Kõrkküla laste näitering

esines omakandi rahvale taas väikese näitemänguga, arvult juba kolmas. Seekord valisid lavaleseadjad Maret, Tiina ja Vaido lastele õppimiseks Manivald Kesamaa luulevormis tüki "Kuidas Mesikäpp meistriks sai". Tore lugu karupojast, kes läks metsast linna tööd otsima. Proovis nii mõndagi auväärset ametit, kuid ükski ei sobinud. Õnneks oli selles linnas tsirkusemaja... 

Lavatükis mängisid Egert Villak, Laura Leppik, Kelly Grahv, Robert Luks, Lauri Sepp, Lisandra Roos, Liisi Leppik ja Darelyan Pähn

Rohkem pilte talvepeost Kõrkkülas saad vaadata ka kõrvalolevast ripploendist "Jõulukuu tegemised".

Jõulusoovid

Vallatud Jõõprest:

West Haapsalust:

Jõulukuul

on nii palju tegemisi, ei jõua blogis kohe järge pidadagi :-) Püüan siiski anda väikese ülevaate meie tegemistest. 

Meie laulukoorid ja tantsurühmad valmistuvad hoolega 2014.a. laulu- ja tantsupeoks. Segarühm Tõmba, Jüri ja naisrühm Kadaka mari said lisaõpetust tantsupeo liigijuhtidelt Helle-Mare Kõmmuselt ja Maire Udraselt. Need olid väga töised ja suure kasuteguriga õppepäevad nii tantsijatele kui Virgele. 

Külakoor ja koguduse naiskoor osalesid kooride õppepäeval Tornimäel, kus laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva lihvis tervelt 4 tundi ühendkooride laulu "Puudutus". Veidike on veel aega ja siis tuleb astuda ülevaatajate ette. Tantsurühmade esimene eelproov-ülevaatus on 8. veebruaril, kooridel tuleb ettelaulmiseks valmis olla vabariigi aastapäeva eel. 

Neidude rühm valmistub samuti suureks peoks, seekord liikumisrühmana. Meil tuleb omandada põnevate vahenditega kavad, ettetantsimine on aprillikuus. 

Näitering on endale leidnud uue näitemängu ja harjutavad juba lava peal ringiliikumist ka. Tüki nimi on "Sulase südameraasuke". 

Igapäevaste toimetuste kõrval on meil aega ka üritusi korraldada ja teiste korraldatavatel üritustel osaleda. 

Reedel, 13. detsembril sõitsid meie koorid Kihelkonnale, et laulda IV talvelaulupeol. Alustati traditsiooniliselt Kihelkonna laululaval. Seejärel lauldi kirikus ja lõpetuseks kogunesid kõik rahvamajja, kus toimusid eraldi etteasted osalevate kooride poolt ning lõpetuseks suur ühislaulmine. Saaremaa laulupeo ilmalind Iida oli ka kohal:

Pühapäeval, 15. detsembril süütasime tuled pargi kuusel. Rahvamaja Jõulukohvikus toimetasid tublid abilised Ruth ja Margerite. Kohvikulaval esinesid noorema astme tantsutüdrukud, koguduse naiskoor ja külakoor. Aitäh teile vahvate tantsude ja kaunite laulude eest! Vallavanem Tiina Luksi heade soovide saatel liikus tuli säraküünalde abil rahvamajast parki ja jääb sinna küünlapäevani. Jõulukohviku esinejaterivi lõpetas ansambel Häälemaa. Väga hea kontsert oli, kodune, sõbralik, ilusate lauluseadete ja väga heade muusikutega. 

Esmaspäeval, 16. detsembril lõpetas muusikakool selleks aastaks oma tunnid. Jagati tunnistusi ja peeti jõulupidu. Väike kontsert kuulus asja juurde. Esinesid põhiliselt ansamblikoosseisud - kitarristid, plokföödikvartett, poiste lauluansambel ja segaorkester. 

Oli ka kaks sooloartisti. Margerite esines kitarripalaga. 

Jõuluvana esines pakikandjana ja pakiandjana. 

Kauneid Jõule, muusikakooli pere, kohtume uuel aastal! 

6. detsember

on Kärla valla lipupäev. 

