Jõulud võivad tulla

Kärla pargis kasvav jõulukuusk on juba 26 meetrine

Täna õhtul süttisid tuled meie pargis kasvaval jõulukuusel. Naiskoor Kargell laulis jõulude ootusest ja dirigent Üllel oli au süüdata küünlatuli, mis valgustab jõuluaega Kärla rahvamajas.

Nüüd küünlad me süütame taas, et neil, kellel külm on, soojem saaks

Tänasel õhtul lisasid küünlatulele soojust Jaanika Rikko loetud Juhan Liivi talveluuletused ning Jarmo Moilaneni marimbahelid. Nüüd võivad jõulud tulla, meie oleme valmis.

Naiskoor Kargell

Näiteseltsi sportlik piknik

Laupäeval toimus Kõrkküla külaplatsil meie näiteseltsi suvelõpupiknik. Oli grilli ja ölut, salateid, hoidiseid ja imemaitsev Tiina ema tehtud kringel.

Oskajad alustasid saskumänguga

Et seda head-paremat rohkesti keresse mahuks, tuli vahepeal laua tagant püsti tõusta ja tegeleda sportlike mängudega. Saime elamuse ja teadmised kriketis ning petankis.

Sel ajal, kui naised petanki harjutasid, õppisid mehed kriketirajal liikumist

Discgolfi algkursuse läbisime Eero õpetusel. Ei saanud nii, et võtad ketta ja üritad korvi saata. Tuli vahend korralikult kätte võtta, käe ja randme liikumine tehniliselt õigesti sooritada ning keha ka veel korralikult liikuma saada.

Discgolfi algkursus: vahendite tutvustus

Viimaseks ettevõtmiseks sai lõbus mäng, kus viimane pidi mõne kiiksuga füüsilise ülesande täitma. Seejärel sai ta nn immuunsuse ja pidi järgmisele kaotajale ülesande välja mõtlema.

Enne kivi otsa ronimist ja näiteseltsile loosungi hõiskamist, pidi Sinika kõikidel platsil olevatel pinkidel kõndima.
No ikka tuli üks kukkumine ka. 

Mis siis, et ilm oli pisut tuuline ja jahedavõitu, näiteseltsil oli rõõmu ja lusti palju. Hüvasti, suvi, algamas on uus tegus hooaeg!   

Tänavapiknikul

Laupäeval võis Kuressaares Tänavapiknikul kohata ka palju kenasid Kärla rahvarõivastes inimesi. Segarühm Tõmba, Jüri oli pea täiskoosseisus kohal, nautis paar tundi piknikumelu ja siirdus siis Nasvale kahe toreda noore inimese pulma tantsima. Fotoseeria pildid MeieMaa fotoalbumist "Kuressaare V tänavapiknik" ja fotograaf Allan Mehiku albumist.

Inga tänapäeva ja Pille esivanemate rahvariietes

Riho ja Ene naudivad õhtut ja seltskonda

Tõmba, Jüri hooaja lõpupiknik

Kui tuli võimalus tantsida, siis olid kärlakad kohe kindlasti platsis, Paul-Mark ees ja naised järel

Margerite on teistest pisut maha jäänud

Pille on Muhu riietes Signe tantsima sebinud

Pille kannab päris oma kätega valmistatud Kärla rahvarõivaid

Õhtuhämaruses jõudsime Nasvale, kus rõõmustasime oma tantsudega pulmalisi

Oli teatrit

Augustikuu teine nädalalõpp tõi Kärlale sületäie külateatrit. Kokku sai 34 truppi harrastajaid Eesti erinevaist paigust 35 lavastusega. Kolme päeva peale tuli nad ära jagada koguni nelja erineva mänguplatsi vahel. Etendused toimusid paralleelselt rahvamajas, kooli aulas, pargis ja isegi spordihoone suure saali kasutasime ära. Vaatajaid jagus kõikjale, oli monotükke, draamat, janti, luulet ja tantsulisi etteasteid.

Avamine oli plaanitud öues koos lipuheiskamisega, kuid vesise ilma tõttu olime sunnitud jääma tuppa
ja nii laulsimegi oma tervituslaulu vestibüülis. 

Lipuheiskamiseks julgesid õue vihma kätte minna rahvamaja juhataja Virge
ning Harrastusteatrite Liidu juht Kristiina Oomer.
Nagu pildilt näha, lisas vihm meie lipule pisut ka oma kunstiannet.
Kui üleliigne värv sai maha pestud, muutus logo lipul taas äratuntavaks :-) 

Ja ega me rohkem aega festivali sissejuhatamiseks ei raisanudki, kohe läks teatritegemiseks. Järgnev pildivalik on nendest etendustest, mida ise oma silmaga nägin. Kahjutundega pean nentima, et nägin vähem kui soovisin.

