Aasta viimased tegemised

Reedel, 28. detsembril said kõik huvilised osa toredast zumba-trennist Kärla spordihallis. Treenerid Marit Haidak Tartust, Inge Jalakas Kuressaarest ja Liila Lõuk Tallinnast tantsitasid meid poolteist tundi. Naha sai igatahes märjaks ja enesetunne oli väga hea. Aitäh neile selle toreda ettevõtmise eest!

Pühapäeval, 30. detsembril toimus Kõrkküla seltsimajas talvepidu. Kõrkküla lapsed esitasid lustaka ja õpetliku lastenäidendi "Kingiigatsejad", mille aitasid lavale tuua Maret Metsmaa ning Tiina ja Vaido Luks. Lapsed olid väga tublid ja etendus vahva.

Rebaseplikad Kelly ja Laura koos hundipoiste Lauri ja Robertiga

Jänesepiigad Liisi, Darelyan ja Lisandra koos Jõuluvana Vaidoga

Tervitussõnu lausus peaaegu et kohalik Saarepiiga 2012 Kertu Kesküll. Loomulikult tuli kohale ka päris kingijagaja Jõuluvana isikus. Kingisaajad rõõmustasid teda toredate salmide ja lauluga, üks julgem ka kallistusega.

Jõuluvana

Tore aastalõpu ettevõtmine oli. Soovin kõigile meeldivat Uut Aastat!   

Nüüd küünlad me süütame taas...

Loen rahvamaja kroonikat aastast 2000: 15. detsember. Sel aastal pandi valla jõulukuusk üles uue TÜ poe ette. Hommikuhämaruses kogunesid algklasside õpilased kuuse ümber ja luutsinad süütasid kuusel elava leegiga küünlad. Sõna sai vallavanem Toivo Vaik ja ta soovis kõigile jõulurahu. Koos lauldi kuusepuule ka laul.

See oli esimene kord, kui valla jõulukuusele pöörati veidi rohkem tähelepanu ja küünalde süütamisest sai traditsioon. Mitmel järgmisel aastal süüdati küünlad külakoori laulu saatel nii valla kuusel "tibupoe" ees kui ka Sõmera klubi ees. Ühel aastal ühines meiega isegi Jõuluvana. Nii mõnedki lauljatest kasutasid siis juhust ja sõitsid hobureega Sõmerale kuuse alla.

Rahvamaja kroonika aastal 2006: 14. detsember. Kärla klubis toimus jõulueelne kontsert "Nüüd küünlad me süütame taas". Üles astusid külakoor Anita Kanguri juhendamisel ja muusikakooli õpilased Imbi Kolga juhendamisel. Pärast kontserti siirduti Kärla parki ja lauldi suurele jõulupuule, millel hakkasid särama suured tuled. Meie park on sel aastal tõesti ka ilma lumeta kaunis - ta on valgustatud.

Kroonika aastal 2009: 13. detsember. ... Ka see üritus on juba pikemaajalise traditsiooniga ja seekord otsustas toimkond jooksvalt päeva veelgi erilisemaks korraldada - kell 12 avati Kärla spordihalli sööklas jõululaat ja kohvik. ...Tahame muuta jõululaada traditsiooniks, nii et see saab toimuma ka järgmisel aastal ... (Kasutatud katkeid M. Õispuu artiklist vallalehes)

Ja nii need traditsioonid sünnivadki. Millalgi saavad nad alguse, kujundavad end, vahetevahel teevad pisikese muudatuse ja toimetavad rõõmsalt edasi.

Ka sel aastal toimus 2. advendil jõululaat, kus toimis endises headuses ka jõulukohvik. Samal ajal sai rahvamajas uudistada kirbuturul. Oma kappe olid viitsinud sel korral tuulutada Henrika, Virge ja Saarepiiga 2012 Kertu Kesküll. Kertu oli nii lahke ja annetas saadud rahalise tulu rahvatantsijate esinemiskostüümide täiendamiseks. Aitäh talle!

Kärla muusikakooli plokkföödiansambel

Loomulikult toimusid ka jõulukontserdid. Rahvamajas jutustasid oma jõululugu muusikakooli plokkflöödiansambel (õp Imbi Kolk) ja koguduse naiskoor (dir Ülle Vallaste), sõnaliselt toetasid muinasjutuvestjad Tiina Luks ja Maret Metsmaa. Vallavanem Villi Pihl andis edasi oma jõulusõnumi ja süütas leegi, mis viidi parki.

Nüüd küünlad me süütame taas ... 

Kuna me suvel saime uue kõlakoja, tahtsime veel sel aastal järgi proovida, kas ta oma nime ikka auga kannab, kas koorilaul tegelikult ka kõlama hakkab. Kärla külakoorile (dir Anita Kangur) tulid seltsiks ka Virge juhendatavad rahvatantsurühmad (Kadaka mari, Tõmba, Jüri ja neiud) ja nii need jõuluküünlad põlema lauldi-tantsiti. Kõlakoda ja tantsuplats on igati kõlblikud - laul kõlas ka väikese külakoori esituses üle pargi.

Fotod tegi Ülo Kannisto.

Jõulude tulekus keegi ei kahtle -

jõulud ju jõuavad taeva tahtel

igasse kodusse, toa taha metsa,

linnule, loomale, sinule, et sa

iial ei unustaks lapseiga,

mõistaksid siit saadud selgusega

ise kord jagada lahkust ja usku.

Seepärast jõulud, ta küünlad ei kustu.

Kärla vald jagas preemiaid

6. detsember, Kärla valla lipupäev. Tähistatakse seda päeva piduliku aktusega alates 1998. aastast, mil jagati ka esimesed Kärla valla preemiad. Tollal kandis see nimetust Kärla valla Peeter Süda nimeline muusikastipendium ja oli 2-osaline. A-osa anti tunnustatud orelikunstnikule ja B-osa meie vallast pärit muusikainimesele. Hilisematel aastatel on preemiat ja nimetust laiendatud ning nüüd on võimalik kandidaate esitada 3-le nimetusele täiskasvanute kategoorias ja 3 noortepreemiale. 

Sellest aastast sai lipupäev veel ühe traditsiooni juurde - hommikul kutsutakse kõige nooremad vallakodanikud koos oma vanematega Kärla lasteaeda oma elu esimesele vastuvõtule - lusikapäevale. Traditsioon ise on meie vallas juba mitu aastat kestnud, kuid nüüd saab ta endale kindla kuupäeva  valla lipupäeval. Neid uusi ilmakodanikke meil esialgu veel jagub, sel aastal oli kutsutuid 13.

Õhtupoolikul olid kõik oodatud Kärla koolimajja lipupäeva aktusele. Tavapäraselt tunnustati tublisid koolilapsi eduka esinemise eest aineolümpiaadidel ja nende juhendajaid. Volikogu ja vallavalitsuse tänukirja said suvise suurürituse "Kärla koolimaja 100" tublid organisaatorid, Viidumäe mängude ja Kärla Ralli korraldajad ning muudel aladel silmapaistnud tegelased.

Tänukirja ja preemia said ka selleaastased "Kodu kauniks" konkursi võitjad: Ruunakoppel Paevere külas kui parim külaosa ning Lepajõe talu Kõrkkülas (Lily ja Aivar Väli) kui parim elamu.

Noortepreemiaid anti sel aastal välja kaks - "Aktiivne noor" Katariina Õunpuu ja "Hea sportlane" Stella-Liisa Lõhmus. Täiskasvanute preemiad pälvisid Katrin Mesila (hariduspreemia), Maive Õispuu (kultuuripreemia) ja Urmo Talistu (spordipreemia).

Jõulude ootus

Alustan päris kuu algusest, tegelikult eelmise lõpust.

30. novembril tähistas Mustjala naisrühm oma 40. sünnipäeva. Ja kutsus mind kui kunagist juhendajat ka sünnipäevale, koos kaaslastega. Võtsingi siis Tõmba, Jüri ja Kadaka mari kaasa ning külakostiks viisime toreda 20-minutilise tantsukava. Me olime ainukesed väliskülalised, teised õnnitlejad olid kõik Mustjala oma kollektiivid - segakoor, memmede tantsurühm, näitering, käsitööring ning bänd Collection vähendatud koosseisus. Loomulikult esines sünnipäevalaps ise ka. Ja torti saime ka.

Pühapäeval, 2. detsembril käis koguduse naiskoor advendiküünlaid süütamas Valjalas, kus toimus traditsiooniline esimese advendi ühislaulmine "Laulud Jõulude ootuses". Väga armas oli, ja veidi hakkas juba tekkima jõuluootuse-tunnet ka.

3. detsembri õhtul sai meie väikeses rahvamajas kuulda muusikakooli õpilaskontserti. Kes viitsis kohale tulla, sai korraliku ülevaate esimesel poolaastal õpitust. Igaüks pidi esinema, sest tunnistusele peab saama hinde ka praktilise tegevuse ehk siis esinemise eest.

7. detsembri õhtul toimus naabrite juures Kihelkonnal III talvelaulupidu. Loomulikult osales seal ka meie külakoor. Traditsiooniliselt lauldi nii laululaval, kirikus kui rahvamajas. Ma ei saa vahetuid muljeid jagada, sest ise kohal ei käinud. Kes aga kohapeal laulmas või kuulamas käis, selle jõulutunne sai taas tugevam.

Kihelkonna laululaval. Foto Ülo Kannisto

8. detsembril pakkus meie Kadaka mari Lümanda jõululaadalistele silmailu - saime üle tüki aja tantsida mitte lihtsalt põrandal, vaid lavalaudadel. On ikka teistmoodi tunne küll... Millal küll Kärla endale sellise tantsulava saab? (See on minu jõulusoov, juba pikki aastaid). 

Kolmapäeval, sel maagilise kuupäevaga päeval, lõpetas muusikakool rahvamajas oma esimese poolaasta jõulupeoga. Jagati tunnistusi ja kingitusi ning mängiti pilli ja lauldi ka. Muusikatundidega tehti küll kuni järgmise aastani pisike paus, kuid esinema peavad lapsed veel mitmel pool.

Lisaks ülalloetletud tegemistele toimetavad päkapikud hoolsalt ka lasteaias ja koolis. Toimuvad muinasjutuhommikud ja advendihommikud. Kõige paremini saab nende tegevustega end kursis hoida lasteaia või põhikooli kodulehte külastades. 

Kaunist Jõulude ootust! 

