Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Redel

Redel

Pisuhänd

Pisuhänd

esmaspäev, 18. detsember 2017

Muusikakooli aastalõpp

Enne esinemist
Kärla muusikakoolil on detsembrikuu olnud väga esinemisterohke. Mitmed ülesastumised on olnud meie rahvamaja sõbralikul laval. Muusikakooli jõulukontsert toimus 13. detsembril. Esineda said kõik õpilased ja nende etteasteid jälgisid tähelepanelikult nii lapsevanemad kui ka Jõuluvana.
Jõuluvanagi saab kontserdist osa
Neljapäeval, 14. detsembril tegi muusikakooli rahvamuusikaansambel tervituse Saare maakonna kultuurirahvale.
Kultuuriaasta lõpetamisel
Rahvamuusikud esinesid veel LC Kuressaare Lionsite lipupäeva pidulikul üritusel ja Lääne-Saare valla eakate jõulupeol.
Kärla muusikakooli rahvamuusikaansambel

esmaspäev, 4. detsember 2017

Kerge ja kadripäevane koorilaulupäev

Tervituse koorilauljatele esitasid muusikalises vormis kooride dirigendid
Kadripäeval sai Kärla rahvamajas teoks traditsiooniline Saare maakonna koorilaulupäev, seekord kergemuusikaga ja kadripäevane. Õhtune koosviibimine algas tantsulise ja laululise õpitoaga.
Õpitoas on tegevus täies hoos
Laulja keha aitas soojaks liigutada Inspira tantsuõpetaja Inge Jalakas ning hääle seadis õigesse paika koorijuht Anita Kangur. Ligi poolteist tundi kestnud tõeliselt kuum õpituba pakkus lauljatele palju elevust.
Ühislaulu "Ai-ai-ai" liikumisõpetus
Pooletunnine hingetõmbeaeg kulus kõigile marjaks ära - mõni jahutas end värske õhu käes, mõni nautis kohvikus pakutavaid hõrgutisi, peaaegu kõik kasutasid bändiruumi ja lihvisid etteastet. 
Kell 21 algas kooride kontsert, mis lõppes ühislaulu ja -tantsuga "Ai-ai-ai". Tantsu jagus koorilauljate esituses kogu järgnevaks peoõhtuks, mida ilmestas oma muusikaga Taniel Vares.
Kuula, mis on kadril öelda

Mõista, mõista mõistatusi
Peo keskpaigas saabusid koorilauljate tublidust ja nutikust mõõtma kadrid, kelle eestvedamisel lauldi, tantsiti ja lahendati mõistatusi.
Tundub nii, et kadrid on pererahvaga väga rahul
Oli väga lahe koorilauljate kokkusaamine, tänud selle eest nii osalejatele kui läbiviijatele: maestro Veikko Lehto, tantsuõpetaja Inge Jalakas, Kärla külakoor ja Anita Kangur, segakoorid Muhust (Leena Peegel), Lümandast (Ülle Reinsoo), Kihelkonnalt ja Mustjala Mustel (Imbi Kolk) ning Valjala Waldia (Inga Rand), lauluselts Lyra (Anita) ja naiskoorid Kargell (Ülle Vallaste), Karita ning Piret (Marika Mets). 

