Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Redel

Redel

Pisuhänd

Pisuhänd

neljapäev, 8. november 2012

Rahvamuusikud Kärlal

Laupäeval, 3. novembril, võõrustas Kärla rahvamaja maakonna rahvamuusikuid. Töötubades õpiti suvise Pillipeo tarbeks ühislugusid. Väikekandleid kamandas Pillipeo kunstiline juht Õie Pärtel, rahvakanneldega tegelesid Liisi Paiste ja Leida Viira. Koolimajas leidsid endale peavarju lõõtsamehed Sulev Mägi juhendamisel ja karmoskade õpituba vedas Meelis Mereäär. Õhtusele kontserdile olid oodatud kõik huvilised. Kontsert sai 2,5 tundi pikk, aga sisukas ja üllatusterohke, nii et igav ei hakanud.
Tervituseks sai esimese esineja õiguse endale Kärla muusikakooli rahvamuusikaansambel Ülle Vallaste ja Imbi Kolk`i eestvedamisel.
Seejärel tervitas kõiki kuulajaid Aleksander Sünteri pereansambel kavaga "Alguse valguses".
Väikekandleid oli palju ja nad astusid üles ka eraldi gruppidena. Koondorkesterisse olid koondunud Kärla, Valjala ja Orissaare kanneldajad. Ette kanti 2 lugu, mida õpitubades hoolega kokku harjutati. Esines ka rahvakanneldajatest loodud ansamblike. Soolopaladega esinesid Sigrid Vinn (õp Leida Viira) ja Liisi Paiste (õp Õie Pärtel) rahvakandlel ning Ann (õp Õie Pärtel) väikekandlel.
Karmoskamängijad koondusid samuti ühisesse punti ja esitasid kaks energilist lugu, mis võttis jalad tatsuma ning tuttavaid laulusõnu kaasa laulma. Karmoskadest mängisid eraldi veel Muhu Lõõtsmoorikud ja üksiküritaja Elar Merelaid.
Üllatuse meie õhtusesse kontserti tõi poiste keelpillifestivali korraldaja õp Laine Sepp. Pereansambel Õunake (Jablotška) kaugest Tverist laulis sulaselges eesti keeles "Mu koduke on tilluke". Ansambli pereisa juured ulatuvad Eestisse ja perenime
Õunap järgi on nimetatud ka ansambel.
 
Lõõtsamehed Viktor Ilvest, Ain Hannus ja Urmas Rahnik esitasid oma tuntud headuses oma kohustuslikud 2 lugu. Ja küllap nad oleksid rohkemgi mänginud, kui oleks lubatud :-)
Kontserdi lõpetasid Leisi pillimehed - lõõtsamees Sulev Mägi ja Leisi Värksepad.  
 
Väga tore päev oli rahvamuusikutega. Aitäh neile, suurele juhile Õiele, rahvakultuuri-Kristale, kuulajatele ja ka meie toredatele kokkadele Kärla sööklast (maitsvate pitsade ja kookide eest)!  
Foto Maive Õispuu 