Vihma pärast ei jäetud ühtegi vabaõhuetendust ära, käigupealt leiti uusi võimalusi.
Teater Rainbow esitas oma monotüki "Ärimehe poisipõlv" rahvamaja sissekäigu ees. Publik istus turvaliselt vestibüülis ja nautis etendust läbi klaasi. See oli võimalik tänu sellele, et 10-minutiline monotükk toimus sõnadeta.
Rein Annuk pälvis osatäitmise eest näitlejapreemia. 

"Keisri rebasejaht" Väikese Tantsuteatri esituses toimus veel vihmamärjal kõlakoja esisel tantsuplatsil. Lihtne ja tore lugu. 

Väike Tantsuteater astus festivalil üles ka teise lavatükiga, seekord Juhan Liivi luulet esitades ja rahvamaja laval.
Marcus Ellervee märgiti ära kui eriti kenasti mänginud mees lavastuses "Üle vee". 

Tartu Maarja koguduse trupi Maarjalilled esitatud "Kessleri viled ehk orelimeistri pöörane tööpäev" pidi kava järgi toimuma spordihoones, aga meie kõlakoda sobis neile palju paremini.
Kessler oli Maarja kiriku esimese oreli ehitaja ning oluline persoon 19. sajandi Tartu kultuurielus.
Näitlejapreemia pälvis Joonatan Ants Laidus

Külateatrite festivalil peab ikka külanalja ka saama.
Seda sai festivali laureaadi Krabi külateatri "Piimäpukajutust" kohe mannerguga. Või peaks ütlema länikuga? 

XVIII külateatrite festival oli lausa rahvusvaheline tänu Soome trupile Wecando
etendusega "Jussin syntymäpäivät", mis pälvis žürii eripreemia. 

Abja näitering Kolmas Voorus etendusega "Asemikud" (kirjutanud Janno Puusepp) läks kõigile, kes saalis olid, hinge.
See oli nii tõene ja nii hästi ning eakohaselt esitatud.
Lavastusele laureaaditiitel ning esile tõsteti kenasti mänginud naine Hilja Sikka ja näitlejapreemiaga pärjati Leida Lepland. Ja nagu pildilt näha, siis Kärla etenduses tegid kaasa meie lapsed Kadrilin Lember ja Lisette Avik. 

Saarlasi osales festivalil 8 erinevat truppi: Salme Vallateater "Igavese kapteniga", Taritu Tubateater etendas "Põrunud aru õnnistust", Karja näiteseltsilt "Karja mõisa vaim", Saaremaa Teatrilt "Naised meeste maailmas", Orezare tuli "Vanameeste suvega" ja Kärla näiteselts "Maadaga". Pöide kandist oli lausa kaks truppi - Tornimäe näiteselts etendas "Tühjad näpud" ja Tornimäe Tungal "Vandekohust". Festivalil liikus ringi kolm hindajate paari: Tõnis Kipper ja Leila Säälik, Tiina Tegelmann ja Ingmar Jõela ning Külli Reinumägi ja Rait Avestik. Kuna kõiki etendusi ei olnudki võimalik näha, siis jäi seekord Grand Prix välja kuulutamata, kuid iga žürii valis omad laureaadid.

Laureaadi tiitliga pärjatud Salme Vallateatri etenduses "Igavene kapten" võib lisaks eriti kenasti mänginud mehele
Meelis Juhandi näha ka kahte meite kandi noormeest - Jakob Naagel ja Joonas Preedin.
Meie rahvamaja laval oli see etendus juba teist korda. Ja küllap sobib seda tükki vaadata ka kolmandat korda. 

Saarlastest pälvisid laureaaditiitli Salme Vallateater ja Saaremaa Teater. Näitlejapreemiad said Meelis Juhandi ja Eliis Raaper (Salme Vallateater), Toivo Prostang (Taritu Tubateater) ning Gerry Grünberg ja Ingrid Holm (Tornimäe Tungal). Eripreemia said Kärla näiteseltsi lavastus "Maada" (lavastaja Marika Paas) ja lavastaja Väino Uibo. Kõige lõpuks üllatas meid eriti rõõmsalt Tabivere vald, kes andis selleaastase Mari Möldre preemia meie Eero Grahvile.