Rahvamuusikud Kärlal

Laupäeval, 3. novembril, võõrustas Kärla rahvamaja maakonna rahvamuusikuid. Töötubades õpiti suvise Pillipeo tarbeks ühislugusid. Väikekandleid kamandas Pillipeo kunstiline juht Õie Pärtel, rahvakanneldega tegelesid Liisi Paiste ja Leida Viira. Koolimajas leidsid endale peavarju lõõtsamehed Sulev Mägi juhendamisel ja karmoskade õpituba vedas Meelis Mereäär. Õhtusele kontserdile olid oodatud kõik huvilised. Kontsert sai 2,5 tundi pikk, aga sisukas ja üllatusterohke, nii et igav ei hakanud.

Tervituseks sai esimese esineja õiguse endale Kärla muusikakooli rahvamuusikaansambel Ülle Vallaste ja Imbi Kolk`i eestvedamisel.

Seejärel tervitas kõiki kuulajaid Aleksander Sünteri pereansambel kavaga "Alguse valguses".

Väikekandleid oli palju ja nad astusid üles ka eraldi gruppidena. Koondorkesterisse olid koondunud Kärla, Valjala ja Orissaare kanneldajad. Ette kanti 2 lugu, mida õpitubades hoolega kokku harjutati. Esines ka rahvakanneldajatest loodud ansamblike. Soolopaladega esinesid Sigrid Vinn (õp Leida Viira) ja Liisi Paiste (õp Õie Pärtel) rahvakandlel ning Ann (õp Õie Pärtel) väikekandlel.

Karmoskamängijad koondusid samuti ühisesse punti ja esitasid kaks energilist lugu, mis võttis jalad tatsuma ning tuttavaid laulusõnu kaasa laulma. Karmoskadest mängisid eraldi veel Muhu Lõõtsmoorikud ja üksiküritaja Elar Merelaid.

Üllatuse meie õhtusesse kontserti tõi poiste keelpillifestivali korraldaja õp Laine Sepp. Pereansambel Õunake (Jablotška) kaugest Tverist laulis sulaselges eesti keeles "Mu koduke on tilluke". Ansambli pereisa juured ulatuvad Eestisse ja perenime

Õunap järgi on nimetatud ka ansambel.

 

Lõõtsamehed Viktor Ilvest, Ain Hannus ja Urmas Rahnik esitasid oma tuntud headuses oma kohustuslikud 2 lugu. Ja küllap nad oleksid rohkemgi mänginud, kui oleks lubatud :-)

Kontserdi lõpetasid Leisi pillimehed - lõõtsamees Sulev Mägi ja Leisi Värksepad.  

 

Väga tore päev oli rahvamuusikutega. Aitäh neile, suurele juhile Õiele, rahvakultuuri-Kristale, kuulajatele ja ka meie toredatele kokkadele Kärla sööklast (maitsvate pitsade ja kookide eest)!  

Foto Maive Õispuu 

Noorsootöö enesehindamine Kärla vallas

Oktoobrikuu jooksul toimus Kärla valla noorsootöö kvaliteedi enesehindamine. Töögruppi kuulusid noorsootööd õppiv Minna Raun, Kärla põhikooli huvijuht Külli Luup ja raamatukogutöötaja Tiina Luks, valla kultuurijuht Virge Varilepp, MTÜ Paadla Kandi Seltsi esindaja Maret Metsmaa, vallavanem Villi Pihl ning KNOKi esindajad Henri Rump ja Gete Grahv.

Enesehindamise üheks osaks oli küsitluse läbiviimine 7 - 26 aastaste noorte hulgas. Küsimused puudutasid huviringides osalemist, noorteorganisatsioonidesse kuulumist ja rahulolu Kärla vallas noortele pakutavaga. Allpool teen kokkuvõtte küsitluse tulemustest.

Arvudest. Kärla valla elanike arv on 1691, neist 7 - 26 a noori on 342 (sh 7 - 17 a 138 ja 18 - 26 a 204). Õpilaste arv Kärla põhikoolis (sh ka teistest valdadest) on 109, mujal koolides (va üliõpilased) õpib 50 noort. 

7 - 12 aastaseid noori osales küsitluses kokku 54. Huviringides osales neist 47 noort. Kõige sagedamini nimetati spordiringe, kunsti/käsitööringi, muusikakooli ja tantsuringi, esindatud olid ka tehnikaring ja loodusring. Küsimusele ringides kasutatavate vahendite kohta vastas enamus, et nad on pakutavaga rahul. Vaid kaks vastajat ei olnud rahul. Üks neist arvas, et "muusikakooli pole ja peab käima teistes majades". Teine vastaja ei olnud hüppenööriga rahul.

Üldiselt oldi rahul ka huviringide toimumise ajaga. Küsimus oli esitatud nii: "Kas Kärla vallas on mõni sinu vanustele mõeldud koht (nt huvikool, spordiklubi), kus sa ei saa käia, kuna see on siis kinni, kui tahaksid sinna minna?". 6 vastajat vastasid sellele jaatavalt ja nimetasid kolmel korral tantsuringi, ühel korral kodutütreid ning FC Kuressaaret, üks vastaja kirjutas, et "igale poole saab minna".

Üllatavalt hästi teadsid selle vanusegrupi vastajad meie vallas tegutsevaid noorteorganisatsioone: KNOK e Kärla Noorte Osaluskogu, kodutütred ja noorkotkad, pakuti ka meditsiini ja kristlikku laagrit. Kordagi ei mainitud aga Kärla koolis tegutsevat õpilasomavalitsust. Küsimusele osalemise kohta mõnel noorteorganisatsiooni korraldatud üritusel 2012. aastal vastati eitavalt 44-l korral.

13 - 19 aastaseid noori osales küsitluses 48 - 42 õpilast, 2 üliõpilast, 1 kutsekooli õpilane, 1 töötav ja 2 töötut noort.
Huvitegevuses (nii ringid kui organsiatsioonid) osales 35 noort. Mitteosalemise põhjustena toodi välja suurt koormust koolis ja töötamist lisaks koolile, huvi puudust pakutava vastu; mõnele vastajale ei sobi toimumisajad või asub tegevus elukohast kaugel; 3 vastajat ei ole leidnud infot teda huvitavate tegevuste kohta. Kui paluti nimetada Kärla vallas tegutsevaid noorteorganisatsioone, ei teadnud 20 vastajat nimetada ühtegi, ülejäänud teadsid pakkuda KNOKi, Oti Ralliklubi, noorkotkaid, kodutütreid ja õpilasesindust. Kärla vallas noorsootöö teenuseid pakkuvate asutuste lahtiolekuaegade ja asukohaga oldi enamasti rahul. Üks vastaja kirjutas, et "keskkooliealistele ei ole Kärla vallas mingisugust noorsootöö teenuseid pakkuvaid asutusi, seega ei saa ka lahtiolekuajad korda minna".
Ankeedis oli võimalik nimetada tegevusi, millega vabal ajal tegeldaks, kui selleks oleks kõik võimalused olemas. Ja siin need soovid on: kkk (vabandan, et ei tea, mida see lühend tähendab); ajaveetmine sõpradega, kui selleks oleks sobilik aeg ja koht; kitarri mängimine; laulmine; näitlemine; võrkpall; jalgpall; jõusaalitreening; teeks midagi head; fotoring; sõidaks trikiratast edasi; mängiks trumme; riisuks pargis rohtu; tegeleks spordiga, nt tennisega; rahvatants; korvpall; rulluisutaks; ujuks; väravpall; kergejõustik. Oli ka selliseid vastuseid: "ma tegelen juba kõigega, millega tahan"; "kõik, millega ma tahan tegeleda, on praegu kättesaadav"; "ehk mõni spordiring, nt võrkpall või jalgpall, midagi võiks olla ka muusikaalast ja käsitööga seotud"; "enamik tegevusi tuleb gümnaasiumi kaudu linnast, seega ei ole eriti aega Kärlal enam toimetada"; "käiksin heameelega Kuressaares Inspira huvikoolis, kuid meie vald seda ei toeta".
Küsitluses uuriti, kust noored infot saavad (noori puudutavat infot). Vastusevariandid olid sellised: kkk, FB, internet, KNOK grupilehekülg, Rajaleidja, Noortehääl, Google, sõbrad, kooli ja kultuurimaja koduleht, vallaleht, kodukoha stend, Kärla poe sein, küsitakse Virge Varilepalt ja kuuldakse sõpradelt, tuttavatelt. Paar vastajat ütlesid otse, et "ei otsigi".
Selle vanusegrupi käest uuriti ka lastele/ noortele mõeldud nõustamisteenuse kohta Kärla vallas. Enamus vastas, et pole nõustamist vajanud. Need, kes seda teenust on kasutanud, hindasid seda heaks, aga oli ka rahulolematuid: "Pole antud teenusest midagi kuulnud"; "Ei tea, et noortel oleks Kärla vallas olemas tugiisik, kelle poole pöörduda. Koolis on küll õpetajad, kuid kui probleemid ei puuduta kooli ning tegu pole põhikooliealiste noortega, siis minu arvates abi kättesaadavus puudub"; "Sellist inimest Kärla vallas ei leidu, heal juhul on see mõni pedagoog".
Enamusele vastanutest meeldib elada Kärla vallas ja nad arvavad, et üldiselt arvestatakse noori puudutavate otsuste tegemisel laste/ noorte huvide ja vajadustega. Ühele vastajale ei meeldi üldse Kärla vallas elada, põhjenduseks oli vastus: "ei ela siin"!
Noored vanuses 20 - 26 a vastasid samadele küsimustele, mis esitati ka eelmisele vanusegrupile. Vastajaid oli kokku 28, neist 11 üliõpilast, 13 töötavat ja 2 töötut noort ning 2 muu tegevusalaga (kõigega tegeleja ja lapsega kodus).
Huvitegevuses osales neist 6 noort. Mitteosalemise põhjused: suur koormus koolis/ tööl; selles vanuses noortele ei pakuta soovitud tegevust; ühele vastajale ei meeldi huviringides kooskäiv seltskond; tegevust pakkuvate asutuste ebasobiv lahtiolekuaeg ning kaugus elukohast; ei ole piisavalt töö- ja tegevusvahendeid; ruumid kehvad; huvipuudus; elukoht ei ole Kärlal/ Saaremaal. Tervelt 13 noort vastas, et pole leidnud infot teda huvitava tegevuse kohta. Kärla vallas tegutsevates noorteorganisatsioonidest nimetati KNOKi, kodutütreid, noorkotkaid, Oti Ralliklubi. Noorsootöö tegevuskohtade lahtiolekuajad on enamus kasutajatele sobilikud, mittekasutajatele ei lähe need korda, "sest ei käi neis kohtades". Ka asukohad on sobilikud. Üks vastaja kirjutas, et "systeem on vana ning hangunud, igav ja yhte tutvusringkonda kuuluv".
Huvid, millega vabal ajal meelsasti tegeldaks: fotograafia; kepikõnd; ratsutamine; hhh; sportmängud; muusika; seltskond; jõusaal; ühisettevõtmised (nt "teeme ära"); aeroobika; keraamikaring; lauluring; rallisõiduring; rulluisutamine; võistlus(?võitlus?)kunstid; tulirelvadest laskmine; naiste võrkpall; elektroonika; lugemine; piljard; bowling; laskmine. Sooviti valgustatud jalgrattarada, kepikõnni grupitreeningut, jõusaali rohkem inventari, jõusaalis ainult naistele rohkem aegu ja jooksulinti, huvitavat ja tegusat päeva heas seltskonnas kuskil põnevas kohas, veeta veel rohkem aega Oti Ralliklubis.  
Infot saavad selles vanuses noored enamasti internetist - Google, FB, vallaleht, koolileht. Info leitakse üles ka voldikutelt, teadetetahvlitelt, poe ja rahvamaja juurest, lll (jällegi ma ei tea, mida see lühend tähendab). Oli neid, kes vastasid, et ei otsigi noorteinfot.
Noortele suunatud nõustamisteenuse kohta vastati enamasti, et pole seda vajanud. 3 vastajat hindasid nõustamise Kärla vallas halvaks, sest - "ei ole kuulnud nõustamisest", "mina isiklikult küll ei tea, kelle juures nõustamas käia", "KES on meie vallas nõustaja? Valla sotsiaaltöötaja? Virge?".
Kärla vallas meeldib väga elada 18-le vastanule, pigem meeldib 7-le, pigem ei meeldi 2-le ja üldse ei meeldi ühele ("millegi pärast on mulje selline jäänud, et elu toimub ainult Kärla alevikus; teised kohad on enamasti unarusse jäetud; pidev onupojapoliitika ning kõrgemate auastmega inimestele pugemine jne; kui tahate midagi korda saata, siis tegelege ka teistega").
Sellised need ankeetküsitluse kokkuvõtvad tulemused on. Meie töögrupi poolt kokku pandud tabel enesehindamisega on juba edasi vabariiki saadetud. Novembri keskel peaksid toimuma välishindamised ehk siis meie koostatud aruande järgi tulevad võõrad inimesed kohapeale vaatama ja oma hinnangut meie valla noorsootööle andma. Meie töögrupp oli igatahes vägagi range enesehindaja ja pigem kaldus alla keskmise kui üle keskmise poole. Meie vallal on ees ootamas suur töö noorsootöö parendamise suunas.
   

