Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Redel

Redel

Pisuhänd

Pisuhänd

neljapäev, 23. august 2018

Oli teatrit



Augustikuu teine nädalalõpp tõi Kärlale sületäie külateatrit. Kokku sai 34 truppi harrastajaid Eesti erinevaist paigust 35 lavastusega. Kolme päeva peale tuli nad ära jagada koguni nelja erineva mänguplatsi vahel. Etendused toimusid paralleelselt rahvamajas, kooli aulas, pargis ja isegi spordihoone suure saali kasutasime ära. Vaatajaid jagus kõikjale, oli monotükke, draamat, janti, luulet ja tantsulisi etteasteid.
Avamine oli plaanitud öues koos lipuheiskamisega, kuid vesise ilma tõttu olime sunnitud jääma tuppa
ja nii laulsimegi oma tervituslaulu vestibüülis. 

Lipuheiskamiseks julgesid õue vihma kätte minna rahvamaja juhataja Virge
ning Harrastusteatrite Liidu juht Kristiina Oomer.
Nagu pildilt näha, lisas vihm meie lipule pisut ka oma kunstiannet.
Kui üleliigne värv sai maha pestud, muutus logo lipul taas äratuntavaks :-) 
Ja ega me rohkem aega festivali sissejuhatamiseks ei raisanudki, kohe läks teatritegemiseks. Järgnev pildivalik on nendest etendustest, mida ise oma silmaga nägin. Kahjutundega pean nentima, et nägin vähem kui soovisin.
Vihma pärast ei jäetud ühtegi vabaõhuetendust ära, käigupealt leiti uusi võimalusi.
Teater Rainbow esitas oma monotüki "Ärimehe poisipõlv" rahvamaja sissekäigu ees. Publik istus turvaliselt vestibüülis ja nautis etendust läbi klaasi. See oli võimalik tänu sellele, et 10-minutiline monotükk toimus sõnadeta.
Rein Annuk pälvis osatäitmise eest näitlejapreemia. 
"Keisri rebasejaht" Väikese Tantsuteatri esituses toimus veel vihmamärjal kõlakoja esisel tantsuplatsil. Lihtne ja tore lugu. 
Väike Tantsuteater astus festivalil üles ka teise lavatükiga, seekord Juhan Liivi luulet esitades ja rahvamaja laval.
Marcus Ellervee märgiti ära kui eriti kenasti mänginud mees lavastuses "Üle vee". 
Tartu Maarja koguduse trupi Maarjalilled esitatud "Kessleri viled ehk orelimeistri pöörane tööpäev" pidi kava järgi toimuma spordihoones, aga meie kõlakoda sobis neile palju paremini.
Kessler oli Maarja kiriku esimese oreli ehitaja ning oluline persoon 19. sajandi Tartu kultuurielus.
Näitlejapreemia pälvis Joonatan Ants Laidus
Külateatrite festivalil peab ikka külanalja ka saama.
Seda sai festivali laureaadi Krabi külateatri "Piimäpukajutust" kohe mannerguga. Või peaks ütlema länikuga? 
XVIII külateatrite festival oli lausa rahvusvaheline tänu Soome trupile Wecando
etendusega "Jussin syntymäpäivät", mis pälvis žürii eripreemia. 
Abja näitering Kolmas Voorus etendusega "Asemikud" (kirjutanud Janno Puusepp) läks kõigile, kes saalis olid, hinge.
See oli nii tõene ja nii hästi ning eakohaselt esitatud.
Lavastusele laureaaditiitel ning esile tõsteti kenasti mänginud naine Hilja Sikka ja näitlejapreemiaga pärjati Leida Lepland. Ja nagu pildilt näha, siis Kärla etenduses tegid kaasa meie lapsed Kadrilin Lember ja Lisette Avik. 
Saarlasi osales festivalil 8 erinevat truppi: Salme Vallateater "Igavese kapteniga", Taritu Tubateater etendas "Põrunud aru õnnistust", Karja näiteseltsilt "Karja mõisa vaim", Saaremaa Teatrilt "Naised meeste maailmas", Orezare tuli "Vanameeste suvega" ja Kärla näiteselts "Maadaga". Pöide kandist oli lausa kaks truppi - Tornimäe näiteselts etendas "Tühjad näpud" ja Tornimäe Tungal "Vandekohust". Festivalil liikus ringi kolm hindajate paari: Tõnis Kipper ja Leila Säälik, Tiina Tegelmann ja Ingmar Jõela ning Külli Reinumägi ja Rait Avestik. Kuna kõiki etendusi ei olnudki võimalik näha, siis jäi seekord Grand Prix välja kuulutamata, kuid iga žürii valis omad laureaadid.
Laureaadi tiitliga pärjatud Salme Vallateatri etenduses "Igavene kapten" võib lisaks eriti kenasti mänginud mehele
Meelis Juhandi näha ka kahte meite kandi noormeest - Jakob Naagel ja Joonas Preedin.
Meie rahvamaja laval oli see etendus juba teist korda. Ja küllap sobib seda tükki vaadata ka kolmandat korda. 
Saarlastest pälvisid laureaaditiitli Salme Vallateater ja Saaremaa Teater. Näitlejapreemiad said Meelis Juhandi ja Eliis Raaper (Salme Vallateater), Toivo Prostang (Taritu Tubateater) ning Gerry Grünberg ja Ingrid Holm (Tornimäe Tungal). Eripreemia said Kärla näiteseltsi lavastus "Maada" (lavastaja Marika Paas) ja lavastaja Väino Uibo. Kõige lõpuks üllatas meid eriti rõõmsalt Tabivere vald, kes andis selleaastase Mari Möldre preemia meie Eero Grahvile.
Rahvamaja juhataja Enn (Eero Grahv) põgenemas lüpsinaiste pealiku Tilde (Aina Aavik) eest.
Need pikad koivad võlusid ära Tabivere esindajad ja nii see Mari Möldre preemia Eerole saigi :-) 
Suured tänud kõigile, kes selle kolme päeva sees toimetasid, meil oli väga tore meeskond. Koolimajas olid head haldjad Reelika ja Eero Grahv, spordihoones Jüri Tõru. Rahvamajas sebis veidi rohkem inimesi - Maret Metsmaa, Kaidi Ottis, Liili Juht, Tiina Kalapüüdja, Jaak Torri ning muidugi meie kultuuritöötajad Kristad (Lember ja Riik), Maire Sillavee, Ulvi Põld ja Aili Salong.
Sääl Saaremaal oo Kärla kant ning sääl oo vestivaali jant.
Nüüd püüne pääl oo ronitud ja keik oo ära näidetud.
Äi nüid pöle muud kut kodusöit ning paramatel kaasas vöit.   
Suurepärane heli- ja valgusmeeste punt Peotehnika (Margus, Tõnis, Siim) ja Urmas Rämmal, neil polnud aega ise söömaski käia, kõik kanti kandikul ette :-). Ja kui juba söögile jutt kandus, siis meie sööklatiimile nii korraldajate kui ka osalejate suured tänud - oli maitsev ja toitev. Kolm suurepärast teatrit täis päeva - seda ei juhtu igal aastal. Oli tore näha, et ka meie oma inimesed kasutasid seda võimalust ja olid suurepäraseks publikuks. Kunagi ehk jälle :-)
Äi paramat pöle kuskil pool kut suisel ajal Soaremaal. 
Fotod: Matis Prostang ja SaarteHääle galerii
  