Ennelõunasel ajal olid meie valla noorimad kodanikud oodatud Kärla lasteaia saali vallavanema vastuvõtule. Seda pidulikku sündmust jääb meenutama igale lapsele kingitud hõbelusikas. Sel aastal kinkis vallavanem 21 lusikat. 

Õhtul olid kõik vallaelanikud oodatud pidulikule aktusele, kus tavapäraselt tunnustati parimaid ja jagati valla preemiaid. 2013.a. noortepreemiad said hea õppur Arne Ingalt, hea sportlane Laura Arge ja aktiivne noor Kerli Mägi. Täiskasvanutele jagatavaid preemiaid oli samuti kolm. Hariduspreemia pälvis lasteaiaõpetaja Sirje Juhkam, kultuuripreemia läks muusikaõpetaja ja koorijuht Ülle Vallastele ning spordipreemia spordijuht Raivo Uusile. 

Kärla neiud

Sellest on juba päris jupp aega tagasi, kui Riina Vaikmaa tegi Kärla rahvamaja saalist fotoateljee. Ka meie neiud jäid Riina objektiivi ette. Igaüks neist on isiksus, seetõttu ei saanud neid ühtemoodi rõivaisse panna. Aga ikkagi on nad kõik Kärla neiud :-) 

Tuhlipäevast tervisepäevaks

Igasügisene novembrikuu kokkusaamine Tuhlipäev Paadla viljaaidas Paadla piirkonna eakatele muutus sel aastal Tervisepäevaks. 3. novembril koguneti, et üheskoos kuulata soovitusi vanemaealiste inimeste tervise teemal ja veeta mõnusalt üks pühapäev. Külaliseks oli meditsiiniõde Lidia Lõbus, kes pärjati 2013.a. Aasta Ema tiitliga.

Mida me siis kõrva taha panime? Oluline on liikumine ja enda liigutamine. Väike võimlemine peaks algama juba hommikul voodis, kus ärgates saab teha jalgade ja käte sirutusi, painutusi, ringe. Ringutada tuleb ennast rahulikult. Kindlasti ei tohi kiiruga voodist välja tulla, tuleb endale anda aega ärgata. Eeskujuks võib võtta kassi või koera ringutamise, kui nad unest ärkavad.

Õue liikumisharrastustele kutsu keegi kaasa. Sõbraga on lõbusam koos kõndida või rattaga sõita. Tempo peab olema selline, et saad naha soojaks ja sul on ilma hingeldamata võimalik kaaslasega juttu ajada. Sõber sunnib sind toast õue minema ka siis, kui ise väga ei viitsi. Kui liigesed väga aktiivset liikumist õues ei võimalda, liigu toast tuppa.

Liiguta käsi ja jalgu ka teleka ees "seebikaid" vaadates. Varvastega võib maast üles võtta väikeseid esemeid, pliiatseid, taskurätti. Käte vahel saab muljuda väikest palli, teha käte- ja õlaringe.

Esimese hommikujoogina klaas toasooja vett aitab seedimist parandada. Seedimine on vanemal inimesel aeglasem ja seepärast on tähtis õige toitumine. Kindlasti on hommikune parim toit puder, mitte kuiv võileib. Sooja toitu peame päeva jooksul sööma vähemalt korra. Supp, keedetud juurvili, köögivili, liha, kala. Kindlasti peame ennast aeg-ajalt premeerima ka mõne eriti maitsva söögiga, mida igapäevaselt ei raatsi endale lubada või mis pole kasulikkuse poolest ka kiita.

Tähtis on hoida positiivset meeleolu. Saage sõprade-tuttavatega kokku, arutage ilmaelu, hoidke positiivset tooni. Leidke eakaaslastega kooskäimise võimalusi. Ajutegevust aitab virgena hoida ristsõnade lahendamine, mälumängude mängimine. Kellele on määratud ravimid mõne kroonilise haiguse puhul, siis tuleb neid järjekindlalt võtta. Ega ravimid enam oluliselt kroonilist tervisehäda ei paranda, kuid aitavad teie tervise seisundi stabiilsena hoida.