Juurikapäev Paadla viljaaidas

Eelmise sügise Tuhlipäevale Paadla viljaaidas tuli seekord järg 28. oktoobril Juurikapäeva näol. Kõik osalejad olid kodust kaasa toonud maitsvad ja tervislikud road, mis kõik sisaldasid meie oma koduaia ja põllu tervislikke saadusi. Tallinna TTÜ Kuressaare Kolledži õppejõud Eeve Kärblane (meie omakandi tüdruk) rääkis kokkutulnuile tervislikust toidust ja toitumisest. Saime teada, et mida naturaalsem on toit, seda tervislikum see on. Toidupüramiidi alus on liikumine, siis meie oma must leib, kiudaineid sisaldavad pudrud ja muidugi kartul. Püramiidi tipus asuvad need toiduained, mida me peame vähem sööma - küpsised, kommid, jäätis, karastusjoogid, suhkur. Kui patustame päeva jooksul nende ainetega rohkem, peame ka liikuma rohkem. Aktiivselt peaks päevas liikuma 30 minutit. Sööma peaksime palju meile tuntud rasvaseid kalu - kilu ja räime.

Üllatav oli info maapirnist, mis sisaldab palju inuliini, mille organism muudab fruktoosiks. Seega on maapirn eriti kasulik neile, kes hädas kõrge veresuhkruga. Organism saab maapirnist kätte talle vajaliku magusaine. Veel on maapirn hea seedimisele. Eks meiegi hulgas oli neid, kelle aias maapirn lihtsalt kasvab ja sellega ei osata midagi ette võtta. Eevelt saime teada, et maapirni kilohind kaubanduses on viie euro ringis. Seega on koduaias kasvav maapirn lausa rahapuu, mida aeg-ajalt raputada võiks, kuna tervislike toiduainete hulgas on ta auhinnalisel teisel kohal (esimesel on spargel).

Rasvadest on taimsed rasvad vedelal kujul tervislikumad kui tahked loomsed rasvad, mis tekitavad kolesterooli. Organismile vajalikud rasvad ja õlid saame kätte pähklitest ja kõrvitsaseemnetest. Taluvõi on palju tervislikum kui karpides pakutavad võilaadsed määrded.

Väga tervislikud on kõik hapupiimatooted. Meie rahvustoit kama on lausa supertervislik. C-vitamiini on palju astelpaju marjades ja müügile tulnud goji marjades. Viimaseid andis Eeve ka kõigile maitsta. Veel soovitas Eeve uued toiduained harjumiseks tavalisema toidu sisse peita - esteks peab uute toiduainetega ennast algul veidi petma, siis tuleb ka mõistus järele.

Eeve oskas kohalolijate tähelepanu juhtida ka sellele, et meie noored ei söö enam kartulit. Esiteks ei viitsi nad kartulit koorida, teiseks võtab kartuli keetmine rohkem aega kui makaronide valmistamine. Aga tervisele ei ole makaron nii väga vajalik toiduaine.

Ära kuulanud Eeve tervisliku etteaste, asusime maitsma kõiki häid hõrgutisi, mida viljaaita kaasa oli toodud. Kõigepealt läks ringile Õie küpsetatud must leib ja taluvõi, siis Helgi värvilised porgandid lambalihaga, Linda marineeritud porgandid, Viive kartulisalat, Tiia seenesalat, Mareti porgandikringel, Endla punapeedikotletid ja porgandipirukas, Pireti porgandikook jne. Kõike oli rikkalikult palju ja kõik oli hästi maitsev. Iga toidu autor sai oma hõrgutist tutvustada.

Toidud maitstud ning esmamuljed erinevatest maitsetest jagatud, andsime taas sõna Eevele, kes meile veidi ka lauakatmise kombeid tutvustas. Kõige alus on puhas triigitud laudlina, mis ulatub üle laua kuni istujate põlvedeni. Klaasid ja noad-kahvlid tuleb särama poleerida. Laua võib peo tarvis katta juba eelmisel päeval. Veel toonoitas Eeve, et meie, eestlased, oleme alati armastanud väga pidulikult kaetud lauda.

Nii see pühapäevane Juurikapäev viljaaidas kulges. Uusi teadmisi tervisliku toidu vallas ja uusi maitseelamusi kogunes rohkesti. Aitäh! Oli vahva. Söögem terviseks!

 

Maret Metsmaa

Põhikooli etlejate konkurss

Mul oli väga hea meel, kui põhikooli emakeele õpetaja Ene Heinmets mind neljapäeva pärastlõunaks kooli kutsus ja palus koos raamatukogu töötajate Ülle Maimanni ning Tiina Luksiga kuulata Kärla kooli õpilaste etteasteid. Klassides olid võistulugemised juba toimunud. Meie ette jõudis igast klassist neli parimat. Lugejad olid vanuseliselt kenasti kolme gruppi jaotatud ja žürii asi oli igast grupist meie arust parim välja valida. Ette rutates võin kinnitada, et meie arvamused olid väga ühesugused ja parimate väljakuulutamisega meil vaidlusi ei tekkinud.

Teiste ees esinemine ei ole sugugi lihtne ja hea etleja saab sellest, kes teeb proovi, proovi ja veelkord proovi. Tuleb esineda kodus peegli ees iseendale otsa vaadates; tuleb lugeda valju häälega teises toas telekat vaatavale perele; tuleb koolis klassi ees seistes õppida vaatama oma klassikaaslastele otsa ja neile lugeda enda valitud teksti; tuleb tähelepanelikult kuulata kõiki õpetaja poolt tehtavaid soovitusi ja need kasutusele võtta. Tuleb koolist koju minnes terve tee häälega lugeda oma teksti, tehes seda kord vaikselt, kord karjudes, kord kurvalt, kord naeru lagistades. Miks seda tegema peaks? Selleks, et sa eelkõige ise hakkaksid mõistma teksti, mille teistele pead esitama. Tühja sellest, kui luuletuse eelviimane rida meelest läheb! Las läheb, sina ju tead, kuhu sa oma luuletusega jõudma pidid ja mida teistele öelda tahtsid. Küll siis tuleb õigel hetkel see eelviimane rida ka meelde.

Nonii, nüüd läks õpetussõnade jagamiseks. Aga mitte seda ei tahtnud ma siin teha. Ma tahtsin kiita õpetaja Enet, et ta etlejate konkursi korraldas. Neid võiks isegi rohkem olla. Aga nüüd siis hindajate töö tulemusest.

Kõige noorema vanuseastme moodustasid 1.- 3. klassi õpilased. See vanus oli ka kõige vahetum ja kõige rohkem kuulamist pakkuv. Siia vanusegruppi jäi ka etlejate Grand Prix - Karis Kivi, kes luges Wimbergi lugu õuna söömisest. Oli väga huvitav kuulata algusest lõpuni. Noorema vanuseastme parimaks sai Laura Lepik Lehte Hainsalu luuletusega sarjast "Kui ma ükskord...". Siin vanuseastmes soovis žürii anda ka kaks eripreemiat - Pilleliis Leemet ja Janne Vatsfeldt.

Keskmine vanuseaste, 4.- 6. klass, oli minu arvates kõige kahvatum esineja (palun mitte mõelda, nagu oleksid nad kehvad olnud; nad olid head lugejad). "Kuuendikud" esitasid Ivan Krõlovi valme, aga nad ei olnud veel valmis teistele neid õpetusivasid jagama. Valmi puhul on küll nii, et lihtsalt sõnade pähe õppimisest ja teistele ilmekalt ette kandmisest on vähe. Aga - proovige paari aasta pärast uuesti mõnda valmi teistele esitada, võib-olla õnnestub. Esimeseks kuulutasime siin vanuseastmes Kenneth Lemberi.

Kõige vanemad, kõige targemad, kõige... ehk siis meie kooli 7.- 9. klassi õpilased. Minu jaoks kõige hinnatavam - 2 noormeest! ja lisaks siis 6 neidu. Lugupeetud noormehed Oskar Kirs ja Jakob Naagel, ärge nüüd pooleli jätke, vaid lugege ja esinege kindlasti ka avalikkuse ees. Kui keegi ei märka teid näiteks kooliüritustele lugema panna, siis minge ja öelge ise Küllile, et te tahate etelda. Neiud ei jäänud ka noormeeste varju, igaüks teist võiks julgelt rohkem harjutada ja teiste ees esineda. Parima tiitli sai selles vanusegrupis Jakob Naagel. Tore pärastlõuna oli Kärla Põhikoolis.

