Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Kuressaare Linnaorkester

Kuressaare Linnaorkester

esmaspäev, 28. veebruar 2011

Sünnipäevanädal Kärlal

Sünnipäevanädal sai avalöögi teisipäeva hommikul lasteaias. Eesti Vabariigi 93. sünnipäeva puhul kutsusid lapsed oma vanavanemad lasteaeda ja andsid neile toreda tunniajase kontserdi. Esinemisrõõmu jagasid kõik rühmad, lauldi, loeti luuletusi ja tantsiti. Hästi tore ja südamlik oli.
Kolmapäeva keskpäeval tähistati vabariigi sünnipäeva koolimajas direktori ja õpilasesinduse vastuvõtuga. Kutsutud oli kogu koolipere ja valla allasutuste esindajad. Ise ma kohal ei käinud, aga lehest võis lugeda, et vastuvõtt oli suurepärane ja pakkus osalejatele pidulikkust.
Kolmapäeva õhtul toimus Kärla rahvamajas SELTSIÕHTU laulude, tantsude ja mängudega ning oli eelkõige pühendatud rahvatantsuõpetaja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäevale.

Ühismänge mängimas

Õhtu avalöögiks sai külakoori ja tantsurühmade ühisetteaste "Kungla rahvas". Järgnesid tantsijate esituses ja Reet Lõugase pilli saatel lihtsamad eesti tantsud "Vana voortants" ja "Oige ja vasemba". Meie väikese saali põrandal olid korraga segarühm Tõmba, Jüri, naisrühm Kadaka mari ning lasterühm. Ära mahtusime! Koguduse naiskoor esitas kaks isamaale pühendatud laulu, väga ilusasti esitasid.
Vallavanem Villi Pihl õnnitles kõiki meie riigi sünnipäeva puhul ja jagas tunnustuskirju rahvatantsijatele, kes tantsinud rohkem kui 5 aastat Kärla rühmades. Neid oli palju: segarühmast Ene Kallas ja Ain Arus, Eveli ja Taavi Leppik ning Riho Mesila (nad on kõik tantsinud rühmas üle kümne aasta) ja naisrühmast Ene Pildre, Kaie Kirst, Eidi Õunpuu ning Ülle Saarem (tantsinud üle kümne aasta) ja Riina Kirs, Aira Pärnoja, Kersti Tänav ning Ive Pakkas (neil täitub kohe-kohe 10 aastat). Tunnustuskirja sai ka Kärla lasteaia pedagoogiline kollektiiv panustamise eest tantsu ja laulumängu algõpetusse.
Meie külakoor saab sügisel 10-aastaseks

Üheskoos said mängitud-tantsitud mitmed ühismängud. Seltsiõhtu lõpetas külakoori esinemine. Loomulikult nõuti ka lisalugu ja nii sai koor üpris edukalt hakkama Tõnis Mägi lauluga "Ilus oled, isamaa!"
Aitäh kõigile lauljatele-tantsijatele ja suurepärasele publikule selle toreda õhtu eest!
Naisrühm Kadaka mari saab sügisel 15-aastaseks

pühapäev, 13. veebruar 2011

Anna Raudkats 125

Eesti rahvatantsu ema, rahvatantsude koguja ja üleskirjutaja, mitmete raamatute autor, suurepärane võimlemisõpetaja ja tantsupidude kroonitantsu "Tuljak" looja - niimoodi lühidalt võib kokku võtta Anna Raudkatsi tegemised.
Sündinud Tartu külje all Piiskopi mõisas, viis tema elutee kodukooliõpetajana Viiburisse ja Peterburi. 1908.a asus ta tööle Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumi uute keelte õpetajana. Kuna koolis puudus turnimise ehk gümnastika õpetaja, siis tuli tal ka neid kohustusi täita. Siitpeale kasvas tema huvi just võimlemistöö vastu ja 1915.a lõpetas ta Helsingi Alexandri-nim Ülikooli Võimlemisinstituudi. Seda aega meenutab tema kuldne lõpusõrmus, mis tantsumemm Helju Mikkelile pärandatuna sai oma koha kaelaehtes - rahvatantsijate Talismanis. Aga see on juba hoopis teine lugu.
Palju aastaid töötas Anna Raudkats Tallinnas võimlemisõpetajana ja oli tulihingeline rahvatantsude taaselustaja. Võimlemistundide programmi lisas ta laulumängude ja lihtsamate rahvatantsude õpetuse.
Raudkats Saaremaal. Rahvatantsude kogumisretked ja kooliõpetajate täienduskursused tõid Raudkatsi sageli Saaremaale. 1944.a kolis ta Saaremaale elama ja töötas kuni 1957.a Kuressaares, algul võimlemisõpetajana, hiljem raamatukoguhoidjana. Kohe töölehakkamise esimestel päevadel hakkas ta rahvatantsurühmi organiseerima. Tema kasvandikel oli edu. 1945.a I koolinoorte isetegevuse olümpiaadil tuli Kuressaare keskkool rahvatantsijate seas I kohale ja 1946.a III kohale.
Raudkatsil oli palju kollektiive, talle "ei istunud" töö ühe kollektiiviga. Nii on ta olnud juhendajaks paljudele rühmadele nii Kuressaares kui Lümandas, Leisis ja Kärlal. Aastatel 1946-51 oli ta maakondlike rahvakunstiõhtute üldjuht.
Oma vanaduspõlve veetis Anna Raudkats Aegviidus, suri 12. aprillil 1965 ja on maetud Aegviidu kalmistule.
23. veebruari õhtul algusega kell 19.30 toimub Kärla rahvamajas SELTSIÕHTU laulude, tantsude ja mängudega ning on pühendatud Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäevale. Tule meie tantsijate ja lauljatega koos laulumänge mängima ja tantse tantsima!