Rahvamaja juhataja Enn (Eero Grahv) põgenemas lüpsinaiste pealiku Tilde (Aina Aavik) eest.
Need pikad koivad võlusid ära Tabivere esindajad ja nii see Mari Möldre preemia Eerole saigi :-) 

Suured tänud kõigile, kes selle kolme päeva sees toimetasid, meil oli väga tore meeskond. Koolimajas olid head haldjad Reelika ja Eero Grahv, spordihoones Jüri Tõru. Rahvamajas sebis veidi rohkem inimesi - Maret Metsmaa, Kaidi Ottis, Liili Juht, Tiina Kalapüüdja, Jaak Torri ning muidugi meie kultuuritöötajad Kristad (Lember ja Riik), Maire Sillavee, Ulvi Põld ja Aili Salong.

Sääl Saaremaal oo Kärla kant ning sääl oo vestivaali jant.
Nüüd püüne pääl oo ronitud ja keik oo ära näidetud.
Äi nüid pöle muud kut kodusöit ning paramatel kaasas vöit.   

Suurepärane heli- ja valgusmeeste punt Peotehnika (Margus, Tõnis, Siim) ja Urmas Rämmal, neil polnud aega ise söömaski käia, kõik kanti kandikul ette :-). Ja kui juba söögile jutt kandus, siis meie sööklatiimile nii korraldajate kui ka osalejate suured tänud - oli maitsev ja toitev. Kolm suurepärast teatrit täis päeva - seda ei juhtu igal aastal. Oli tore näha, et ka meie oma inimesed kasutasid seda võimalust ja olid suurepäraseks publikuks. Kunagi ehk jälle :-)

Äi paramat pöle kuskil pool kut suisel ajal Soaremaal. 

Fotod: Matis Prostang ja SaarteHääle galerii
  

Triibutasime üheksandat korda

Esimesel aastal oli kõik veel tagasihoidlik, aga Kärla triibuvärvid olid juba siis ürituse põhivärvideks  

See oli aastal 2010, kui augustikuu teisel neljapäeval kutsuti rahvast esmakordselt Kärla parki triibule. Laval astus õhtu alustuseks üles Kärla kooli ansambel Projekt ja pärast neid tantsitasid rahvast sumedal augustiööl Kukerpillid. Rahvast oli parasjagu 400-500 ümber ja korraldusmeeskond jäi rahule. 

Suvesündmus Kärla Triip on saanud omale nime ristiema Margit Kõrvitsa armastusest Kärla kiutkuue ehk rahvarõiva pikitriibulise seeliku vastu.

Seelikutriibud on igal kudujal veidi erimoodi, isegi siis, kui aluseks võetakse üks muster. Kärla kihelkonnast on korjatud mitmeid erinevaid triibumustreid, kõik nad on omamoodi kenad. Ja kui mõni triip endale valida, et sellest rahvarõivaid hakata tegema, siis on mõistlik uurida, kelle poolt ja millal on need värvid seelikusse kootud, kuidas seelik valmistatud ning mismoodi seda kanda. 

Kõrvaloleval fotol on seelik valmistatud Kärla kihelkonnast 1895.a. muuseumikogusse saadud tubeldi kuue ehk kiutkuue eeskujul. Kuue põhivärv on sinine, mis vaheldub 1,5 cm laiuse rohelise või punase püsttriibuga. Värvli all on lappkurrud, sinine osa jääb kurru sisse. Alumises ääres on must villane äärispael ai. Sukad on sinised. 

Aastatega on Kärla Triip kogunud endale arvestatava hulga fänne ning igal aastal lisandub uusi triibutajaid. Sel aastal võime rääkida umbes 1700-st triibutajast. Oma triibud jätsid Kärla kõlakoja lavale noortebändid Lümandast ja Kärlalt, saksofoniansambel Temami, rock-funk-alternatiivmuusikat viljelev Magic Panda ning õhtu peaesineja-superstaar 2 Quick Start.

Esinejad ülevalt vasakult päripäeva:
Kärla noortebänd, Lümanda noortebänd, saksofoniansambel, Magic Panda ja 2 Quick Start

Paadla kandi külad

Paadla Kandi Seltsi oma lipp

Laupäeval, 14. juulil said Kõrkküla seltsimaja juures kokku Hirmuste, Karida, Kogula, Kõrkküla, Paevere, Tatterselja, Ulje ja Vennati külad, et üheskoos tähistada Paadla Kandi Seltsi 10. sünnipäeva. Kokkutulek algas piduliku lipuheiskamise ja kõnedega. 

Kokkutulekulised

Seltsi esinaine Maret Metsmaa andis põhjaliku ülevaate seltsi tegemiste kohta. Ilmataat otsustas keset ettekannet taevaluugid avada ja nii kolis kogu seltskond katuse alla, seltsimaja saali.

