Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Redel

Redel

Pisuhänd

Pisuhänd

reede, 19. oktoober 2012

Põhikooli etlejate konkurss

Mul oli väga hea meel, kui põhikooli emakeele õpetaja Ene Heinmets mind neljapäeva pärastlõunaks kooli kutsus ja palus koos raamatukogu töötajate Ülle Maimanni ning Tiina Luksiga kuulata Kärla kooli õpilaste etteasteid. Klassides olid võistulugemised juba toimunud. Meie ette jõudis igast klassist neli parimat. Lugejad olid vanuseliselt kenasti kolme gruppi jaotatud ja žürii asi oli igast grupist meie arust parim välja valida. Ette rutates võin kinnitada, et meie arvamused olid väga ühesugused ja parimate väljakuulutamisega meil vaidlusi ei tekkinud.
Teiste ees esinemine ei ole sugugi lihtne ja hea etleja saab sellest, kes teeb proovi, proovi ja veelkord proovi. Tuleb esineda kodus peegli ees iseendale otsa vaadates; tuleb lugeda valju häälega teises toas telekat vaatavale perele; tuleb koolis klassi ees seistes õppida vaatama oma klassikaaslastele otsa ja neile lugeda enda valitud teksti; tuleb tähelepanelikult kuulata kõiki õpetaja poolt tehtavaid soovitusi ja need kasutusele võtta. Tuleb koolist koju minnes terve tee häälega lugeda oma teksti, tehes seda kord vaikselt, kord karjudes, kord kurvalt, kord naeru lagistades. Miks seda tegema peaks? Selleks, et sa eelkõige ise hakkaksid mõistma teksti, mille teistele pead esitama. Tühja sellest, kui luuletuse eelviimane rida meelest läheb! Las läheb, sina ju tead, kuhu sa oma luuletusega jõudma pidid ja mida teistele öelda tahtsid. Küll siis tuleb õigel hetkel see eelviimane rida ka meelde.
Nonii, nüüd läks õpetussõnade jagamiseks. Aga mitte seda ei tahtnud ma siin teha. Ma tahtsin kiita õpetaja Enet, et ta etlejate konkursi korraldas. Neid võiks isegi rohkem olla. Aga nüüd siis hindajate töö tulemusest.
Kõige noorema vanuseastme moodustasid 1.- 3. klassi õpilased. See vanus oli ka kõige vahetum ja kõige rohkem kuulamist pakkuv. Siia vanusegruppi jäi ka etlejate Grand Prix - Karis Kivi, kes luges Wimbergi lugu õuna söömisest. Oli väga huvitav kuulata algusest lõpuni. Noorema vanuseastme parimaks sai Laura Lepik Lehte Hainsalu luuletusega sarjast "Kui ma ükskord...". Siin vanuseastmes soovis žürii anda ka kaks eripreemiat - Pilleliis Leemet ja Janne Vatsfeldt.
Keskmine vanuseaste, 4.- 6. klass, oli minu arvates kõige kahvatum esineja (palun mitte mõelda, nagu oleksid nad kehvad olnud; nad olid head lugejad). "Kuuendikud" esitasid Ivan Krõlovi valme, aga nad ei olnud veel valmis teistele neid õpetusivasid jagama. Valmi puhul on küll nii, et lihtsalt sõnade pähe õppimisest ja teistele ilmekalt ette kandmisest on vähe. Aga - proovige paari aasta pärast uuesti mõnda valmi teistele esitada, võib-olla õnnestub. Esimeseks kuulutasime siin vanuseastmes Kenneth Lemberi.
Kõige vanemad, kõige targemad, kõige... ehk siis meie kooli 7.- 9. klassi õpilased. Minu jaoks kõige hinnatavam - 2 noormeest! ja lisaks siis 6 neidu. Lugupeetud noormehed Oskar Kirs ja Jakob Naagel, ärge nüüd pooleli jätke, vaid lugege ja esinege kindlasti ka avalikkuse ees. Kui keegi ei märka teid näiteks kooliüritustele lugema panna, siis minge ja öelge ise Küllile, et te tahate etelda. Neiud ei jäänud ka noormeeste varju, igaüks teist võiks julgelt rohkem harjutada ja teiste ees esineda. Parima tiitli sai selles vanusegrupis Jakob Naagel. Tore pärastlõuna oli Kärla Põhikoolis.