Maret Metsmaa
Paadla Kandi Selts

Segarühmad valmistuvad tantsupeoks

Laupäeval, 2. novembril kohtusid Saaremaa B1 segarühmad Kuressaare kultuurikeskuse saalis, et osaleda õppepäeval. Meid on Saaremaal neli toredat koosseisu: meie Tõmba, Jüri, Taritu Lender ning Piiprellid ja Keeris linnast. Mahtusime kõik kenasti suurde saali tantsima.

Mentoriks-õpetajaks oli kutsutud hiidlane Helle-Mare, tantsupeo "Puudutuse aeg" B1 rühmaliigi kõige tähtsam juht. Rühmad olid kodus ette valmistanud kaks liigitantsu ning kärlakad said hakkama ka üldtantsuga "Pere labajalg". Nendega me siis ühistööd tegimegi. Helle-Mare andis häid näpunäiteid ja korrigeeris liikumisi-jooniseid, tantsijad kuulasid tähelepanelikult ning püüdsid seda tantsuplatsil järgi teha.

Väga töine päev oli, hommikul kella 11-st algas ja pärastlõunal kell 15 lõppes. Tublid tantsijad olid, kiitus kõigile. Loomulikult lisakiitus ka meie Tõmba, Jürile!

Rahvamajade ööst puhanuna

Suur ettevõtmine "24 tundi Eestimaa rahvamajas" on nüüd juba minevik :-) Kultuuritöötaja Virge on end välja puhanud ja magamata tunnid järgi teinud ning jaksab blogisse ka laupäevased sündmused kirja panna.

Hommikul kell 8 saabusid majja esimesed koorilauljad. Kell 8.26 laulsime rõõmsalt päikesele "Tere hommikust!" ja siis jätkus töine koorilaulupäev. Väga asjalik sai.

Veidi ümberkorraldusi meie väikeses saalis ja võiski ootama jääda Sõmera Kodu esinejaid. Nii nagu veidi pelgasin - ega publikut eriti ei olnud. Kahju, sest meie naabruses elavate "teistmoodi" inimeste etteasted olid toredad. Nad nautisid seda, mida teevad, nende silmis oli siiras rõõm esinemisest. Suured tänud veelkord Sõmera Kodu esinejatele ja juhendajatele.

Seejärel veetsin paar tundi rahvamajas üksi, korrastasin oma sahtleid ja otsisin välja rahvariided, mida veidi parendada on vaja. Oma pere pidas mind meeles ja tõi mulle sooja sööki :-) Laupäevase õhtu veetsin koos näiteringiga. Lugesime teksti, mille sel hooajal tahame lavale vaatamiseks tuua ja veetsime mõnusa jututunni kuni keskööni välja. Ja küllap olin juba parasjagu väsinud, kuna ei tulnud meelde pilti teha :-) Hääd ööd, suurüritamine "24 tundi Eestimaa rahvamajas"!

Minu aus kokkuvõte: oli tore ühekordne üritamine, ei poolda traditsiooniks muutmist, aga - kui Saaremaa rahvamajad otsustavad teha järgmisel aastal ühel ja samal õhtul sügisese peoõhtu, siis on Kärla rahvamaja kindlasti kaasa löömas.

Rahvamaja öö tantsuline algus

Reede õhtul kell 9 oli huvilistel võimalus kaasa teha üks tore linetantsu tund, eestantsijateks Kuressaare linetantsijad eesotsas Külliga.

Seejärel võttis saalipõranda oma valdusse zumba treener Marit ja tantsitas kõik kohalolijad higiseks.

Täpselt (või siis peaaegu täpselt) südaööl, kui kuupäev muutus, süütasime segarühma tantsijatega rahvamajade öötule. Ja loomulikult algas laupäev tantsurütmide saatel.

Varaste hommikutundideni vaatasime koos kroonikafilme esinemistest. Väga tore oli end palju nooremana näha :-) Ja uskuge või mitte, aga meie rahvamaja öötuli põleb veel täiesti ereda leegiga. Peagi hakkavad saabuma külakoori lauljad ja siis täitub maja lauluga ning päikesetõusu ajal süütame rahvamaja päevatule.

Eestimaa Rahvamaja - rohkem kui sussisahin!