Vihma tõttu õues pooleli jäänud ettekannet kuulati toas edasi

Kohvik "Seltsi hüvanguks" :-) 

EV 100 fotoseina ees said kõik soovijad end pildile jäädvustada.

Kokkutulekulised Kõrkkülast

Ulje esindajad

Meie oleme Paeverest ja Kogulast

 Seejärel andsid kena kontserdi Kärla külakoor ja segarühm Tõmba, Jüri. Mõlemas kollektiivis on inimesi, kes oma igapäevaelu elavad just nimelt Paadla kandi külades.

Segarühm Tõmba, Jüri tantsuhoos

Püsut kitsas, aga pressime läbi :-)

Külakoor

 Otse loomulikult löödi kokkutulekul tantsu, kohtuti ammuste tuttavatega, uudistati uusi ilmakodanikke ning aeti juttu maast ja ilmast. Oli tore suvepäev kenade inimestega.

Tantsiti nii toas...

...kui õues

Ka pillimehed Moostest kolisid lõpuks õue

Just nii kena pidu saigi :-) 

Noppeid Tuhande tunde saarelt

Saaremaa 46. tantsupeost on saanud ajalugu. Just paras aeg taas pildid välja otsida ja meenutada. Kärlalt osalesid peol lasteaiarühm ja koolilasterühm Kärla Söör, naisrühm Kadaka mari ja segarühm Tõmba, Jüri. Proovipilte sirvides jäi mulje, et tantsupidu tuleb väga tasapindne, maadligi ning saarlaslikult rahulik: 

Taavi ja Ain imetlevad Saaremaa sinist taevast

Kadaka mari kasutab iga hetke päevituse lihvimiseks

Aga siis leidsin mõne pildi pealt juba ka veidi hoogsamat tegevust:

Veel veidi ootamist ja siis hakkame Saaremaad joonistama

Joonised on juba peaaegu rahvale näitamiseks valmis

Saabus aeg end pidurüüsse sättida. Ja siis algas pidu.

Ootusärevuses tantsupeo tegijad Reet, Virge, Eena, Helerin ja Alexander

Saarlases on peidus tunnetevägi ja alati ei peegeldu emotsioonid saarlase näos, vaid hinges, sügaval südames. Mees ja naine, lapsed ja lapselapsed, vanemad ja vanavanemad - elulõng, tuhande tunde energia.

Tantsupeo algus - "Meeste vägi"

Mees ja naine on need, kes rajavad kodu. Vaid koosolemises ja mõistmises saavad mehed olla tõelised mehed ja naised ürgnaised. Koos on tugevus ja nõtkus, uue otsimine ja alalhoid. Mehed on tugevad ja intensiivsed, naised pastelsed ja veidi salapärased.

Meite mehed

ja nende naised

Tulen, kui kutsud 

Kadakamari tantsuhoos

Mis on minu jaoks Saaremaa? Panna end selle ilmatuma suure taeva alla pikali, püüda pilvi ja tunda, et mitte kunagi maailmas pole võimalik olla rohkem õnnelikum kui just praegu, just siin, just niiviisi. Armastada oma kodu ja oma inimesi oma väikese südame suure jõuga iga päev oma teekonna lõpuni. Olla ilmatuma tänulik võimaluse eest olla just siin, just selle taeva all, hoides just neid inimesi oma mõtetes ja südames, armastades neid nii, et lained käivad üle pea.

Foto autor on Margus Muld

Tekst, mis peol kõlas, koosnes erinevas vanuses saarlaste mõtteist. Ja kõik need mõtted võttis kokku peo lõpulugu, mille viisistas Erko Niit ning sõnadesse seadis Laura Junson: 

Taevapiir, mille all asub see kaunis maa, 

kauneid värve peegeldab, tunded meis äratab. 

Kurbusest saanud rõõm, igatsusest ootus. 

Lootus leida see vägi, mis armastusest kootud. 

Vanamemm, vanataat käinud koos sellel teel, mis meid ootab veel ees. 

Kodu siia jääb, kus sul on perekond, sõbrad ning olla hea. 

Kuula looduse häält, siin tuulel on pehmem jutt. 

Vaata ringi ja näed, ümber kaitsev merepiir. 

Astub siin sinu jalg lubjarikkal pinnal. 

Olgu siis sügis, talv, kevad või suveilmad 

Siia jään, siin on hää, siia jään, siin on hää. 

Vanamemm ja vanataat käinud koos sellel teel, mis meid ootab veel ees. 

Kuid kodu siia jääb, kus on perekond, sõbrad ning olla hea.

Tõmba, Jüri jaoks lõpeb juba kolmas Saaremaa tantsupidu just niimoodi platsimärkidega mängides :-)