Diskomats möllas Kõrkkülas

Mis või kes see diskomats siis õieti on? Sõna "disko" pärineb ingliskeelsest sõnast disc - `heliplaat` (plaat, ketas). Disko on tantsuõhtu plaadimuusika saatel. Nii, liitsõna esimese poolega on siis asi selge. Teise poolega on täpselt nii, nagu keegi seda ise tahab mõista - kas "mats" nagu `tümakas, tümps`, või "mats" nagu `maamees, maakas`. 

Laupäeval Kõrkkülas oli see igatahes mõlemat - seltsimajja diskomatsule kogunesid tõeliselt vahavad diskomatsid. Enamasti olid nad selles eas, kes ise kuulutusel soovitatud stiiliaastatel 1974-1984 diskodel tantsimas käisid. Kuna see oli nii ammu, siis tuletas tantsuõpetaja Soomest meelde, kuidas diskostiilis tantsida. Õpetaja oli tasemel, sammud said kõigile selgeks ja õhtu jooksul võis pidevalt näha õpitu kasutamist. Tantsupõrand ei olnud kordagi tühi, tantsida vehiti tõepoolest mitmeid tunde järjest. Muusikavaliku tegi tõeline diskokunn Urmas Rämmal. Kõige stiilsema diskomatsi valisime ka, selleks osutus - segapaar Tiina ja Vaido Luks!

Sügislaat Kõrkkülas

Kui mina laupäeva hommikul Kõrkküla seltsimaja juurde jõudsin, oli Peipsi-äärne sibulamüüja juba kohal. Toimetas hoolsalt ja sättis oma kuldseid vanikuid ning pärgi kõigile imetlemiseks. Õnneks ka müümiseks. Laada lõppedes oli ta igatahes oma müüdud kogusega päris rahul, nii et - ehk on järgmisel aastalgi platsis.

Sibulamüüja kõrvale sättis end palju lähemalt kohale tulnud saiakeste meister Anneli. Ka tema müügilett sai laada lõpuks täiesti tühjaks. Õues tuule käes raatsisid oma kaupa pakkuda veel korvimüüjad, aga ülejäänud vähesed kaubapakkujad sättisid end seltsimaja saali.
Kõige minevam "kaup" sel laadal oli kindlasti õnneloos. Õnneloosi tarbeks annetasid head inimesed ja asutused üle saja eseme-asja. Siinkohal püüan nad nüüd kõik üles lugeda: Lija Klein, Leili Mesila, Viive Arus, Kati Aus, Terje Hanson, Linda Kesküla, Külli Naagel, Helgi Altmets, Õie Sepp, Maret Metsmaa, Meelis Sepp, Maret Toop, Tiina Luks, Tiia Rand ja loomulikult ma ise ka. Oma "nänniga" toetasid õnneloosi Kärla Vallavalitsus ja rahvamaja, Kuressaare Linnavalitsus ja Turismiinfokeskus ning Saaremaa Õppenõustamiskeskus. Suured tänud neile kõigile Paadla Kandi Seltsi poolt, sest kogu tulu õnneloosi müügist läheb just selle seltsi tegevuseks.

Laadapäeva juurde kuulus ka pisikene kultuuriprogramm. Külakosti tõid seekord naabervalla Kihelkonna memmed tantsurühmast Rukkilill (juhendaja Ulvi Põld). Kes tahtis, sai kaasa lüüa orienteerumismängus, või proovida, kuidas kirjudest vahtralehtedest roosikimpu köita.
Ka küpsetiste konkurss toimus. Sel aastal laekus vaid 6 küpsetist, aga see-eest väga head :-) Üks komponent pidi olema õun. Maitsmiskomisjon koosseisus Jaanika Rikko, Reelika Grahv ja Ain Arus valisid parimaks maitseks Tiina Luksi küpsetatud õunaleiva. Maret Metsmaa õunapomm ja Helgi Altmetsa õuna-mandlikook said komisjonilt võrdse arvu punkte. Väga hästi maitsesid ka Anneli Mesila tehtud õuna-punasesõstra kringel, Tiina Luksi õunakook sarapuupähklitega ja Maret Toobi õuna-purukook. Ah et kust ma seda tean, kui ise maitsmiskomisjonis polnud? Kõik, kes veel sel ajal laadal olid, said konkursiküpsetisi maitsta. Siia sobib eriti hästi kirjutada, et küpsetised läksid nagu soojad saiad :-) Veidi puru vaid jäi järele.

Selle pildi peale on jäänud meie toredate laadaliste Aare ja Laine meisterdajad Kati Aus, Maret Metsmaa, Einar Toop ja Õie Sepp, meister Terje Hanson teeb arvatavasti neist pilti. Nime sai see paarike järgmisel päeval laada lõppedes, ristiemaks Tiina Luks.

Vaata rohkem pilte laadast ning Aare-Laine saamisloost kõrvalriba slaidiprogrammist (fotod Kati Aus).

Naiskoor Narvas

Meie koguduse naiskoor osales Narvas toimunud Maarjalaulude festivali koorikonkursil. Festival ise algas juba 8. septembril, ussimaarjapäeval. Festivali idee autor ja kunstiline juht on Tuuliki Jürjo, Narva Aleksandri koguduse koorijuht-organist ja veel mõned ametid juurde. Juba kevadel otsustas meie dirigent Ülle Vallaste, et naiskoor osaleb Maarjalaulude koorikonkursil. Terve suvi harjutasid koorilauljad hoolega "Ave Mariasid", üks kenam kui teine. Ja kuna meie Üllel on hea tuttav Ülle Reinsoo, kes nii muuseas kirjutab teinekord uusi laule, siis sai Kärla koguduse naiskoor oma repertuaari ka täiesti oma "Ave Maria" (noodilehelt loen, et Ülle on selle komponeerinud 6.05.2012 Kärla koguduse naiskoorile).
14. septembri hommikul asusimegi Narva poole teele. Praamil laulsime üheskoos Kuressaare koguduse segakooriga Sauer iseendid ja kaasreisijad ärkvele ja jätkasime pikka teekonda teise Eestimaa otsa. Enne Narva jõudmist tegime tiiru Kuremäe kloostrisse.

Netist võib lugeda, et:

Kuremäe keskuses olev Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster on rajatud 1891.a. ja Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saad ka kümmelda. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja sa saad ringi jalutades näha nende elu-olu. Kellele aga kloostrielu ja ajalugu sügavamat huvi pakub, on võimalik tellida nunnadelt tasuline ekskursioon, mille jooksul näeb kloostrikompleksi ja seal olevaid erinevaid kirikuid, kuhu omal käel ringi vaadates sisse ei saa.

Meil polnud tasulist ekskursioonijuhti vaja, sest meie bussijuht Raimond (!) külastab pidevalt seda pühapaika. Nii ta jalutaski meiega ringi ja edastas päris põnevat teavet sealse elu-olu kohta. Soovijad täitsid oma pudelid pühast allikast ammutatud veega ja sõit läks edasi Narva suunas. Esimene peatus oli Aleksandri kiriku juures.

Aleksandri Suurkirik ehitati 1881-1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele ja selle projekteeris Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius. Aleksandri Suurkirik sai kannatada nii I kui II Maailmasõjas ja 1944.a. hävines kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga. Tänaseks on kiriku kellatorn taastatud ja taastamisjärge ootab Eesti suurim kuusnurkne kirikusaal. Aleksandri kirikus on sul võimalus külastada kellatorni ja sinna rajatud vaateplatvormi ja muuseumi, kus on eksponeeritud 14–21. saj. kunstiteosed. 

 

Laulsime ja paigutusime seal kuusnurkses saalis tund aega (ei tohi ju öelda, et Ülled meid piinasid :-). Kui see saal ükskord remonditud saab, siis on see üks ütlemata kena kontserdipaik, ja muidugi jumalasõna jagamise koht ka. Õhtul võis igaüks teha seda, mida tahtis - kes jäi hotelli mõnulema, kes tutvus veidi lähima ümbrusega. Tahaks ju kangesti öelda, et promeneerisime kaldapealsel... Aga ega sinna jõekaldale väga ligi minna ei saa, ikkagi Eesti-Vene piir. Loomulikult uurisime piiripunkti tööd ka, eemalt.

  Narva Hermanni linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele. Selle loodenurgas kõrgus neljanurgeline torn – praeguse Pika Hermanni torni eellane. Pika Hermanni torni kõrgendati 15. sajandi lõpul ja 16. sajandil, et saada parem ülevaade Jaanilinna linnuses toimuvast. Teise maailmasõja ajal sai linnus tugevasti kannatada. Alates 1950. aastastest toimuvad linnuses restaureerimistööd.

Jaanilinna linnus on linnus Ingerimaal Narva jõe paremal kaldal Jaanilinnas. Linnuse nimi pärineb Moskva suurvürstilt Ivan III-lt, kes alustas 1492. aastal Liivi Ordu Narva Hermanni kindluse vastu oma linnuse rajamist. Jaanilinn ühendati Eestiga 1917. aastal. Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn (koos Jaanilinnaga) Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõuk. Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus 1920.a. Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõuk. Liidu poolt 1940. aastal säilis Jaanilinn Eesti osana. Linnus sai olulisel määral kannatada Teises maailmasõjas. Pärast teistkordset okupeerimist eraldasid Nõukogude võimud jaanuaris 1945 Jaanilinna halduslikult ülejäänud Narvast, viisid selle üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu ning andsid Jaanilinnale 1954. aastal eraldi linna õigused. Jaanilinn kuulub praegu Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajooni koosseisu. Vaade Jaanilinna linnusele koos Narva jõe ning Narva linnusega oli kujutatud Eesti 5-kroonise rahatähe tagaküljel.