Noorsootöö enesehindamine Kärla vallas

Oktoobrikuu jooksul toimus Kärla valla noorsootöö kvaliteedi enesehindamine. Töögruppi kuulusid noorsootööd õppiv Minna Raun, Kärla põhikooli huvijuht Külli Luup ja raamatukogutöötaja Tiina Luks, valla kultuurijuht Virge Varilepp, MTÜ Paadla Kandi Seltsi esindaja Maret Metsmaa, vallavanem Villi Pihl ning KNOKi esindajad Henri Rump ja Gete Grahv.
Enesehindamise üheks osaks oli küsitluse läbiviimine 7 - 26 aastaste noorte hulgas. Küsimused puudutasid huviringides osalemist, noorteorganisatsioonidesse kuulumist ja rahulolu Kärla vallas noortele pakutavaga. Allpool teen kokkuvõtte küsitluse tulemustest.
Arvudest. Kärla valla elanike arv on 1691, neist 7 - 26 a noori on 342 (sh 7 - 17 a 138 ja 18 - 26 a 204). Õpilaste arv Kärla põhikoolis (sh ka teistest valdadest) on 109, mujal koolides (va üliõpilased) õpib 50 noort. 
7 - 12 aastaseid noori osales küsitluses kokku 54. Huviringides osales neist 47 noort. Kõige sagedamini nimetati spordiringe, kunsti/käsitööringi, muusikakooli ja tantsuringi, esindatud olid ka tehnikaring ja loodusring. Küsimusele ringides kasutatavate vahendite kohta vastas enamus, et nad on pakutavaga rahul. Vaid kaks vastajat ei olnud rahul. Üks neist arvas, et "muusikakooli pole ja peab käima teistes majades". Teine vastaja ei olnud hüppenööriga rahul.
Üldiselt oldi rahul ka huviringide toimumise ajaga. Küsimus oli esitatud nii: "Kas Kärla vallas on mõni sinu vanustele mõeldud koht (nt huvikool, spordiklubi), kus sa ei saa käia, kuna see on siis kinni, kui tahaksid sinna minna?". 6 vastajat vastasid sellele jaatavalt ja nimetasid kolmel korral tantsuringi, ühel korral kodutütreid ning FC Kuressaaret, üks vastaja kirjutas, et "igale poole saab minna".
Üllatavalt hästi teadsid selle vanusegrupi vastajad meie vallas tegutsevaid noorteorganisatsioone: KNOK e Kärla Noorte Osaluskogu, kodutütred ja noorkotkad, pakuti ka meditsiini ja kristlikku laagrit. Kordagi ei mainitud aga Kärla koolis tegutsevat õpilasomavalitsust. Küsimusele osalemise kohta mõnel noorteorganisatsiooni korraldatud üritusel 2012. aastal vastati eitavalt 44-l korral.
13 - 19 aastaseid noori osales küsitluses 48 - 42 õpilast, 2 üliõpilast, 1 kutsekooli õpilane, 1 töötav ja 2 töötut noort.
Huvitegevuses (nii ringid kui organsiatsioonid) osales 35 noort. Mitteosalemise põhjustena toodi välja suurt koormust koolis ja töötamist lisaks koolile, huvi puudust pakutava vastu; mõnele vastajale ei sobi toimumisajad või asub tegevus elukohast kaugel; 3 vastajat ei ole leidnud infot teda huvitavate tegevuste kohta. Kui paluti nimetada Kärla vallas tegutsevaid noorteorganisatsioone, ei teadnud 20 vastajat nimetada ühtegi, ülejäänud teadsid pakkuda KNOKi, Oti Ralliklubi, noorkotkaid, kodutütreid ja õpilasesindust. Kärla vallas noorsootöö teenuseid pakkuvate asutuste lahtiolekuaegade ja asukohaga oldi enamasti rahul. Üks vastaja kirjutas, et "keskkooliealistele ei ole Kärla vallas mingisugust noorsootöö teenuseid pakkuvaid asutusi, seega ei saa ka lahtiolekuajad korda minna".
Ankeedis oli võimalik nimetada tegevusi, millega vabal ajal tegeldaks, kui selleks oleks kõik võimalused olemas. Ja siin need soovid on: kkk (vabandan, et ei tea, mida see lühend tähendab); ajaveetmine sõpradega, kui selleks oleks sobilik aeg ja koht; kitarri mängimine; laulmine; näitlemine; võrkpall; jalgpall; jõusaalitreening; teeks midagi head; fotoring; sõidaks trikiratast edasi; mängiks trumme; riisuks pargis rohtu; tegeleks spordiga, nt tennisega; rahvatants; korvpall; rulluisutaks; ujuks; väravpall; kergejõustik. Oli ka selliseid vastuseid: "ma tegelen juba kõigega, millega tahan"; "kõik, millega ma tahan tegeleda, on praegu kättesaadav"; "ehk mõni spordiring, nt võrkpall või jalgpall, midagi võiks olla ka muusikaalast ja käsitööga seotud"; "enamik tegevusi tuleb gümnaasiumi kaudu linnast, seega ei ole eriti aega Kärlal enam toimetada"; "käiksin heameelega Kuressaares Inspira huvikoolis, kuid meie vald seda ei toeta".