neljapäev, 11. oktoober 2012

Diskomats möllas Kõrkkülas

Mis või kes see diskomats siis õieti on? Sõna "disko" pärineb ingliskeelsest sõnast disc - `heliplaat` (plaat, ketas). Disko on tantsuõhtu plaadimuusika saatel. Nii, liitsõna esimese poolega on siis asi selge. Teise poolega on täpselt nii, nagu keegi seda ise tahab mõista - kas "mats" nagu `tümakas, tümps`, või "mats" nagu `maamees, maakas`. 
Laupäeval Kõrkkülas oli see igatahes mõlemat - seltsimajja diskomatsule kogunesid tõeliselt vahavad diskomatsid. Enamasti olid nad selles eas, kes ise kuulutusel soovitatud stiiliaastatel 1974-1984 diskodel tantsimas käisid. Kuna see oli nii ammu, siis tuletas tantsuõpetaja Soomest meelde, kuidas diskostiilis tantsida. Õpetaja oli tasemel, sammud said kõigile selgeks ja õhtu jooksul võis pidevalt näha õpitu kasutamist. Tantsupõrand ei olnud kordagi tühi, tantsida vehiti tõepoolest mitmeid tunde järjest. Muusikavaliku tegi tõeline diskokunn Urmas Rämmal. Kõige stiilsema diskomatsi valisime ka, selleks osutus - segapaar Tiina ja Vaido Luks!

Sügislaat Kõrkkülas

Kui mina laupäeva hommikul Kõrkküla seltsimaja juurde jõudsin, oli Peipsi-äärne sibulamüüja juba kohal. Toimetas hoolsalt ja sättis oma kuldseid vanikuid ning pärgi kõigile imetlemiseks. Õnneks ka müümiseks. Laada lõppedes oli ta igatahes oma müüdud kogusega päris rahul, nii et - ehk on järgmisel aastalgi platsis.
Sibulamüüja kõrvale sättis end palju lähemalt kohale tulnud saiakeste meister Anneli. Ka tema müügilett sai laada lõpuks täiesti tühjaks. Õues tuule käes raatsisid oma kaupa pakkuda veel korvimüüjad, aga ülejäänud vähesed kaubapakkujad sättisid end seltsimaja saali.
Kõige minevam "kaup" sel laadal oli kindlasti õnneloos. Õnneloosi tarbeks annetasid head inimesed ja asutused üle saja eseme-asja. Siinkohal püüan nad nüüd kõik üles lugeda: Lija Klein, Leili Mesila, Viive Arus, Kati Aus, Terje Hanson, Linda Kesküla, Külli Naagel, Helgi Altmets, Õie Sepp, Maret Metsmaa, Meelis Sepp, Maret Toop, Tiina Luks, Tiia Rand ja loomulikult ma ise ka. Oma "nänniga" toetasid õnneloosi Kärla Vallavalitsus ja rahvamaja, Kuressaare Linnavalitsus ja Turismiinfokeskus ning Saaremaa Õppenõustamiskeskus. Suured tänud neile kõigile Paadla Kandi Seltsi poolt, sest kogu tulu õnneloosi müügist läheb just selle seltsi tegevuseks.
Laadapäeva juurde kuulus ka pisikene kultuuriprogramm. Külakosti tõid seekord naabervalla Kihelkonna memmed tantsurühmast Rukkilill (juhendaja Ulvi Põld). Kes tahtis, sai kaasa lüüa orienteerumismängus, või proovida, kuidas kirjudest vahtralehtedest roosikimpu köita.
Ka küpsetiste konkurss toimus. Sel aastal laekus vaid 6 küpsetist, aga see-eest väga head :-) Üks komponent pidi olema õun. Maitsmiskomisjon koosseisus Jaanika Rikko, Reelika Grahv ja Ain Arus valisid parimaks maitseks Tiina Luksi küpsetatud õunaleiva. Maret Metsmaa õunapomm ja Helgi Altmetsa õuna-mandlikook said komisjonilt võrdse arvu punkte. Väga hästi maitsesid ka Anneli Mesila tehtud õuna-punasesõstra kringel, Tiina Luksi õunakook sarapuupähklitega ja Maret Toobi õuna-purukook. Ah et kust ma seda tean, kui ise maitsmiskomisjonis polnud? Kõik, kes veel sel ajal laadal olid, said konkursiküpsetisi maitsta. Siia sobib eriti hästi kirjutada, et küpsetised läksid nagu soojad saiad :-) Veidi puru vaid jäi järele.
Selle pildi peale on jäänud meie toredate laadaliste Aare ja Laine meisterdajad Kati Aus, Maret Metsmaa, Einar Toop ja Õie Sepp, meister Terje Hanson teeb arvatavasti neist pilti. Nime sai see paarike järgmisel päeval laada lõppedes, ristiemaks Tiina Luks.
Vaata rohkem pilte laadast ning Aare-Laine saamisloost kõrvalriba slaidiprogrammist (fotod Kati Aus).