s. Esimeseks tuli Tõmba, Jüri (puhas aeg 9.29, sellest maha 35 sek), teiseks Keeris-Rummaja (10.05, maha 65 sek), kolmandaks Piiprellid (9.47, maha 30 sek) ja neljandaks Pööris (11.18, maha 40 sek). K o r v p a l l i  v a b a v i s k e d (visked 3 minuti jooksul). Parima tulemuse sai Keeris-Rummaja (6 korvi), järgnesid Tõmba, Jüri viie, Piiprellid nelja ja Pööris kahe korviga. H ü p p e n ö ö r i h ü p p e d (1 minuti vältel). Piiprellide neli parimat hüppajat said kokku 526 hüpet, järgnesid Tõmba, Jüri 501, Pööris 497 ja Keeris-Rummaja 427 hüppega. T e a d m i s t e  k o n t r o l l i s osutus parimaks Pööris, järgnesid Piiprellid, Tõmba, Jüri ja Keeris-Rummaja. 
OLI ÜKS ÜTLEMATA KENA SEGARÜHMADE PÄEV. 
Pilte klõpsisid Piret Paomees ja Virge Varilepp.  
Köikse segasema rühma tiitli sai seekord 
segarühm Tõmba, Jüri Kärlalt.