 

Laupäeval toimus koorikonkurss. Osalejaid oli 6, neist pooled saartelt: Kärla koguduse naiskoor, Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor Sauer, Pühalepa kirikukoori Anna ansambel (mis oli tegelikult arvuliselt pea sama suur kui meie väike naiskoor), Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor, Tartu naiskoor Emajõe Laulikud (tõeline koor - 50 naist laulmas, ja väga hästi laulmas) ning Peterburi Eesti Kultuuriseltsi ja Jaani koguduse segakoor Kaja. Vot, selle koori dirigendist kohe peab rääkima. Kuigi sõnadega ei saa edasi anda tema emotsionaalset koorijuhtimist. See oli nagu kunagi baleriiniks saada soovinud dirigendi etteaste :-) Milline randmetöö, ja sirutused, ja painutused... Ma vaatasingi põhiliselt dirigenti, poole kõrvaga kuulsin ikka koori ka :-) Nende etteaste oli armas, hästi soe ja südantliigutav. Ja nüüd võite ainult ühe korra arvata, kes kuulutati selle konkursi parimaks kooriks - loomulikult 50 suurepärast laulikut Emajõe äärest. Ülejäänud kooridele rääkis žürii esinaine Ene Üleoja ära nende plussid ja kuulutas nad rõõmsateks osalejateks :-) Me olime sellega nõus. Kojusõit kulges väga lõbusalt ja sai päris ruttu läbitud. Mul hea meel, et Ülle mu kaasa kutsus, oli tore reis, toredad kaaslased ja hästi kordaläinud esinemine. PS. Fotod ei ole tõmmatud netist, need on tehtud mo telefoniga. Hea aparaat, eks? :-)

Koolipõlve rahvatants viis tantsima olümpiamängudele

Lisaks Rennale osales ka meie Alar Londoni olümpiamängudel. Tema tegi seda tantsides. Loe Raul Vinni artiklit:
Koolipõlve rahvatants viis tantsima olümpiamängudele

Triibust kohalikes lehtedes

Rita Loel kirjutab "Saarte Hääles":
Kärlal triibutati juba kolmandat korda

Taskute näitus

Lahttasku - lahtine tasku, mida kanti vööle seotuna. Lahttasku on üks vanimaid ja levinumaid kotitüüpe. Enamasti õmmeldi need linasest riidest või kiutkuue kangast ja seoti seeliku alla lõhandiku kohale. Vaid Lääne-Saaremaal, sh ka Kärla kihelkonnas, tehti uhkeid taskuid, mida kaunistati mitmevärviliste kudruste ja piiprellidega, aplikatsioonide või lõngatikandiga. Nii uhkelt kaunistatud taskuid ei peidetud seeliku alla, vaid seoti paremale puusale põlle peale punase paelaga, mille otsas villastest värvilistest lõngadest tutid.

Selle tasku tõi näitusele Aime Haamer

Seda ilu sai Kärla Triibu ajal näha rahvamajas. Huvilisi oli palju. Aitäh neile, kes omavalmistatud taskuid näitusele andsid, enamus neist meie oma rahvatantsijad. Oli uusi, hiljuti õmmeldud taskuid, oli ka vanu ja väärikaid. Igal taskul on oma lugu ja tore on seda teistega jagada.
  

Suurim lahttasku meie näitusel kuulub naisrühmale Kadaka mari.

Oleme sellega käinud kolmel tantsupeol ja Ungaris festivalil.

Kolmas Triip tõi uue kõlakoja

Kolmapäeva õhtul, 8. augustil, nägi esinemisplats välja veel selline.

Arvata ju võite, et ega kultuurijuht Virge väga rahulikult öösel magada ei saanud. Kuni lõunani ei julgenud ma parki minna. Siis võtsin julguse kokku ja läksin. Töö käis veel täie hooga. Kuna vahelduvalt päikesepaistega kallas taevast alla ka vihma, siis nägi park "tänu" töömeeste autodele välja kui mudamülgas. Päris kurb vaatepilt oli. Aga midagi üle ei jäänud, tuli oma abiliste Aare ja Arviga hakata parki paelaga piirama, et külastajat piletimüüjateni suunata. Kella kahe paiku päeval saabusid helimehed, et tehnika lavale paika panna. Nii nad töömeestega kõrvuti seal askeldasid -töömees nihutas end sammhaaval edasi, helimehed tehnikaga kohe kannul :-) Kui noortebänd The Natives kohale jõudis, paistis päike juba lubavamalt ja ka töömees hakkas oma tellinguid kokku korjama. Vaid kindad jäid järgmist hommikut ootama.

Kella kuue paiku hakkas rahvas parki kogunema. Piletimüüjatel olid käed-jalad tööd täis. Jälgida tuli, kes triibuga, kes triibuta, kes niisama alla-meetri-mees ja siis veel kiiresti peastarvutamist teha. Igatahes hakkama nad said, piletiostjaid sai kokku 780. Kell 19.15 ütles volikogu esimees Ülar Tänak kokkutunuile kenad avasõnad ja koos vallavanema, kultuurijuhi ning arhitekti esindajaga sai lint uue kõlakoja ees läbi lõigatud. Kolmanda Kärla Triibu mängis avatuks The Natives Kuressaarest.

Õhtu peatriibutajaks oli ansambel Smilers. Rahvas nautis, viskas näppu ja laulis kaasa. Ega mina ei saagi tegelikult neid muljeid vahendada, sest enamus kontserdist viibisin rahvamajas tasku-näituse juures. Olen muljeid saanud külastajatelt ja õnneks kuulnud vaid positiivset :-) Kohtumiseni Neljandal Triibul!

 

Fotod Kärla Triip - vt ka FB-st

Kõlakoja ehitus käib

Nädal enne Kärla kolmandat Triipu käisin pargis esinemisplatsi valmimist kaemas. Ja pildistamas. Eks ikka ajaloo tarbeks.

neljapäeval, 2. augustil

päev hiljem ehk siis täna, 3. augustil on juba ka katust näha :-)

Rannarahva päeval

Ühes paadis

Laupäeval osalesid Kärla valla rahvatantsijad Kihelkonnal Papissaare sadamas Rannarahva päeval. Saime nuusutada mereõhku :-) Naabrid võtsid meid väga hästi vastu - söötsid ja jootsid. Me muidugi tegime neile vastuteene ka - tantsisime loomulikult. Rannarahva päeval käisid naisrühm Kadaka mari ja segarühm Tõmba, Jüri koos lasterühmaga.

Kadaka mari

Tõmba, Jüri lastega

Laupäeval avas Käesla külaväravad

Foto Teeme ära talgupäevast

Käesla väike külake, Kärla valla servake,

kus rahva vaikselt toimetab, seltsielu harrastab.

Sellised lauluread ja veelgi pikemalt-põhjalikumalt pani paberile Käesla külavanem Maive Õispuu. Kärla muusikakooli folklooriansambel Kärla Kärg esitas selle laupäeval Avatud Külaväravate ürituse avamisel Käesla külaväljakul täispikkuses. Tore laul sai. 

Veetsin Käesla külaväljakul terve päeva, aga kõikidest tegevustest ülevaadet siiski ei saanud. Täpselt kell 12 avanesid külaväravad presidendipaari hr Arnold Rüütli ja pr Ingrid Rüütli ees. Avamisel ütlesid häid sõnu president hr Arnold Rüütel, maavanem hr Kaido Kaasik, meie oma vallavanem hr Villi Pihl ja Saaremaa Kodukandi eestvedaja pr Elvi Viira. Seejärel saigi pilli- ja laulujärje enda kätte meie muusikakooli rahvapilliansambel. Tore ja hoogne kava sai, mis lõppes laulusõnadega:

Kuigi Saar on suur ja lai, siiski suvel Käeslas käi.

Jalutades mõisateel, külaväljakule toob allee.

Foto Aare Laine

Laval esinejaid oli päeva jooksul veelgi, nende hulgas ka meie Tõmba, Jüri oma lastega. Toreda kava esitasid nemadki. Aitäh tegijatele ja kõige suurem tänu muidugi päeva peakorraldajale Maivele.

Loe ka Aare Laine artiklit Saarte Hääles:
Käeslasse astus sisse üle 300 inimese

Nurgakivi uuele kõlakojale

Foto Maive Õispuu

Aare Laine artikkel Saarte Hääles

Mats von Kartohvel läheb täissaalidele

Tähemõrsja

Mis on muiste meeles mõlgund, see pole suisa suhu suikund;

laul tahab õue õilmitsema, tants tuleb toast tuhisema.

1985. aastal sai Helgi Alliku (1937-2007) eestvedamisel alguse kena traditsioon - Viki suvesimman. Helgi eestvedamisel kestsid simmanid Mihkli talumuuseumi õuel 14 suve, siis tuli pisuke paus vahele. 2007. aasta kevadel otsustasid Lääne-Saaremaa tantsujuhid / Aili Taritust, Ulvi Lümandast, Enda Kihelkonnalt ja Virge Kärlalt /, et aeg on parajalt küps uuesti Viki suvesimmanid käima tõmmata. Nii saidki Mihkli õuemurul kokku Kadaka mari ja Tõllu Tütred, Lender ning Tõmba, Jüri, Mõnusad ja Rukkilill, Lümanda lasterühm ja Taritu memmede lauluklubi. Algus oli tehtud.

Sel aastal kohtusid suvesimmanilised 12. juulil. Maret Metsmaa, tantsurühma Tõmba-Jüri vilistlane, kirjutab nii:

"Simmaniõhtu oli suviselt sume. Tantsijaid oli Viki simmanimurule tulnud kokku 11 rühma jagu. Pealtvaatajaidki oli vast sama arvukalt. Kava oli seekord kokku põimitud pealkirjaga "Tähemõrsja". Tähemõrsja kosimise loo keerutas tantsijate vahel regilauluna kokku Kärla muusikakooli kapell. Margit ja Martin noorterühmast Öieti tegid Mait Agu seatud tantsuga "Kodukotus" ilusa sissejuhatuse simmanile. Järgnesid oma teada-tuntud headuses tantsud Mõnusatelt, Rukkilillelt, Kabujalakeselt, Kadaka marilt, Tõmba-Jürilt, Piiprellidelt, Tõllu Tütardelt, Keeriselt, Kärla neidudelt ja Öietilt. Külakosti kaugemalt tõid mulgid, Viljandi CRJ Gümnaasiumi õpetajate rühm.

Lõputantsud - kolonntants, perekonnavalss ning oige ja vasemba - koondasid murule kogu tantsijate pere. No neid oli ikka palju! Oli kenasti kokku seatud kava ja ilus ning meeleolukas simmaniõhtu Viki tantsumurul. Eks endise tantsijana tekkis teisi vaadates ka endal väike sügelus päka alla. Ka vihmaga pidas just niikaua kui simmani toimumiseks tarvis oli. Aitäh tegijatele! Teid oli mõnus vaadata!"

Ka Virge peakorraldajana ja kava koostajana tänab tantsijaid ning pillinaisi. Ainult suusõnaliselt kokku leppides, ilma ühegi ühisproovita - peab ju rahule jääma :-) Võib-olla ei tulnud kogu lugu esile just nii, nagu ma ideaalis tahtsin, aga iga esineja täitis ausalt oma rolli ja tegi selle just nii, nagu temale omane.

Aitäh teile: Kärla muusikakooli kapell; Ulvi Põld ja sinu Kabujalake, Mõnusad ning Rukkilill; Enda Torga ja Tõllu Tütred; Eena Mark ja sinu Öieti ning Piiprellid; Kalle Kadarik ja Keeris; Ave Alvre ja Viljandi õpetajate rühm; ja muidugi mu oma tantsijad - Kadaka mari, Tõmba-Jüri koos lastega ja minu neiud.

PS. Fotod on pärit 2010. a. simmanilt.