26. oktoobril kell 00.00 saab alguse üleriigiline projekt "24 tundi Eestimaa Rahvamajas", mille eesmärk on tutvustada ja näidata, millega rahvamajades tegeletakse, väärtustada rahvamajades toimetavate inimeste tegevust ning elavdada paikkondade kultuurielu. Ööpäeva kestvas projektis osaleb enam kui 150 rahvamaja üle Eesti. Esindatud on väga erinevad kultuurisündmused: kinod, õpitoad, avatud treeningud-ringitunnid, peoõhtud, kontserdid, etendused. Lisaks iga osaleva rahvamaja enda programmile süüdatakse 26. oktoobri hommikul kell 8.26 koos päikesetõusuga kõikides maakondades rahvamajade tuled ja iga maakonna tuli jõuab kella seitsmeks õhtul Pärnumaale Torisse, kus asub Eestimaa üks vanimaid rahvamajasid. Toris toimuval tuletseremoonial ühendatakse üle Eesti saadetud tuled ühiseks "rahvamaja tuleks" ning Tori rahvamajas tõimub kõne-koosolek ja peoõhtu. Ülevaade on saadaval internetilehel www.rahvamaja.ee

Saare maakonnas osalevad üleriigilises projektis pea kõik meie tegutsevad rahvamajad, vaid Kihelkonna jääb seekord kõrvale (arvatavasti rahvamaja juhataja vahetuse tõttu). Ka meie majades toimuvad üritused on eriilmelised, ülevaate saad meie kodulehelt www.saareline.ee 

Kärla rahvamajas on programm kokku pandud meie igapäevastest toimetustest lähtuvalt.

Juba reede õhtul võid sa tulla ja osaleda line-tantsu õpitoas ning pärast seda end hingetuks tantsida zumba trennis. Keskööl avame segarühma eestvedamisel üleriigilise ürituse ning kõigil huvilistel on võimalus kaasa lüüa tantsutoas, kus vahepaladena saab näha videoklippe meie taidlejate esinemistest.

Hommikul süütame päikesetõusul külakoori laulu saatel rahvmaja tule, võimleme end virgeks ja õpime hoolega laulupeo laule.

Kell kaks päeval ootavad publikut Sõmera Kodu taidlejad. Me elame nendega küll kõrvuti, aga tihtipeale ei tea nende tegemistest midagi. Nüüd on kõigil võimalus osa saada Sõmera Kodu näiteringi ja lauljate etteastetest. Tulge kindlasti!

Pealelõunal vajavad korrastamist meie rahvarõivaste juurde kuuluvad lahttaskud, ka säärepaelu on vaja põimida. Kui arvad, et tahad ja oskad seejuures aidata, tule kohale. 

Õhtul tulevad majja meie näiteringi-inimesed. Kui tahad teada, missuguse lavatüki nad käsile on võtnud, võid kohale tulla. Ja mine tea, äkki leidub sullegi mõni roll :-)

Igatahes: OOTAN SIND KÄRLA RAHVAMAJJA, sest rahvamaja - see on rohkem kui sussisahin!

Sügisene kaubavahetus

Traditsiooniliselt toimus oktoobri esimesel nädalavahetusel sügislaadake Kõrkküla seltsimaja juures. Aare ja Laine, kes juba eelmisel aastal kõiki tervitasid, olid ka sel aastal kenasti platsis.

Lisaks neile olid oma kaubaga kohale tulnud piruka- ja tordimüüjad. Osta sai veel sibulaid, küüslauku, mett, porgandeid. Ka tarblisi asju müüdi, nii kingituste tarbeks kui igapäevasteks toimetamisteks.

Õnneloos läks taas väga hästi.

Annetajate nimekiri sai pikk, olgu siis samaväärse pikkusega ka tänusõnad: Külli Naagel, Kati Aus, Hilja Püüding, Aarne Mesila, Sinika Kabi, Eve Sepp, Tiina Luks, Linda Kesküla, Sõmera Kodu, Terje Hanson, Maret Toop, Helgi Altmets, Õie Sepp, Endla Talu, Kaisa Nurm, Kätlin Poopuu, Maret Metsmaa ja Virge Varilepp.

Tulu, mida koguti üle 100 euro, läheb seltsimajale toolide ostmiseks. Lisaks annetas "tooliraha" ka saskuturniiri korraldustoimkond.