Küsitluses uuriti, kust noored infot saavad (noori puudutavat infot). Vastusevariandid olid sellised: kkk, FB, internet, KNOK grupilehekülg, Rajaleidja, Noortehääl, Google, sõbrad, kooli ja kultuurimaja koduleht, vallaleht, kodukoha stend, Kärla poe sein, küsitakse Virge Varilepalt ja kuuldakse sõpradelt, tuttavatelt. Paar vastajat ütlesid otse, et "ei otsigi".
Selle vanusegrupi käest uuriti ka lastele/ noortele mõeldud nõustamisteenuse kohta Kärla vallas. Enamus vastas, et pole nõustamist vajanud. Need, kes seda teenust on kasutanud, hindasid seda heaks, aga oli ka rahulolematuid: "Pole antud teenusest midagi kuulnud"; "Ei tea, et noortel oleks Kärla vallas olemas tugiisik, kelle poole pöörduda. Koolis on küll õpetajad, kuid kui probleemid ei puuduta kooli ning tegu pole põhikooliealiste noortega, siis minu arvates abi kättesaadavus puudub"; "Sellist inimest Kärla vallas ei leidu, heal juhul on see mõni pedagoog".
Enamusele vastanutest meeldib elada Kärla vallas ja nad arvavad, et üldiselt arvestatakse noori puudutavate otsuste tegemisel laste/ noorte huvide ja vajadustega. Ühele vastajale ei meeldi üldse Kärla vallas elada, põhjenduseks oli vastus: "ei ela siin"!
Noored vanuses 20 - 26 a vastasid samadele küsimustele, mis esitati ka eelmisele vanusegrupile. Vastajaid oli kokku 28, neist 11 üliõpilast, 13 töötavat ja 2 töötut noort ning 2 muu tegevusalaga (kõigega tegeleja ja lapsega kodus).
Huvitegevuses osales neist 6 noort. Mitteosalemise põhjused: suur koormus koolis/ tööl; selles vanuses noortele ei pakuta soovitud tegevust; ühele vastajale ei meeldi huviringides kooskäiv seltskond; tegevust pakkuvate asutuste ebasobiv lahtiolekuaeg ning kaugus elukohast; ei ole piisavalt töö- ja tegevusvahendeid; ruumid kehvad; huvipuudus; elukoht ei ole Kärlal/ Saaremaal. Tervelt 13 noort vastas, et pole leidnud infot teda huvitava tegevuse kohta. Kärla vallas tegutsevates noorteorganisatsioonidest nimetati KNOKi, kodutütreid, noorkotkaid, Oti Ralliklubi. Noorsootöö tegevuskohtade lahtiolekuajad on enamus kasutajatele sobilikud, mittekasutajatele ei lähe need korda, "sest ei käi neis kohtades". Ka asukohad on sobilikud. Üks vastaja kirjutas, et "systeem on vana ning hangunud, igav ja yhte tutvusringkonda kuuluv".
Huvid, millega vabal ajal meelsasti tegeldaks: fotograafia; kepikõnd; ratsutamine; hhh; sportmängud; muusika; seltskond; jõusaal; ühisettevõtmised (nt "teeme ära"); aeroobika; keraamikaring; lauluring; rallisõiduring; rulluisutamine; võistlus(?võitlus?)kunstid; tulirelvadest laskmine; naiste võrkpall; elektroonika; lugemine; piljard; bowling; laskmine. Sooviti valgustatud jalgrattarada, kepikõnni grupitreeningut, jõusaali rohkem inventari, jõusaalis ainult naistele rohkem aegu ja jooksulinti, huvitavat ja tegusat päeva heas seltskonnas kuskil põnevas kohas, veeta veel rohkem aega Oti Ralliklubis.  
Infot saavad selles vanuses noored enamasti internetist - Google, FB, vallaleht, koolileht. Info leitakse üles ka voldikutelt, teadetetahvlitelt, poe ja rahvamaja juurest, lll (jällegi ma ei tea, mida see lühend tähendab). Oli neid, kes vastasid, et ei otsigi noorteinfot.
Noortele suunatud nõustamisteenuse kohta vastati enamasti, et pole seda vajanud. 3 vastajat hindasid nõustamise Kärla vallas halvaks, sest - "ei ole kuulnud nõustamisest", "mina isiklikult küll ei tea, kelle juures nõustamas käia", "KES on meie vallas nõustaja? Valla sotsiaaltöötaja? Virge?".
Kärla vallas meeldib väga elada 18-le vastanule, pigem meeldib 7-le, pigem ei meeldi 2-le ja üldse ei meeldi ühele ("millegi pärast on mulje selline jäänud, et elu toimub ainult Kärla alevikus; teised kohad on enamasti unarusse jäetud; pidev onupojapoliitika ning kõrgemate auastmega inimestele pugemine jne; kui tahate midagi korda saata, siis tegelege ka teistega").
Sellised need ankeetküsitluse kokkuvõtvad tulemused on. Meie töögrupi poolt kokku pandud tabel enesehindamisega on juba edasi vabariiki saadetud. Novembri keskel peaksid toimuma välishindamised ehk siis meie koostatud aruande järgi tulevad võõrad inimesed kohapeale vaatama ja oma hinnangut meie valla noorsootööle andma. Meie töögrupp oli igatahes vägagi range enesehindaja ja pigem kaldus alla keskmise kui üle keskmise poole. Meie vallal on ees ootamas suur töö noorsootöö parendamise suunas.
   