reede, 24. november 2017

Önne majale, önne perele

Homme on kadripäev.
Nimetus tuleneb varakristliku naispühaku Aleksandria Katariina nimest. Legendi kohaselt võitnud see noor, tark ja ilus neiu dispuudil 50 paganlikku filosoofi ja pööranud nad seejärel ristiusku. Sellise häbematuse eest ootas teda märtrisurm: algul püüti tütarlast rattale tõmmata, aga kuna see taevavägede vahelesegamisel nurjus, siis raiuti tal pea maha. Seejuures olevat pühaku kehast vere asemel voolanud piima. (Piina)ratas ühe atribuudina on Katariinast teinud tõllasseppade, möldrite, kääriteritajate ja ketrajate kaitsepühaku.
Eesti rahvakalendris mäletatakse eelkõige kadrisante, kes rõhutasid naiselikku poolt, nad olid puhtad ja valged. "Kadrid olid ära ehitud nagu Muhu neiud. Kübarad ning leierid, valges kleitis. Kadrid olid uhked." (Kärla)
Kadrid olid maja õnnistus. Neil oli tavaliselt kaasas kadrititt, kellele küsiti hambaraha.  Kadrid vaatasid üle kogu majapidamise, uurisid näputööde rohkust ning laste lugemisoskust, mängisid ringmänge ja lõid tantsu. Heade soovide eest said kadrid peredest tänuks toitu. "Anti pallisi, vorstisi; kelmi tehti ka. Pereema toond täistopitud seapõie, taariraba sees või mis seal oli. Ütles: "Ma töi teile makki ka, es tohi küll tuua." Teised tiitsasti tänama." (Kärla)
Ilma kohta on vanarahvas teadnud, et kadripäeva ümber tahab ikka sula kord olla ja andresepäeva järele jälle külm, seetõttu on rahvasõnaks saanud ütlemine: "Kadri kuseb ja andres pistab pulga ette."
Eile käis meie majas tore kadripere. Laulsid ja tantsisid, soovisid kenat önne ning said meie maja pererahva poolt head-paremat kaasa ka. Aitäh lasteaiaperele, et nad ikka igal aastal kadritamas käivad! Önne ka teie majale! 

teisipäev, 14. november 2017

Toomi tantsude võistutantsimisel

Segarühm Tõmba, Jüri käis novembrikuu esimesel laupäeval Pärnumaal Paikusel Ullo Toomi tantsude võistutantsimisel. Kohustusliku tantsuna esitasime Toomi "Kosjatantsu", valiktantsuna juhendaja Virge loodud "Mesilasemängu". Tõmba, Jüri tegi korraliku etteaste. Meie punktisaak ei küündinud esimese kolme parema sekka, aga rahul võime siiski olla.
Meie esinduspaar Maret ja Riho võistutantsimise avamisel
Võistutantsimisel osalemine on julge ettevõtmine, tantsud vajavad pisut rohkem harjutamist, iga sammu ja tantsuvõtet tuleb tunnis teha kümneid kordi. Lisaks peab harjutama ka silmanurgast piilumist, et ring oleks korrektne ja tantsupaarid ühtlaste vahedega. Siis peab kuskilt leidma jõudu veel paarilisele naeratada ja rohkem painutada ning kõrgele päkale tõusta. Aga Tõmba, Jüri oli tubli ja koolis oleks ta eksamil saanud korraliku "nelja". 
"Kosjatants":
"Mesilasemäng":