Loomulikult kuulus sellise toreda kauplemismelu juurde ka meelelahutuslik pool. Sai osaleda nunnukonkursil, kus kõige nunnumaks osutusid Hilja Püüdingu vigurporgandid.

Linnanaiste esituses sai näha line-tantsu.

Õues sai Vaido eestvedamisel heita "lassot" ning sooritada potitõuget.

Ja õhtul oli kõigil võimalus tantsida Mihkel Mereääre pilli saatel. Tänud Paadla Kandi Seltsile toreda laadapäeva eest!

Fotod Kati Aus ja Maret Metsmaa

Meie naiskoor ja meeste tantsupidu

Laupäeval, 5. oktoobril, osales meie koguduse naiskoor ühes põnevas projektis. Nimelt toimub 2015.a. Rakveres arvult juba kolmas Eesti meeste tantsupidu. Ühe esitusele tuleva tantsu saatemuusika laulis meie naiskoor linti. Tants ja laulusõnad üheskoos peaksid kujutama saare naise ölletegu, mida mandrimees maitsta tahab. Ja et asi oleks öige, siis peaprodutsent Madis Orava soovil peab laulus kölama see öige saare "ö". Lindistus ise kestis umbes 1,5 tundi. Laulda tuli ikka mitu korda, et oleks, mida lõppvariandiks valida :-) Väga põnev projekt. Ja sellega pole veel kõik. Meie naised saavad ka filmi peale võetud ja kui peopäev käes, siis on nad kõik ka peole publikuks oodatud. Peavad vaid ise etenduse kellaaja ja päeva ütlema.

Muusikakool alustas

Komapäeval, 11. septembril kogunes Kärla rahvamajja Kärla muusikakooli pere. Tulid vanad tuttavad näod, ja oli ka uusi, veidi arglikke tulijaid. Muusikakooli direktor ja plokkflöödiõpetaja Imbi Kolk tervitas kõiki soojade sõnade ja kommidega. Külalistena andis väikese tervituskontserdi ja tutvustas põnevaid pille Kuressaare muusikakooli plokkflöödiõpetaja ja vanamuusikaansambli Rondo juht Tiiu Maripuu oma õpilastega.

Toredat kooliaastat ja meeldivat koostööd!

Paadla kandi rahvas avastas taas Saaremaad

Juba kolmandat suve tuuritab Paadla kandi rahvas mööda Saaremaad, et leida üles kohad, kus varem käidud või sootuks veel käimata on. Seekord võtsime ette tutvuda Pihtla, Laimjala, Pöide ja Orissaare valla teada-tuntud kohtadega. Oma silm on ikkagi kuningas.

Eesti taasiseisvumispäeval, 20. augustil, läkski sõiduks. Kati Aus oli meile ekskursioonimarsruudi kenasti paika pannud ja kõik vajalikud kokkulepped teinud. Reisihuvilisi oli kokku 28, rohkem ikka vanemaealisi, kellel ekskursiooni vastu suurem huvi oli.

Esimene peatus oli Püha kiriku juures, kus õpetaja Anti Toplaan meid lahkesti vastu võttis ning Püha kiriku looga tuttavaks tegi.

Järgmiseks peatusime Pireti kivi juures. Mõelda vaid, see kivi on vaid üks sauna kerisekividest, mida Suure Tõllu naine Piret kokku kandis. Pidi ikka pirakas saun olema, rääkimata Pireti vägevusest! Väle Darelian ronis isa pisukese abiga ka kivi otsa.

Uus peatus leidis aset Blesta mälestusmärgi juures. Ei teagi, kes oli see põhjamaade jumalanna Blesta, kelle auks selline omapärane kivirahnude ring on püstitatud (isegi Google ei anna vastust :-). Huvitav on see igal juhul.

Mälestusmärgi idee pärineb Abali ordu esindajalt, kes väidab, et pärast mitmeid katastroofe umbes 20 000 aastat tagasi, olevat maailmamerest hakanud taas kerkima maa. Ühe esimese maakilluna kerkis 12 000 aastat tagasi merest Saaremaa - Ema Saar. Mälestusmärk on pühendatud "Põhjamaa kaunile jumalannale Blestale" ja koosneb välgu poolt lõhestatud maakivist, mis kujutab endast altarit, ning seda ümbritsevast paekividest spiraalist (ehitaja Klotoid OÜ).

