Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Redel

Redel

Pisuhänd

Pisuhänd

reede, 27. aprill 2018

Kadaka mari kultuurireis

Kadaka mari pärast kontserti Heimtali rahvamaja laval poseerimas
Möödunud nädalavahetusel külastas naisrühm Kadaka mari Viljandimaad. Põhieesmärk oli jõuda naisrühm Viljandi sünnipäevakontserdile Heimtali rahvamajja.
Selline vana hõnguga saal ja lava
Kingituseks võtsime kaasa kaks hoogsat tantsu ning igale sünnipäevalapsele Tohvi Pauli valmistatud tarkuselinnud. Heimtali rahvamaja asub kõrvuti muuseumiga, mis kunagi kuulus tekstiilikunstnik Anu Rauale. Kui kontsert ja esimene osa seltskondlikust poolest tehtud sai, võisime pisut aega veeta muuseumis ja tutvuda sealse rikkaliku koguga. Tegelikult saime vaid teadmise, et seal on, mida vaadata ning oma käega katsuda. Põnevat on sealsetes kogudes palju.
Koolilapsed :-) 
Pühapäeva hommikul jalutasime Viljandi Lossimägedel ja otsisime välja parimad paigad suviseks folgiks.
Kevadine kiigekatsumine
Loomulikult vaatasime üle ka Virge kunagise kooli - Viljandi kultuurikooli hoone. Selle ülesvuntsimisega tegeletakse ning maja saab jälle uue elu. Peaaegu tunni veetsime Paul Kondase muuseumis. Sealses väikeses hoones oli nii palju erinevaid näitusi välja pandud, et võttis silme eest kirjuks. Põhjalikud teadmised saime kunagise kooliõpetaja ja naivistliku suuna esindaja Kondase loomingust. Sellega meie kultuurireis veel ei lõppenud. Pärnus nautisime kohaliku tantsurühma Tuurit-tuurit sünnipäevakontserti. Muljed olid väga positiivsed ja Saarele tagasi jõudes ei tundnud keegi väsimust. Oli kena nädalavahetus.
Laidoneri hobust patsutasime ka :-) 

reede, 13. aprill 2018

Ene Kallas kirjutas "Maadast"

Meie Maa 10.04.2018
KES KELLEGA KÄIB ehk MAADA

Pühapäeval esietendus Kärla rahvamajas kohaliku näiteseltsi esituses Janno Puusepa kirjutatud lihtsate inimeste naljakavõitu lugu „Maada“. Sellise näidendi kohta võib öelda „situatsioonikoomikale üles ehitatud näitetükk“. Lugu on ju päris lustakas, kuigi teemad tõsised. Elulised. Peamiselt see, kes kellega käib. Ja kes keda tahab ja mis sellest siis saab. Ja kui ei taha, mis siis saab. Kuidas ära rääkida. Mis värvi ikka on pruunid silmad, kui neis ei peegeldu taevas.
Näitlejad olid kõik õhinat täis, niisamuti ka lavastaja, kes laenati Salme vallateatrilt. Marika Paasile oli see esimene tükk lavastada oma täiskasvanuelu jooksul. Tükki soovitas Maire Sillavee. Kes pühapäeval jõudsid näitemängu vaatama, teavad ehk täpselt öelda, kuidas see kõik õnnestus. 
Huvitava rolli tegi Aina Aavik. Üldiselt oli natuke raske järge pidada, kes on peategelased, kes kõrvalosades. Seega, ei oska öelda, kas tegu oli kõrval- või peaosatäitmisega. Rollid olid suhteliselt ühtlase kandepinnaga. Suuremad tundusid olevat Maada osa täitjal, muidugi, ilmselt ka Mildal ja ehk ka Ennul? Ning siis tuleb kohe kõrvale Hilde, sõjakat sorti lüpsinaine. Selline, kes teab väga täpselt, mida tahab, teab, kuidas asjad peaksid käima ja miks. 
Kui niisama lugeda selliseid näidendeid, on teinekord raske aru saada nende väärtusest. Kui aga näha, millise lustiga sedasama janti, mis ehk liigagi lihtsakoelise mõtte ja teoga, mängivad harrastusnäitlejad, on ta igati omal kohal.
Tiina Kalapüüdja, Sinika Kabi, Maarjus Kupits ja Jüri Tõru - lavaperekond
Näitelugu raamib isa kojujõudmine. Kellele isa, kellele mehe. Seda, mismoodi on hakkama saada üksiku nõia tütrena, puudutatakse vaid põgusalt. Mõni teine näitekirjanik oleks ehk sellele terve loo üles ehitanud. Siin on see vaid pisike asi, mida mainida. 
Loos leiavad üksteist vähemalt kolm paari. Või leiavad uuesti. Võimalik, et ka rohkem. Elumehest ju ei tea, mida ja millal ta otsustab ennast paika sättida. 
Üks vahva asi kogu loos oli seesama lüpsinaiste ühing, mida juhatas Aina Aaviku mängitud eriti võitlushimuline ja arenenud omandiinstinktiga naisolevus. Naine öelda oleks vahest liiast. 
Kui tegevus oli asetatud 90-ndatesse, kus tõesti mitte midagi ei olnud, siis on aru saada, miks selline veider riietuse valik. Segu peenest, moekast ja sellest, mis parasjagu näppu sattunud. 
Laval toimetavad Tiina Kalapüüdja, Sinika Kabi, Jüri Tõru, Eero Grahv, Maarjus Kupits, Hannes Tali, Maret Metsmaa, Aina Aavik, Laide Pugi, Linda Põld, Leho Paas või Jaan Vichmann. 
Lavakujunduse eest seisid head Laide ja Raimond Pugi, heli ja valguse eest hoolitses Urmas Rämmal.

kolmapäev, 4. aprill 2018

Maada astub pühapäeval lavale

Kärla näiteseltsi “Maada” kinnitab, et kes otsib, see leiab: Kärla näiteselts astub pühapäeval, 8. aprillil kell 17 Kärla rahvamajas vaatajate ette Janno Puusepa näidendiga “Maada”, mille on lavaküpseks vorminud Salme vallateatri tunnustatud näitleja Marika Paas. Lavastaja sõnul on tegu […]