Triibu ajaks uus kõlakoda

Täna, 19. juulil 2012 kell 16 ja mõni minut peale asetasid vallavanem Villi Pihl ja valla kultuurijuht Virge Varilepp üheskoos nurgakivi uuele kõlakojale. Pealtvaatajaid ja kaasaelajaid oli ikka ka ja nemadki said võimaluse anda oma panus uue kõlakoja valmimisele. Tore! Ja ka tantsupõrand saab uuendatud. Vana tantsupõranda viimase tantsupaarina jäävad Kärla kultuurilukku Harri Kõrvits ja Virge Varilepp ;:-) Nüüd jääb vaid loota, et 9. augustiks, mil toimub III Kärla Triip, saab ka igatsetud uus kõlakoda valmis. Jõudu ehitajale!

Hüvasti, vana ja kobe!

Tegijana kõrvalt vaadates e "Mats von Kartohveli" teine esietendus

Teisel esietendusel astuvad lavale dublandid. Ka minu rollile preili Liisana on olemas teinegi osatäitja - Henrika, seega saan etendust vaadelda publiku poole pealt.

Taas pabistamist näitlejate hulgas. Muidugi ka tagasisidena info jagamist publiku hulgast, kes eelmisel esietendusel saali mahtusid (või siis ei mahtunud). Kerkib küsimus, kui palju tuleb publikut siis täna? Esimesed pealtvaatajad saabuvad kell 18.45 teadmisega, et nad on vist hiljaks jäänud. Tulid liigagi vara :-) Las jalutavad veel Kärla alevikus ringi!

Teisel esietendusel astuvad lavale Jüri Tõru, Henrika Trave, Mihkel Koppel, Liivia Nahkur, Mats Lember, Tiina Adamson, Vaido Luks, Laide Pugi ja Jaak Torri. Taas hakkab kell 19.30 publikut kohale tulema. Taas oleme silmitsi faktiga, et Kärla rahvamaja saali kõik ei mahu. Jällegi sätime lapsed tooliridade ette põrandale istuma. Mõned vigased toolid paneme istumiseks ka veel kokku. Tänagi on etenduse vaatamisest loobujaid. Nemad lubavad kasvõi ise näitlema tulla, et niiviisi saali mahtuda. Jällegi on saalis 100 pealtvaataja ringis. Seekord istub publiku seas ka valla juhtkond - volikogu esimees Ülar Tänak abikaasa Kairega ja vallavanem Villi Pihl (esimese esietenduse ajal viibisid mõlemad vallajuhid välismaal). Seekordsel esietendusel on Soomest tagasi ka valla kultuurijuht Virge.

Etendus võib alata. Väikeste apsudega sujub kõik (apsud jäävad jällegi näitlejate endi teada). Jääb ütlemata paruni (Vaido) värvikas fraas "joon kõike, mis põleb ja paaritun kõigega, mis liigub". Kosjamoor paneb oma tekstis kosilased keset suve tulema "saaniga" .-)

Kuid kõik see kokku ongi ju lustmäng. Publik naerab ja plaksutab. Küllap siis meeldib. Volikogu esimees võitleb esireas unega, sest saabudes eelmisel päeval Ameerikast annab ajavahe end tunda. Meil on tekkinud juba fänniklubi, kes on külastanud mõlemat esietendust ja lubavad veelgi meid vaatama tulla. Näitlejaid tänab Kärla valla esindus, kinkides meile bonsai taime ja albumi kroonika jaoks. Lilled näitlejatele pealtvaatajailt. Näitlejate endi hulgast õnnitleme Henrikat, kes on kahe esietenduse vahel saanud kätte põhikooli lõputunnistuse.

Maret Metsmaa, preili Liisa üks osatäitjatest

Jaaniturniir võrkpallis

Kaunist Võidupüha! Kärla pargis lõppes äsja jaaniturniir võrkpallis. Osales kolm vahvat võistkonda - Kõrkküla, Kuuse ja Kärla Noored. Ilm oli ja on täpselt niisugune nagu lubatud - vihmane :-) Aga see mängijaid ei seganud. Plats sai mängude lõpuks üsna porine.

Jaaniturniiri parimaks võistkonnaks osutus Kuuse, teisks jäid Kärla Noored ja auväärse kolmanda koha sai Kõrkküla.

Kohtume õhtul jaanitulel!

Kärla valla näiteringi esietendused

meelitasid rahvamajja rohkearvuliselt publikut. Ja seda nii esimesel kui ka teisel esietendusel. Isegi nii palju, et mõni huviline oli ruumipuuduse tõttu sunnitud ukse taha jääma. Näha sellist publikuhulka oli tõeliselt meeldiv. Kahju muidugi, et etendusele mittepääsenud külastaja sai nii pahaseks, et otsustas enam mitte tulla. Tule ikka, ja tule osale kõikides ettevõtmistes, mida Kärla rahvamajas tehakse. Ole aktiivne kaasalööja kultuurisündmustes, siis võib-olla märkavad ka tähtsad otsustajad, kui viletsas olukorras on ikkagi meie valla ainus rahvamaja. Et meil ei olegi korralikku saali, rääkimata lavast, kuhu sobiks kutsuda ka külalisesinejaid. Ja üldse ei julge mainida, et meie majas ei ole WC-d, tuleb leppida kuivkäimla olemasolu ja lõhnabuketiga :-)

Teisel esietendusel olin ma taas ka ise kohal. Pidin täitma tähtsat helitehniku rolli ja seetõttu ei näinud etendust saali poolt. Aga lava tahagi tundus, et näitlejad arenevad iga korraga ja lähevad järjest paremaks. Eks sellist väikest esinemisnärvi on ikka tunda, ja mõni lõiguke tekstist ununeb. Aga juba osatakse üksteist kuulata ja aidata. Selle lühikese ajaga, mis näitering koos on käinud (esimene kokkusaamine toimus veebruarikuu lõpus), on nad teinud väga tublit tööd.

Suured tänud teile, Kärla valla näitering - lavastaja Jaanika Rikko, lavakujundaja Laide Pugi, dekoratsioonide meister Riho Mesila ja näitlejad Jüri Tõru, Maret Metsmaa, Henrika Trave, Argo Maidle, Aina Aavik, Liivia Nahkur, Vaido Luks, Sinika Kabi. Mats lember, Mihkel Koppel, Tiina Adamson ja Jaak Torri. Edu!

Järgmine etendus toimub 17. juulil Kõrkküla seltsimajas. Tulge vaatama!

Kaerajaanitasime Võnnus

Segarühm Tõmba, Jüri ja põhikooli segarühm käisid nädalavahetusel Kagu-Eestis. Juba 13. korda toimus Võnnus Kaerajaani Võistu- ja TeateTants. Veebruarikuus hakkasime igatsorti kaerajaanisid tantsima ja maikuu lõpuks valis tantsuõpetaja Virge välja selle ühe ja ainukese, millega publiku ette minna. Eks see Mait Agu seatud risti-rästi kaerajaan üks paras pähkel on, aga - ei pea alati olema lihtne. Kaks tantsu tuli veel valida ja nendeks said "Meite mehed kevadel" (Taritu Aili ning Kärla Virge ühendatud tantsud) ja folkloorsete pulgatantsude baasil loodud "Mis isa-ema õpetand" (Virge sättis ja lasterühm esitas). Meie kava sai emotsionaalne ja omapärane. Meeldis publikule ning meile endile ka :-) Pärast meie esinemist ütles Kagu-Eesti noor ja andekas tantsuõpetaja Andre Laine meile tunnustavaid sõnu. Aitäh! Esinemine on ka videosse võetud.

Kui võistutantsud tantsitud, osalesime Andre Tantsu-Õpitoas. See oli vahva! Kõigepealt õppisime saia tegema. Mille peale meie pagar Ene arvas, et päris nii just kukleid ei siluta. Aga võib-olla on see Kagu-Eesti stiil :-) Arvestades tantsu populaarsust meie tantsijate hulgas, on see kindlasti varsti ka Saare Leiva repertuaaris ja edaspidi teevad nad saia just niimoodi :-) Väga põnevad olid ka kapitants (eriti põnev oli riiuleid lugeda ja poste siluda) ja lapsetegemisetants. Kusjuures see tegemine polnudki nii põnev kui just titevankriga kärutamine.

Nonii. Uued tantsud omandatud, läksime teadet tantsima. Pea 3 kilomeetrit jutti tantsis enamus meie tantsijatest. Me olime kolmas rühm, kes teadet Võnnu poole hakkas tooma ja me lihtsalt ei raatsinud sellest tantsurongist maha jääda. Mitu korda me seejuures igas vahetuspostis kaerajaani kargasime, ei mäleta enam keegi. Tore oli!

Stiilinäide meie kaerajaanist 

Ja et lõpetuseks kõik ausalt ära rääkida, siis mingit kaerajaani-võitu me ei saanud, aga toreda reisi võitsime küll. Ja toredad reisikaaslased ka. Aitäh, Tõmba, Jüri ja meie vahva lasterühm (mis lapsed enam, juba noored). Teiega võib teinekordki luurele minna :-)

Näitering on sündinud

Eelmisel reedel, 1. juunil, toimus Kärla rahvamajas ajalooline sündmus - väikese rahvamaja veel väiksemal laval andis valitud publikule proovietenduse meie valla näitering. Kõik oli nagu päris etendusel - näitlejad pisut ärevil, publik saalis heatahtlikult ootamas. Täpselt kell 20 kõlas lustmängu "Mats von Kartohvel" avamuusika. Algus oli võib-olla veidi konarlik ja kuskil vahepeal läks ka mõni tekstijupp kaduma, aga kõik sujus, sai hoo sisse ja lõpp oli juba väga hea. Publik elas lavaltoimuvale väga heatahtlikult kaasa, naeris ja plaksutas õigetes kohtades :-)

Lisaks iga näitleja kutsutud külalis(t)ele vaatas oma kogenud lavastajasilmaga meie näitemängu Tõnis Kipper. Loomulikult jagas ta omi mõtteid pärast ka lavastaja Jaanika Rikko ja näitlejatega. Andis nõu ning osutas mõnedele kitsaskohtadele (lava eesriie oleks väga vajalik).  Tõnis oli ka see, kes ütles, et me võime nüüd kindlalt oma ajalooraamatutesse kirjutada, et Kärlal sündis 1. juunil 2012 näitering. Tema arvates oli see täiesti arvestatav ettevõtmine. Ja Tõnise sõnadel on lavastamise koha pealt väga palju kaalu. Aitäh talle selle eest!

14. ja 19. juunil toimuvatele esietendustele ootame eriti oma valla inimesi vaatama  ja kaasa elama meie noorukese näiteringi esimestele lavasammudele.