Pikemalt viibisime Mihkel Ranna dendraariumis. Giidi humoorika ja huvitava vestluse saatel käisime ringi dendraariumi vanas ja uues osas. Uudistasime erinevaid puid-põõsaid, saime teada nende dendraariumisse jõudmise lugusid, nägime Suure Tõllu ragulkasid, lapsed tutvusid kaseurvaplaastri-puuga. Muidugi pidime laulma kohas, kus dendraariumi rajaja Mihkel alati külastajatelt laulu kuulda soovis. Kuna sel päeval juhtus olema sünnipäev Endla Talul ja taassünnipäev Eesti Vabariigil, siis laulsime sünnipäevalaulu.

Pöide kirikus tegime ringkäigu omapäi ja uudistasime tehtud ning tegemist vajavaid remonditöid. Lõunasöök Orissaares Soneburgi kohvikus täitis meie tühjad kõhud ning edasi suundusime tutvuma Maasilinnaga. Eakamatest tragimad ning seltskonna nooremad liikmed tegid giidi juhatusel kaasa ronimisretke nii Maasilinna varemete keldrites kui ka üleval katuse all. Ilus vaatepilt avanes ülevalt. Kes ronimist paljuks pidasid, jalutasid parklas ringi ja imetlesid vaateid, mis sealt avanesid. Oli ju ka ilm suurepärane.

Maasilinnalt võtsime suuna Kuressaare poole. Tagasiteel põikasime sisse Kaali külastuskeskusesse, vaatasime üle Kaali järve, külastuskeskuse kompleksi ning sõime kiiresti-kiiresti jäätise, kuna bussijuhi karm keeld jäätisega bussi ei lubanud.

Ees ootas veel viimane külastuskoht meie marsruudil - Reo nunnaklooster.

Nagu kokku lepitud oli, siis Reos meid juba oodati. Saime kuulda kloostri elanike igapäevategemistest, kloostri saamisloost ning maitsta nunnade poolt valmistatud morssi, mis tehtud musta leedri õiesiirupist.

Ilus augustipäev möödus kui lennates. Hinge täitis rahulolu kordaläinud päevast ja heast seltskonnast.

Katile suur aitäh ekskursantide poolt!

Maret Metsmaa, Paadla Kandi Selts 

Mutionu pidu

Mutionu alias Kaasiku Maret

Eelmisel laupäeval ootas Mutionu lapsi Kõrkküla jaanituleplatsile, et taasiseseisvumise eel üks pisike pidu pidada. Kohale saabus parasjagu külalisi, nii karvaseid kui sulelisi.

Kõige noorem külaline Kaelkirjak Ron

Igaühel oli pidulauale ka veidi kurejooki ja samblakooki kaasa võetud. Kui Mutionu laul originaalversioonis lauldud sai, algasid sportlikud mängud. Oma tulemusi sai teistega võrrelda kõrvitsaveeretamises ja porgandiviskes.

Kõrvitsat veeretab Harakas Lauri

Et sportimisest veidi hinge tõmmata, jagunesid külalised kahte rühma ja palliplatsile kerkis kaks uhket liivalossi.

Mutionu peole pani punkti jalgpallimäng. Tore pärastlõuna koos toredate pidulisetga :-) Pildistas Kipi Karin.

Triibu neljas tulemine

Kärla Triip tuli juba neljandat korda. Seekord siis fotonäituse "Märka Kärla Triipu", Misteeriumi ja Apelsiniga. Kes kohal oli, sai ka looduse poolt kingitud ilutulestiku ja duši osaliseks.

Fotonäituse tarbeks ootasime pilte jaanipäevani. Osalevaid pildistajaid ei olnud palju. See oli isegi hea, ei pidanud võtta-jätta valikuid tegema :-) Oma pilte saatsid Kätlin Poopuu, Kati Aus, Kätlin Hommik-Mrabte, Maiu Raun, Jane Pruul, Kristi ja Karin Mesila, Vaido Luks, Aina Aavik ja loomulikult Margit ning Harri Kõrvits. Kena, väga kena näitus sai.

