Mutionu pidu

Mutionu alias Kaasiku Maret

Eelmisel laupäeval ootas Mutionu lapsi Kõrkküla jaanituleplatsile, et taasiseseisvumise eel üks pisike pidu pidada. Kohale saabus parasjagu külalisi, nii karvaseid kui sulelisi.

Kõige noorem külaline Kaelkirjak Ron

Igaühel oli pidulauale ka veidi kurejooki ja samblakooki kaasa võetud. Kui Mutionu laul originaalversioonis lauldud sai, algasid sportlikud mängud. Oma tulemusi sai teistega võrrelda kõrvitsaveeretamises ja porgandiviskes.

Kõrvitsat veeretab Harakas Lauri

Et sportimisest veidi hinge tõmmata, jagunesid külalised kahte rühma ja palliplatsile kerkis kaks uhket liivalossi.

Mutionu peole pani punkti jalgpallimäng. Tore pärastlõuna koos toredate pidulisetga :-) Pildistas Kipi Karin.

Triibu neljas tulemine

Kärla Triip tuli juba neljandat korda. Seekord siis fotonäituse "Märka Kärla Triipu", Misteeriumi ja Apelsiniga. Kes kohal oli, sai ka looduse poolt kingitud ilutulestiku ja duši osaliseks.

Fotonäituse tarbeks ootasime pilte jaanipäevani. Osalevaid pildistajaid ei olnud palju. See oli isegi hea, ei pidanud võtta-jätta valikuid tegema :-) Oma pilte saatsid Kätlin Poopuu, Kati Aus, Kätlin Hommik-Mrabte, Maiu Raun, Jane Pruul, Kristi ja Karin Mesila, Vaido Luks, Aina Aavik ja loomulikult Margit ning Harri Kõrvits. Kena, väga kena näitus sai.

Kella kuuest õhtul võis sammud juba pargi poole seada. Võis nautida torupillilugusid Paul Aava esituses, uurida, mida uut on pakkuda ehtemeistritel Lija ja Taavil, maitsta köögikubjas Juha Rantaneni valmistatud roogasid, mamsel Mai pirukaid, Alveri burgereid ja Mairi suhkruvatti.

Rahvast oli parasjagu, esinejad väga head ja õhtu lõpetas päris õigel ajal alanud paduvihm. Kohtumiseni viiendal Kärla Triibul!



Vaata ka Saarte Hääl:
Kärla park täitus neljapäeval Apelsini-maiaste triibutajatega (FOTOD)

Tegusad Harilaiul

Meie juulikuu tegusad kolmapäevad said lõpp-punkti Harilaiul matkates ja piknikku pidades. Hommikul korjas Metra buss meid kõiki kenasti peale ja viis Harilaiu matkaraja algusesse. Laadisime oma piknikumaterjali Linda käest laenatud aiakärusse ja hakkasime rõõmsalt astuma. Lõkkepaika jõudes tegime pisikese kringli-pausi ja siis siirdusime Kiipsaare majaka suunas.

Kiipsaare tuletorn on valminud 1933.a. Kõrgus 26 m. Algselt ehitati u 100-150 m kaugusele rannast, kuid nüüdseks paikneb rannajoone muutumise tõttu meres.

Mõni arvas, et ta alles kevadel käis, juba näinud küll ja jääb piknikupaika. Aga teadjamad, kes mitmeid kordi majaka erinevaid kaldenurki ja kaugusi rannajoonest näinud, laitsid selle mõtte maha. Nii pididki ikka kõik tegusad matka ette võtma.

Teel majaka poole.

Kõige toredam on mööda mereäärt minna. Siis kuuleb merekohinat, saab lutsu visata, kive korjata ning julgemad merevettki proovida. Mere äärest võib leida palju huvitavat.

Kas Tuhkatriinu kingake?

Majaka juures sai ka kaugusesse vaadata, vett pritsida ja joosta end hingetuks.

(Karu)järvelapsed mere ääres :-)

Tagasi lõkkeplatsil, tegime lõkke selleks ettenähtud kohta, küpsetasime vorstikesi, sõime taas kringlit ning jagasime tunnustähti. Mõned karastatumad käisid järvevees ujumas ka.

Tundub, nagu tahaks Karl-Mathias talisuplejaks hakata :-) Lucia on igatahes julgelt järvevees sulistamas.

Ja oligi aeg taas bussi poole astuda. See lõik teest tundus nii mõnelegi poole pikem kui enne. Aga - ei mingit virinat, sest koju tahtsid ju kõik jõuda. Lugesime pead üle, arv klappis ning kodutee võis alata.

Loodetava kohtumiseni järgmisel suvel!