Maikuu

on oma tegemistega olnud nii tihe, et pole aega blogisse kirjutadagi. Püüan nüüd veidi seda parandada. Kõigepealt veidi toimunud üritustest.

Üle pika aja võis Kärla rahvamajas nautida taas näitemängu, ja seda lausa kahel nädalal järjest. 27. aprillil naerutas publikut Saaremaa Rahvateater oma "Abruka lugudega" ja 4. mail oli huvilistel võimalus kaasa elada Shirley Valentine`ile Salme Vallateatri monoetenduses "Kalimera". Viimatimainitud lavastuse kohta lausa peab ütlema kiidusõnu. Marika Paas nimiosas oskas ennast panna kuulama. Poolteist tundi ainult ühte harrastusnäitlejat kuulata-vaadata ei muutunud sugugi igavaks ega pannud toolil nihelema ja salaja kella vaatama. Kui kellelgi jäi lugu Kärlal vaatamata, siis soovitan soojalt seda võimalusel vaatama minna.

10. mail toimus lasteaias emadepäeva kontsert "Olen armas, olen väike - ema, sa mu päike". Väga armas ja toredasti üles ehitatud kontsert oli. Esinesid kõik rühmad. Kõige nooremad on eriti vahvad selle poolest, et annavad kasvatajatele esinemisvõimaluse :-) Vanema rühma esinemist võib aga juba täiesti kriitilise pilguga vaadata ja mõelda: tublid, väga tublid!

Põhikooli kevadkontsert toimus nädal hiljem. Avatud oli õpilaskohvik, vaadata sai õpilaste joonistusi ja käsitööd. Kontserdil esinesid kõik koolis tegutsevad kollektiivid. Toredad etteasted olid kõik, aga ikka jääb mõni veidi enam silma-kõrva. Näiteks poistekoor oma kehalise tunni lauluga :-) Ja kui nad hakkasid laulma poistekooride üht lemmikut, "Poisteklubi laulu", siis ei saanud ka saal vait olla. Väga vahva! II klassi näidend, nende esinemine, nende kostüümid ja üleüldse nende vaimsus on äge. Siia juurde peab kohe lisama, et II klassi õpilased osalesid peaaegu igas etteastes :-) Kitarristide ansambel oli hästi armas. Ja loomulikult oli 5.-6. klassi rahvatantsurühm ka tubli! Ja folkloorikava "Loomine". Ja solistid. Ja teadustajad.

Kontserdid ei lõppenud veel sellega. Esmaspäeval oli muusikakooli õpilaste kevadine kontsert ja neljapäeval, so eile, oli muusikakooli lõpuaktus. Jagati kiitust ja tunnistusi. Jagati ka lõputunnistusi, tervelt kolm. Sel aastal said Kärla muusikakooli lõputunnistuse Liisbet Antsaar, Laura Arge ja Sandra Väli. Palju õnne!

Homme on lasteaias lõpupidu. Lõpetajaid on 12 - Ranek, Aleksander, Annika, Elisabeth, Maria-Liis, Robert, Rose-Marin, Karl-Mathias, Lisandra, Kaspar, Toomas ja Venno. Head kooliteed!

Maikuu lihtsalt kaob käest ... :-)

Rannalapsed laulsid

Pühapäeval, 29. aprillil toimus Lümanda kultuurimajas kuues Lääne-Saaremaa laste lauluvõistlus "Rannalapse laulud". Meie vallast osales sellel kontserdil 7 laululast - 2 lasteaiast ja 5 põhikoolist.

Kõige nooremas, 5-7-aastaste vanuserühmas oli laulmas 8 laululast, nende hulgas ka meie Tähelill Niit ja Robert Luks. 8-10-aastaste vanuserühmas laulis meilt lausa 3 last - Karl-Reedik Mändar, Astrid Rei ja Mikk Nahkur ning 11-13-aastaste hulgas esines Margerite Mesila. Meie lapsed on ütlemata tublid, ja muidugi on tublid ka nende juhendajad Ülle Vallaste ja Marika Aarnis. Kontserti kuulates tuli mul tahtmatult pähe mõte, et paljud meie kohalikul JorruJänksul laulnud lapsed oleksid silma-kõrva jäänud ka siin, piirkondlikul kontserdil. Aga kahjuks ei saa me kõiki oma häid lauljaid saata edasi, me peame tegema valiku ja selleaastaseks numbriks oli 7. Kõige vanemas vanusegrupis (14 ja vanemad) esines meilt Krõõt Saar, kes käib laulutundides linnas õp Laine Lehto juures.

Kolmest esimesest vanusegrupist valiti igaühest edasi 4 laululast Saaremaa Laululinnu lõppkontserdile, mis toimub 12. mail Tornimäe kultuurimjas. Meie lastest laulavad Tornimäe laval Robert Luks, Karl-Reedik Mändar, Astrid Rei ja Margerite Mesila.

Kontserdid algavad vastavalt kell 10.15 (5-7-aastased), kell 13.00 (8-10-aastased) ja kell 16.15 (11-13-aastased).

Pilte jüripäevast

Kaarti uurib 6. klassi tüdrukute võistkond

Ratast parandab segavõistkond RMK

7. klassi võidukas tiim: Sandra, Arne, Marc ja Georg

Kullavõitjad Kõrkkülast: Aili, Kristi, Rain, Aivo ja Pille

Pildistas Maive Õispuu

Jüripäev Kärlal

Lä`eb välja uudispõldude kündja,
maa särab kevadhommikuses aos.

Ta mehejõuga jälle mulda ründab,
kuldnokad järgi paterdavad vaos.
(J. Sütiste)

Jüripäevane matka-takistusrada on Kärlal traditsiooniliseks saanud. Kui esimestel kordadel turniti terviserajal mitmesugustel takistustel, siis teist kevadet orienteeruvad võistlejad jalgratastel meie valla radadel.

Sel aastal tutvusime Kirikuküla teedega. Kontrollpunkte oli rajal 5. Esimeses punktis oli vaja lahendada jalgratturi liiklustest. Parim lahendaja oli Kõrkküla võistkond, kes sai 15st võimalikust 14 punkti. Koolilastest vastas 13 punkti vääriliselt 4 võistkonda - 5. ja 7. klass, 6. klassi tütarlaste võistkond ja segavõistkond RMK. Üht-teist teadsid ka ülejäänud võistlejad. Teises kontrollpunktis tuli jälgida liikumiskiirust ja sõita kiirusega kuni 10 km/h. Vaid kaks võistkonda suutsid jääda lubatud piiridesse, ülejäänud kihutasid tunduvalt kiiremini. Koolilastest parimad olid 6. klassi tüdrukud (8 km/h), see-eest "viiendike" kiiruseks mõõdeti koguni 27 km/h. Kolmanda punkti ülesandes tuli leida otstarve metsatööks vajalikele tööriistadele. Kõigi 10mne tööriista kasutuse arvas ära Kõrkküla võistkond, ülejäänud ei teadnud, milleks kasutatakse relaskoopi (ausalt, ma ka ei tea, aga uurin järgi :-)). Neljas punkt asus karjalautade juures. Oli just õhtuse lüpsi aeg ja kõik võistkonnad pidid "lehma lüpsma". Hakkama said kõik, aga pärast 9. klassi poisse ei annaks vist ükski päris lehm enam kunagi tilkagi piima :-). Viiendas kontrollpunktis lahendati tervisetesti. Tublid lahendajad olid, oskavad käituda küll, kui peavad kannatanut aitama. Võimalik oli testi eest saada 25 punkti. Kõrkküla ja 6. klassi segavõistkond vastasid 21 punkti vääriliselt. Pargis tuli võistkonnal seada jalgrattale alla esiratas ja läbida siis vigurrada. Alla minuti said sellega hakkama Kõrkküla ning 8. ja 9. klass.

Seekord said ka pealtvaatajad oma lemmikvõistkonnale punkte koguda. Sel ajal, kui võistlejad rajal tiirutasid, lahendasid nemad jüripäeva-teemalist viktoriini.

Parimaks võistkonnaks gümnaasiumiealiste ja täiskasvanute kategoorias kuulutati ka sel aastal Kõrkküla koosseisus Kristi Mesila, Pille Tänak, Rain Mesila, Aivo Roos ja nendega koos rajal sõitnud Aili Tänak. Konkurentsi neile küll kahjuks keegi teine ei pakkunudki.

Põhikooli võistkondade paremusjärjestus:
I koht (47,5 p) - 7. klass - Sandra, Georg, Marc ja Arne
II koht (38 p) - 9. klass - Gerald, Janar, Tanel ja Joosep
III koht (37 p) - 6. klassi tüdrukud - Sirli, Ketlin, Helina ja Delis
4. koht (35 p) - 6. klassi segavõistkond - Kristel, Märt, Oskar ja Kevin
5. koht (33 p) - RMK - Kaisa, Sander, Karl-Erik ja Paul-Mark
6. koht (29 p) - 5. klass - Ruth, Margerite, Maarja ja Raul
7. koht (28,5 p) - 8. klass - Liisbet, Mairo, Sten ja Jakob

Üldajaga oli parim võistkond 9. klass, kuid ülesannete lahendamisel ei kogunud nad piisavalt punkte, et esikohta saada ja miinuse tõi neile võistkonna iskkoosseis, mis ei vastanud juhendi nõuetele. Ainsana eksis turvavarustuse olemasolus ja sai selle eest miinuse kirja 8. klass.

RMK ja 6. klassi segavõistkond - eile jäi pargis tähele panemata, et 6. klassi kiirustesti punktid olid vale kastikese sees ja seega jäid üldsummast välja. Nii et blogis toodud punktid on nüüd õiged.

Vaid üks ülesanne jäi lahendamata, keegi ei saanud sellega lihtsalt hakkama - jüripäevaks seatud lõke ei võtnud lihtsalt tuld. Seega jääb sel aastal ülestõus ära :-)

Ülesandeid aitasid koostada ja olid igati ka rajal abiks Andrus Tänak, Marko Trave, Marii Kuusemäe, Villi Pihl, Raivo Uus, Jüri Tõru, Toivo Vaik, Anne Tõru, Piret Sepp, Henrika Trave, Kerli Mägi, Stella-Liisa Lõhmus, Ülle Maimann. Suur aitäh teile!

Kärla külakoor laulis linnas

Reedel, 20. aprillil oli kõigil huvilistel võimalus kuulata Kärla külakoori ja segakoor Lyra kevadkontserti Kuressaare Linnateatri sinises saalis. Kontsert algas akadeemiliste koorilauludega. Teises pooles lauldi kergemuusika seadeid.