Kella kuuest õhtul võis sammud juba pargi poole seada. Võis nautida torupillilugusid Paul Aava esituses, uurida, mida uut on pakkuda ehtemeistritel Lija ja Taavil, maitsta köögikubjas Juha Rantaneni valmistatud roogasid, mamsel Mai pirukaid, Alveri burgereid ja Mairi suhkruvatti.

Rahvast oli parasjagu, esinejad väga head ja õhtu lõpetas päris õigel ajal alanud paduvihm. Kohtumiseni viiendal Kärla Triibul!



Vaata ka Saarte Hääl:
Kärla park täitus neljapäeval Apelsini-maiaste triibutajatega (FOTOD)

Tegusad Harilaiul

Meie juulikuu tegusad kolmapäevad said lõpp-punkti Harilaiul matkates ja piknikku pidades. Hommikul korjas Metra buss meid kõiki kenasti peale ja viis Harilaiu matkaraja algusesse. Laadisime oma piknikumaterjali Linda käest laenatud aiakärusse ja hakkasime rõõmsalt astuma. Lõkkepaika jõudes tegime pisikese kringli-pausi ja siis siirdusime Kiipsaare majaka suunas.

Kiipsaare tuletorn on valminud 1933.a. Kõrgus 26 m. Algselt ehitati u 100-150 m kaugusele rannast, kuid nüüdseks paikneb rannajoone muutumise tõttu meres.

Mõni arvas, et ta alles kevadel käis, juba näinud küll ja jääb piknikupaika. Aga teadjamad, kes mitmeid kordi majaka erinevaid kaldenurki ja kaugusi rannajoonest näinud, laitsid selle mõtte maha. Nii pididki ikka kõik tegusad matka ette võtma.

Teel majaka poole.

Kõige toredam on mööda mereäärt minna. Siis kuuleb merekohinat, saab lutsu visata, kive korjata ning julgemad merevettki proovida. Mere äärest võib leida palju huvitavat.

Kas Tuhkatriinu kingake?

Majaka juures sai ka kaugusesse vaadata, vett pritsida ja joosta end hingetuks.

(Karu)järvelapsed mere ääres :-)

Tagasi lõkkeplatsil, tegime lõkke selleks ettenähtud kohta, küpsetasime vorstikesi, sõime taas kringlit ning jagasime tunnustähti. Mõned karastatumad käisid järvevees ujumas ka.

Tundub, nagu tahaks Karl-Mathias talisuplejaks hakata :-) Lucia on igatahes julgelt järvevees sulistamas.

Ja oligi aeg taas bussi poole astuda. See lõik teest tundus nii mõnelegi poole pikem kui enne. Aga - ei mingit virinat, sest koju tahtsid ju kõik jõuda. Lugesime pead üle, arv klappis ning kodutee võis alata.

Loodetava kohtumiseni järgmisel suvel!

 

Neljas, väga tegus kolmapäev

Eelviimasel juulikuu kolmapäeval toimetasime Kärla kalmistu uues osas. Meie ülesandeks oli võsast puhastatud platsilt kokku korjata juurikad, oksad ja prügi. Töö ei olnudki nii kerge, nagu algul tundus. Mõni juurikas oli ikka väga visa ja ei tahtnud kuidagi maa seest välja tulla. Aga meie olime veel visamad ning lõunasöögi ajaks olime terve platsi puhtaks teinud.

Pärast lõunasööki asusime jalgratastele ja võtsime suuna Kandla poole. Külastasime lambafarmi.

Tiina Vester rääkis meile farmis tehtavast ja demonstreeris oma tublide abilistega lambakarja ajamist.

Kandlasse on kavas rajada ka lambarestoran. Igatahes väljastpoolt paistab ta juba päris kobe välja.

Käisime vaatamas ka Roosi talu õues suvitavat karja. Neid valvavad nn hundipeletajad :-) Toredad valged koerad, kes Tiina jutu järgi tunnevadki end hästi lammaste hulgas ja hoiavad neil silma peal.

Meil oli väga tegus kolmapäev. Aitäh nii töödejuhatajatele Arvile ja Aarele kui ka lambafarmi töötajatele. Vaata rohkem pilte ka kõrvalolevast ripploendist.