Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Redel

Redel

Pisuhänd

Pisuhänd

teisipäev, 19. veebruar 2013

Lauamängud vastlakuklitega

Selline vahva üritus leidis aset pühapäeval, 17. veebruaril Kõrkküla seltsimajas. Piret Sepp oli oma majapidamisest üles leidnud 1960-ndatest pärit "Suusaretke" ja "Reis Kuule". Minul õnnestus ema-isa poolt leida 1970-ndate aastate väljaanded lauamängudest "Reis ümber maailma" ja "Suusaretk". Tiina Luks oli kodust kaasa võtnud terve virna kaasaegseid lauamänge ja puzzlesid.
Nii veeretasid mängijad hoogsalt täringuid, klõbistasid kabenuppe ja sahistasid mängukaartidega. Noorimad osalejad panid emmede abiga kokku põrandapuzzlesid. Kõige noorem osaleja, pooleaastane Ron, istus kord ema Karini, kord tädi Kristi süles. Just nii, kuidas mängusituatsioon nõudis. Mängupausi ajal andsime "tuld" vastlakuklitele - jäi ju mööduvasse nädalasse vastlapäev. Kuklite vahuga sai maiustada ka Kelly taksikoer Bella.
Üritusele panime punkti ühise "Aliase" mänguga. Tiina Luks oli selles mängus võidumees, Lauri Sepp ja Kelly Grahv olid samuti terased äraarvajad.
Jutt Maret Metsmaa
Fotod Karin ja Kristi Mesila

pühapäev, 17. veebruar 2013

Kärla neiud

Kärla neiud Henrika, Karina, Katariina, Kaari, Stella, Aili, Ruth ja Margerite
Meie neiud osalesid sel nädalavahetusel I üleriigilisel A. Raudkatsi nim. võistutantsimisel. Üritus sai teoks Saaremaa Ühisgümnaasiumi eestvedamisel, kus meie rahvatantsuemaks tituleeritud Raudkats töötas aastatel 1944-56, algul võimlemisõpetajana, seejärel raamatukoguhoidjana.
Reede õhtul astusid meie neiud võistlustulle kõrvuti viie C-segarühmaga. Kõik gümnaasiumiealised rühmad tantsisid kohustusliku tantsuna Raudkatsi seatud "Hüppetantsu". Enne esinemist soovisin, et neiud naudiksid tantsupõranda kergust ja ei valmistaks mulle kui juhendajale piinlikkust :-) Kärla neiud olid väga tublid, esinesid emotsionaalselt ja platseerusid kohustusliku tantsuga 3. kohale. Puhas rõõm! Meie selja taha jäi tervelt 3 noorte segarühma :-) Õhtul nautisime SÜGi kabaree-etendust, kus mulle suutis positiivse üllatuse valmistada Siim-Sander - ta oli võrratu tantsija.
Laupäeva hommikupooliku veetsime nn töötubades. Kõigepealt poolteist tundi õpetaja Ilma Adamsoni meistriklassis ja seejärel tunnike Reet Sillavee rütmis liikudes.
Kell 15 algas Kultuurikeskuses võistutantsimise teine voor. Iga rühm pidi esitama oma lemmiktantsu, lisaks veel eelmise vooru parimad rühmad ka kohustusliku tantsu. Meie neidudel paluti ka oma "Hüppetants" veel kord esitada, sest see oli segarühmade esitusest veidi erilisem, juhendaja Virge poolt sätitud neidude rühmale omaselt joonistesse. Oma lemmiktantsuna esitasime K. Ongi "Kulla kutse".
Ei heietagi rohkem, kuidas keegi tantsis või kui hea keegi minu arvates oli. Etteruttavalt võin öelda, et minu valik lõpptulemuses ühtib žürii otsusega. Lemmiktantsu valik tegi C-segarühmade seas kindla valiku ja esikolmik tuli selline: SÜGi Öieti (põhirühm), Tartu Kommertsgümnaasiumi Lea ja Kuusalu C-segarühm. Kärla neiud said erilisuse preemia. Väga tublid olid ka Põltsamaa Zipelgad ja SÜGi Öieti-16 (algajate rühm). Lisaks keskkoolinoortele osales võistutantsimisel ka üks põhikooli rühm - Keila 5. klass. Nad teenisid oma vanuseklassi esikoha täiesti õiglaselt välja ja nende õpetaja Aire Toms nimetati ka parimaks juhendajaks.
Väga positiivsete emotsioonidega lõppes see nädalavahetus minu jaoks. Aitäh, Kärla neiud, ma pole nii ammu enam nii paljudelt kiidusõnu kuulnud. Ja seda tänu teie toredale esinemisele!

esmaspäev, 4. veebruar 2013

Panen aga põsepuna palgele

Pühapäeval oli mul võimalus Kõrkküla seltsimajas saada põsed punaseks koos toreda seltskonnaga. Küünlapäeva tähistav elav tuli võis rahulikult laual põleda, sest meile oli külla tulnud Päästeteenistuse ennetustöö spetsialist Kätlin Poopuu. Ta on väga hea esineja ja kõige suurem põmmpeagi teab pärast tema ettekannet, mismoodi ennetada tulekahju või kuidas käituda, kui tuli tahab sinu kodus võimule saada.
Kohvilaua jutud olid toredad, sest tuhlipäeval alguse saanud kohalike väljendite ja sõnade kogumine jätkus täie hooga. Maret paneb nad kenasti kõik ka kirja ja võib-olla saame mõne aasta pärast oma sönaraamatu välja anda .-) Igatahes ei ole selles mitte midagi imelikku, kui lapsed läkuauku soopama lähevad või karssaga elu peale ronivad. Ja kui sind mõni rattur lõbusalt otsa peale kutsub, et sind kargutada, siis kontrolli enne, kas ta rattal ikka pakiraam on.