laupäev, 18. august 2018

Triibutasime üheksandat korda

Esimesel aastal oli kõik veel tagasihoidlik, aga Kärla triibuvärvid olid juba siis ürituse põhivärvideks  
See oli aastal 2010, kui augustikuu teisel neljapäeval kutsuti rahvast esmakordselt Kärla parki triibule. Laval astus õhtu alustuseks üles Kärla kooli ansambel Projekt ja pärast neid tantsitasid rahvast sumedal augustiööl Kukerpillid. Rahvast oli parasjagu 400-500 ümber ja korraldusmeeskond jäi rahule. 
Suvesündmus Kärla Triip on saanud omale nime ristiema Margit Kõrvitsa armastusest Kärla kiutkuue ehk rahvarõiva pikitriibulise seeliku vastu.

Seelikutriibud on igal kudujal veidi erimoodi, isegi siis, kui aluseks võetakse üks muster. Kärla kihelkonnast on korjatud mitmeid erinevaid triibumustreid, kõik nad on omamoodi kenad. Ja kui mõni triip endale valida, et sellest rahvarõivaid hakata tegema, siis on mõistlik uurida, kelle poolt ja millal on need värvid seelikusse kootud, kuidas seelik valmistatud ning mismoodi seda kanda. 

Kõrvaloleval fotol on seelik valmistatud Kärla kihelkonnast 1895.a. muuseumikogusse saadud tubeldi kuue ehk kiutkuue eeskujul. Kuue põhivärv on sinine, mis vaheldub 1,5 cm laiuse rohelise või punase püsttriibugaVärvli all on lappkurrud, sinine osa jääb kurru sisse. Alumises ääres on must villane äärispael aiSukad on sinised. 



Aastatega on Kärla Triip kogunud endale arvestatava hulga fänne ning igal aastal lisandub uusi triibutajaid. Sel aastal võime rääkida umbes 1700-st triibutajast. Oma triibud jätsid Kärla kõlakoja lavale noortebändid Lümandast ja Kärlalt, saksofoniansambel Temami, rock-funk-alternatiivmuusikat viljelev Magic Panda ning õhtu peaesineja-superstaar 2 Quick Start.
Esinejad ülevalt vasakult päripäeva:
Kärla noortebänd, Lümanda noortebänd, saksofoniansambel, Magic Panda ja 2 Quick Start