esmaspäev, 5. november 2012

Juurikapäev Paadla viljaaidas

Eelmise sügise Tuhlipäevale Paadla viljaaidas tuli seekord järg 28. oktoobril Juurikapäeva näol. Kõik osalejad olid kodust kaasa toonud maitsvad ja tervislikud road, mis kõik sisaldasid meie oma koduaia ja põllu tervislikke saadusi. Tallinna TTÜ Kuressaare Kolledži õppejõud Eeve Kärblane (meie omakandi tüdruk) rääkis kokkutulnuile tervislikust toidust ja toitumisest. Saime teada, et mida naturaalsem on toit, seda tervislikum see on. Toidupüramiidi alus on liikumine, siis meie oma must leib, kiudaineid sisaldavad pudrud ja muidugi kartul. Püramiidi tipus asuvad need toiduained, mida me peame vähem sööma - küpsised, kommid, jäätis, karastusjoogid, suhkur. Kui patustame päeva jooksul nende ainetega rohkem, peame ka liikuma rohkem. Aktiivselt peaks päevas liikuma 30 minutit. Sööma peaksime palju meile tuntud rasvaseid kalu - kilu ja räime.
Üllatav oli info maapirnist, mis sisaldab palju inuliini, mille organism muudab fruktoosiks. Seega on maapirn eriti kasulik neile, kes hädas kõrge veresuhkruga. Organism saab maapirnist kätte talle vajaliku magusaine. Veel on maapirn hea seedimisele. Eks meiegi hulgas oli neid, kelle aias maapirn lihtsalt kasvab ja sellega ei osata midagi ette võtta. Eevelt saime teada, et maapirni kilohind kaubanduses on viie euro ringis. Seega on koduaias kasvav maapirn lausa rahapuu, mida aeg-ajalt raputada võiks, kuna tervislike toiduainete hulgas on ta auhinnalisel teisel kohal (esimesel on spargel).
Rasvadest on taimsed rasvad vedelal kujul tervislikumad kui tahked loomsed rasvad, mis tekitavad kolesterooli. Organismile vajalikud rasvad ja õlid saame kätte pähklitest ja kõrvitsaseemnetest. Taluvõi on palju tervislikum kui karpides pakutavad võilaadsed määrded.
Väga tervislikud on kõik hapupiimatooted. Meie rahvustoit kama on lausa supertervislik. C-vitamiini on palju astelpaju marjades ja müügile tulnud goji marjades. Viimaseid andis Eeve ka kõigile maitsta. Veel soovitas Eeve uued toiduained harjumiseks tavalisema toidu sisse peita - esteks peab uute toiduainetega ennast algul veidi petma, siis tuleb ka mõistus järele.
Eeve oskas kohalolijate tähelepanu juhtida ka sellele, et meie noored ei söö enam kartulit. Esiteks ei viitsi nad kartulit koorida, teiseks võtab kartuli keetmine rohkem aega kui makaronide valmistamine. Aga tervisele ei ole makaron nii väga vajalik toiduaine.
Ära kuulanud Eeve tervisliku etteaste, asusime maitsma kõiki häid hõrgutisi, mida viljaaita kaasa oli toodud. Kõigepealt läks ringile Õie küpsetatud must leib ja taluvõi, siis Helgi värvilised porgandid lambalihaga, Linda marineeritud porgandid, Viive kartulisalat, Tiia seenesalat, Mareti porgandikringel, Endla punapeedikotletid ja porgandipirukas, Pireti porgandikook jne. Kõike oli rikkalikult palju ja kõik oli hästi maitsev. Iga toidu autor sai oma hõrgutist tutvustada.
Toidud maitstud ning esmamuljed erinevatest maitsetest jagatud, andsime taas sõna Eevele, kes meile veidi ka lauakatmise kombeid tutvustas. Kõige alus on puhas triigitud laudlina, mis ulatub üle laua kuni istujate põlvedeni. Klaasid ja noad-kahvlid tuleb särama poleerida. Laua võib peo tarvis katta juba eelmisel päeval. Veel toonoitas Eeve, et meie, eestlased, oleme alati armastanud väga pidulikult kaetud lauda.
Nii see pühapäevane Juurikapäev viljaaidas kulges. Uusi teadmisi tervisliku toidu vallas ja uusi maitseelamusi kogunes rohkesti. Aitäh! Oli vahva. Söögem terviseks!
 
Maret Metsmaa