Lasterühm eelproovis

laupäev, 5. veebruar 2011

teisipäev, 1. veebruar 2011

Kõrkkülas mängiti saskut

28. jaanuari õhtul toimus Paadla Kandi Seltsi seltsimajas järjekordne saskuturniir. Esimene toimus 2010.a novembri lõpus Paadla viljaaidas.
Alustan kuuldut-nähtut oskarlutsulikult: kui mina seltsimajja jõudsin, käis saskuturniir juba täie hooga. Seltsimajja minnes mõtlesin teepeal - kas on ka pealtvaatajatele käitumisreeglid paika pandud? Tohin ma üldse kaardimängijate vahel ringi sebida? Kas saskut mitteoskajad üldse turniirile ligi lubatakse? Kartused olid asjata - kõik oli parim!
Lapsepõlvest mäletan saskulahinguid meie koduköögis, kui külamehed õllekruusi äärde kogunesid ja Kassiku köögis saskut mängima hakkasid. Oti Lembit võttis köögikapi otsast koolivihiku, kuhu kõik mängitud mängude tulemused üles tähendatud olid ja siis läks lahti. Ega mina kaardimängu reeglitesse tookordki eriti ei süvenenud. Lihtsalt huvitav oli meeste mänguhasarti kõrvalt vaadata ja sellest ka ise osa saada. Mäletan, et mingi aja pärast sai mõni mängupaar "prillid" ja millalgi joonistati "karvane". Mille eest, sellest ma küll sotti ei saanud. Oti Lembit kui arvepidaja joonistas kõik ilusasti koolivihikusse üles, "karvaseks" joonistati minu mäletamist mööda karvane sokukuju.
Kõrkküla turniirile oli kogunenud 15 paari saskumängijaid ja 4 turakatagujat. Sinika Kabi on selle turniiri eestvedaja ja hing. Ise on ta kibe käsi saskumängus. Kohal olid puha tuttavad inimesed, kõik Kärla valla päritolu, nii mehed kui naised. Nagu mina võhikuna kõrvalt jälgisin, oli iga paar saanud endale numbri. Arvutiprogramm valis välja omavahel mängivad paarid, numbrid hõigati valjusti välja. Iga nelik mängis omavahel läbi ja tulemused salvestati arvutisse. Siis jällegi väike paus ning turniir jätkus uuesti loositud paaride vahel.
Kuna mina saskut päris hästi ei oska (olen mõnel juhul olnud puuduvaks käeks ning paarina isegi võitnud, kuid kõike seda paarilise oskuslikul juhendamisel), siis liitusin turakamängijatega. Meil tuli ka täitsa hästi välja, sest kaotus hakkas ringiratast käima, nii oli kõigil võimalus võita ja kaotada.
Kõrkküla saskuturniiri tulemused:
I koha said Eero Grahv-Jüri Mesila, II koha Meelis Sepp-Ermin Mesila, III koha Jaanika Rikko-Laide Pugi.
Paadla viljaaidas mängitud mängu tulemused:
I koht Eero Grahv-Jüri Mesila, II koht Meelis Sepp-Ermin Mesila, III koht Tiit Mägi-Aarne Mesila.
Turniir aga jätkub. Leia paariline ja liitu saskuturniiriga! Seltskond ja õhkkond on igatahes lahe.

Ülevaate toimunust seadis paberile Maret Metsmaa, saskumängus soss, turakas tugevam :-)