Meie külakoor

Jorru-jänksu laureaadid pildis

Laureaadid lasteaiast: Tähelill Niit ja Robert Luks


Laureaadid põhikoolist: Margerite Mesila, Mikk Nahkur, Astrid Rei, Karl-Reedik Mändar ja Krõõt Saar

Pildistas Maive Õispuu

Kärla valla laste lauluvõistlus JorruJänks

Pühapäeval, 8. aprillil sai Kärla rahvamajas teoks 12. laste lauluvõistlus Jorru-Jänks. Jorrutajaid oli kokku 32 laululast.

Alustasid lasteaialapsed, keda õpetab Ülle Vallaste.

Hästi nunnud :-) Ja kõik tulid oma laulu esitamisega väga hästi toime. Iga laululaps sai lasteaia poolt joonistamisvahendid ja rahvamaja poolt magnetiga jänku. Ja nagu ikka, jagus ka eripreemiate jagajaid.

Ajalehe Kärla Teated preemia pälvis loomuliku oleku eest Eliise Kirs. Külakoori lemmikuks osutus Robert Luks ja naiskoor andis oma kingituse ilusa Eestimaa laulu eest Annika Kuuskorile. Kärla muusikakooli laste lemmikuteks said Eliise Kirs ja Karl Mathias Pihl.

Lauluvõistluse teises pooles esinesid põhikooli laululapsed, keda kamandab Marika Aarnis.

Kuulda sai väga erinevaid esitusi. Oli veidi arglikke, oli hästi südamlikke, ja oli ka veidi vallatumaid esitusi.

Seekord oli meil palju kingituste jagajaid. Käesla külaselts, Paadla Kandi Selts ja Sõmera külaselts pidasid meeles kõiki oma kandi laululapsi.

Põhikooli õpetajate esindus andis välja lausa 10 eripreemiat: Liisi Leppik - hea teksti esituse eest; Mark Erik Kesküla - parim koera hingeelu tundja; Timo Tarkmees - tulevane ärimees; Ethan de Oliveira - särtsaka esituse eest; Eva Sõmmer - õrna hääle preemia; Triinu-Liis Torri - tantsulisema esituse eest; Samuel Arge - parim vilistaja; Ruth Rahnel - unistuste täitumise preemia; Sander Õispuu - pilli ja hääle hea valdamise preemia; Delis Pärnoja - hapra ilu preemia.

Naiskoori preemia läks Emili de Oliveirale ilusa hääle eest, külakoori preemia sai Margerite Mesila. Metskonna poolt välja pandud kingikoti omanikuks sai Imeliine Mändar, kes esitas sügava sõnumiga laulu "Pisike puu".

Vahva "Tõmmu tädi" laulu esitanud Regor Konts sai koguni kaks eripreemiat - nii Paadla Kandi Selts kui spordihoone pidasid teda oma lemmikuks.

Omapoolse eripreemia andis Otsa-koolis õppiv kunagine jorrujänks Pille-Rite Rei, kelle lemmikuks osutus Krõõt Saar (tema lauluõpetajaks on Laine Lehto). Rahvamaja juhataja Virge lemmiku-preemia said Mathias Mägi, Ruth Rahnel ja Delis Pärnoja.

Tänusõnad.

Nagu ikka, oli see üks väga tore pühapäeva pärastlõuna vahvate jorrujänksude seltsis.

Suured tänud tuleb öelda meie koolilaste "saatebändile" - õpetaja Marika klaveril ja tema kõrval suurepärane Eva Aarnis viiuliga.

Suured tänud ka helipuldis istunud Henri Rumpile ja loomulikult meie kikk-kõrvade nõukogule, kes valis välja need 7 laululast, kes esindavada Kärla valda piirkondlikul lauluvõistlusel "Rannalapse laulud". Kõrvu kikitasid sel korral muusikaõpetajad Imbi Kolk ja Laine Lehto, muusikatundlik ja ise laulu lõõritav Anni Väli ning Otsa-koolis õppiv jorrujänksust muusik Pille-Rite Rei.

Aitäh ka kõikidele neile asutustele, kollektiividele, seltsidele, kes alati hea meelega tulevad laululapsi kuulama ja jagavad neile ka kingitusi - Kärla lastead, Kärla põhikool, Kärla spordihoone, Kärla muusikakool, Riigi Metsamajandamise Keskus, koguduse naiskoor, külakoor, vallaleht, külaseltsid Käeslast, Sõmeralt ja Paadla-kandist.

Kohtumiseni järgmisel kevadel!

JORRU-JÄNKSU LAUREAADID

Veidi aega tagasi lõppes tore laste lauluvõistlus Jorru-Jänks. Panen kirja laureaadid ja homme kirjutan veidi lähemalt ka kõigest muust.

JORRU-JÄNKS 2012 LAUREAADID:

Tähelill Niit

Robert Luks

Karl-Reedik Mändar

Astrid Rei

Mikk Nahkur

Margerite Mesila

Krõõt Saar

Nemad esindavad Kärla valla laululapsi 29. aprillil Lümanda k/majas toimuval Lääne-Saaremaa laste lauluvõistlusel "Rannalapse laulud".

Kärla valla sünnipäev

Kui kätte jõudnud märtsikuu, on külakooril laulud suus.

Siis Kärla vallal sünnipäev, see meie kõigi pidupäev.

Sünnipäev on tore asi, see on sulaselge tõsi.

Kärla vald, sull` õnne soovin, veelgi tublim olla proovin.

Sellised toredad read kirjutas viis aastat tagasi 6. klassi poiss Romet Raun. Ja tõsi see on, et alates 1992. aastast võime me valla sünnipäeva tähistada 12. märtsil.

Eilsel sünnipäevaaktusel esines kokkuvõtva kõnega meie vallavolikogu esimees Ülar Tänak. Üheskoos vallavanem Villi Pihliga tänati endisi volikogu esimehi ja vallavanemaid, tänaseid otsustajaid volikogust ja valitsusest ning allasutuse juhte ja vallaametnikke. Laulis külakoor dirigent Anita Kanguri juhtimisel ja kultuurijuht Virge luges vahepaladena kooliõpilaste kirjutatud luuleridu Kärla valla kohta. Loomulikult pakuti sünnipäevatorti ja seejärel algas mälumänguturniiri "Kärla vald 20" 5. ja ühtlasi viimane voor.

Seekordses mängus kogus enim punkte põhikooli võistkond (34 p), talle järgnesid väga võrdsetena Paevere, spordihalli ja vallamaja võistkonnad - igaüks neist kogus 28 p. Nipikaks oli seekord lennuki voltimine, mille eest said kõik võistkonnad 1 punkti. Lisapunkti sai lennuki suurepärase lennu eest Käesla :-)

Mälumänguturniiri viie vooru tulemusena kuulutati võitjaks spordihalli võistkond koosseisus Peep Lango, Jüri Tõru, Enno Pildre ja Raivo Uus.

2. ja 3. koht läks jagamisele. Ühtmoodi teadjad olid nii Paadla Kandi Selts (Maret Metsmaa, Tiina Luks, Terje Hanson ja Meelis Sepp) kui Käesla (Erich Suurpere, Kuido ja Maive Õispuu ning Jaanika Rikko). Väga tublid võistlejad olid ka Paevere (Lija Klein, Endla Talu, Piret Sepp, Andi Talu), põhikool (Tõnu Toon, Anne Tõru, Esta Lango, Väino Uljas ja Mahta Aksalu), vallamaja (Kersti Etverk, Margit Kaldre, Arvi Tiirik ja Villi Pihl), Kadaka mari (Ene Pildre, Ülle Saarem, Eidi Õunpuu, Helle Grahv ja Margus Õunpuu) ning Kuues (Maret Toop, Vilja Ellermaa, Tiia Rand ja Ülle Maimann). Kohtumiseni järgmisel aastal valla sünnipäeval!

Lõpetuseks sellel kevadel 2. klassi õpilase Eva Sõmmeri kirjutatud luuletus:

Kärla vald on väike, siin tihti paistab päike.
Siin on ilus Karujärv, kus igal suvel suur lärm.
Siin pikim jõgi Saaremaal ja väike armas spordisaal.
Siin lapsed hommikuti kooliteel, neil alati on rõõmus meel.
See kena koht on mulle ja arvatavasti ka sulle!

Vastlaliug Kõrkkülas

26. veebruari keskpäeval kogunesid Kõrkküla lapsed koos isade-emadega jaanituleplatsile vastlasõitu tegema. Tuisune ilm sundis kiiresti-kiiresti end liigutama, et ruttu sooja teetassi juurde saada.

Esimene ala oli kelguteatesõit, mis pühendatud Eesti filmi 100. aastapäevale. Laps kelgul oli postiljon, kes paraja vahemaa taha asetatud kübara seest oma võistkonnale kirja tõi, milles mõistatamiseks "killud" eesti mängufimidest. Kelku mõistagi vedas täiskasvanu. Unustamatud ütlemised mõistatamiseks olid filmidest "Mehed ei nuta", "Suvi", "Kevade", "Viimne reliikvia", "Nukitsamees".

Teisel võistlusalal vedasid lapsed kelgul ümber tähise "härra Vastelit". Täiskasvanud pidid vastasvõistkonnana sama vahemaad läbima tillukestel suuskadel. Suusastiili valik oli vaba. Laste võistkond oli ammugi finiis, kui vanematel veel kaks vahetust sõita jäi. Järelkasv tegi vanematele ära.

Viimane võistlusala pakkus võimalust kihutada. Kelgul istuvat last tuli emal-isal teatevõistluses kiiresti ümber tähise vedada. Võistluse põhitähelepanu tuli pöörata kelgul istuvale kallile koormale, keda mitte ei tohtinud ära kaotada.

Vastlapäeva põhiülesanne oli ära süüa suur hulk vastlakukleid. Sooja teed pakkusid Janne Mesila, Maret Metsmaa ja Maret Toop. Vastlapäevaliste linad voodis on uuel aastal kindlasti ülipikad!

Maret Metsmaa

VABARIIGI KOHVIK

Eesti Vabariigi 94. sünnipäeval oli Kärla rahvamajas avatud kohvik. Toredad kohvikupidajad Henrika, Margerite ja Paul-Mark said suurepäraselt hakkama. Toredat meeleolu aitasid kohvikus üleval hoida Saaremaa meeskoor SÜM (dirigendid Mari Ausmees ja Ester Soe), Kärla koguduse naiskoor (Ülle Vallaste), Kärla külakoor (Anita Kangur), noormeeste trio Andreas, Sander ja Jaan Eerik ning suurepärane tantsupaar Gete ja Janar. Suur aitäh kõikidele esinejatele!

Mehist laulu pakkus Saaremaa meeskoor SÜM
Meie koguduse naiskoor
Meie külakoor

Sander Sepp - Andreas Hõlpus - Jaan Eerik Aardam

Gete ja Janar tantsuhoos

Fotod Ülo Kannisto