teisipäev, 7. november 2017

Kõrkküla esimene discgolfi mäng

Discgolfihuvilised, oma küla mehed Eero Grahv ja Aivo Roos, seadsid Kõrkkülas üles 14 korviga discgolfi raja. Pühapäeval, 5. novembril, oli rajale oodata üle Saaremaa huvilisi, sestap oli laupäeval, 4. novembril, kõigil kohalikel soovijail võimalik samal rajal enda osavust ja täpsust proovile panna. Auhinnad olid ikka ka mängus.
Viskel on Liisi Leppik
Täiesti algajana läksin rajale teadmisega, et mul on käes lendav taldrik, mida pean võimalikult väheste visetega korvi sisse saama. Ei teadnud ma sellest mängust rohkemat midagi. Korraldajate poolt oli ette valmistatud huvitav rada. Minusugust algajat juhendasid Gabriela Grahv ja Egert Villak, kellega koos ma ühes pundis olin.
Algaja viskesooritus
Ketast lendama pannes pidin jälgima rajaskeemil ette antud lennukoridori. Lennukoridorist ketast välja lennutades sain plussina juurde just nii mitu viset, kui mitu korda ketas koridorist välja läks. Värskes õhus kulus rajalt rajale rutates aeg kiiresti. Tore, et mul olid jalas kummikud, sest minu viskeketas maandus kord veekraavis, kord puu otsas, kord vesisel ja mudasel põllul. Kavalad rajameistrid olid ühe korvi sättinud koguni silorulli otsa. Minul läks sellesse korvi ketta lennutamiseks vaja 12 viset, minu kaaslastel 5-6 viset. Igatahes lõpuni ma jõudsin, läbitud mängust ainult positiivsed muljed. 
Üllatus, ka auhindade jagamisele oli mul asja. Auhinnapjedestaalil meenus mulle kunagisest kooliajast suur võit, kui mul oli au tulla pioneerilaagris Artek lauatennise meistriks. Osales kolm võistlejat ja mina olin nendest parim. Koht on koht ja võit on võit! Discgolfis sain naiste arvestuses II koha. Pühapäeval vaatasin ka tõsiste tegijate mängu. Pole midagi öelda, õppida ja harjutada on algajal paljut.
Kaunis viskepoosis on Lisandra Roos
Ja nüüd tulemused. 
Tüdrukud: I koht - Lisandra Roos, II koht - Liisi Leppik, III koht - Darelyan Pähn 
Poisid: I koht - Egert Villak 
Naised: I koht - Gabriela Grahv, II koht - Maret Metsmaa 
Mehed: I koht - Ülar Jürviste, II koht - Robin Ivanov, III koht - Ivan Ivanov 
Mängu läbiviimist toetasid kohalik omavalitsus, MTÜ Paadla Kandi Selts, Kärla spordihoone ja Tõllu Perepood.

Maret Metsmaa
MTÜ Paadla Kandi Selts


neljapäev, 2. november 2017

Hooaeg algas hoogsalt

Kaugeimaks külaliseks oli naisrühm Viljandi, kes lisaks eesti tantsule oskab tantsida ka iisraeli tantse
Laupäeva õhtul säras rahvamaja täistuledes ning hooaeg sai avatud särtsaka peoga. Alustasime Kadaka mari 20+1 sünnipäevakontserdiga "Naise toimekas päev".
Sünnipäevatordi autor on Anneli Mesila
Laval särasid naisrühmad Kadaka mari, Kadrid ja Viljandi ning segarühmad Tõmba, Jüri ja Rummaja. Rahvamaja veidi karune lava sai rõõmsameelsete tantsijate poolt hästi sisse õnnistatud.
Segarühm Tõmba, Jüri tantsuhoos
Naisrühm Kadrid
Kontsert oli emotsionaalne, esinejad suurepärased, publik väga heatahtlik. Kadaka mari pakkus kõigile kohaletulnuile kadakamarja sisaldavat tervisejooki ning selle kõrvale pildilist ülevaadet Kärla naisrühmade tegemistest läbi aegade. 
Aastal 1964 alustas Helgi Allik Sõmera Keskkooli neidudega, juhendajateks on olnud veel Virve Kaiste (Zukova) ning Maria Bogoslovski. Aastast 1994 alustas Kärlal tantsuõpetajana Virge, aastake oli naisrühma tegevuses paus ning 1996 alustas rühm, kes sai viis aastat hiljem nimeks Kadaka mari.
Kadaka mari
Kadaka mari on tervendav, võimeline esitama nii hoogsalt särtsakaid kui nõtkeid-mõtisklevaid tantse. Kadaka mari on naeruhimuline, vahetevahel liialt lobisev seltskond. Kadaka mari on saare naine, tubli ja töökas. Käsu peale võtavad kätte reha või punase rätiku ja oskavad nendega rahva ette minnes tantsida. Lehma otsides kaotavad küll veidi suunataju, aga lõpus liiguvad kindlalt seatud sihi poole :-) Kerget jalga edaspidiseks, Kadaka mari!
Lesja ongi Kadaka mari, vähemalt Virge arvates
Hooaja alguse puhul lugesime üle ka teised meie maja kollektiivid ja nende eesmärgid. Tantsurühmad valmistuvad kõigepealt talviseks tantsupeoks Kärla pargis ning seejärel suviseks Saaremaa tantsupeoks. Külakoor on suvel oodatud Sõrvemaa laulupühale ja Mustjala laulupeole, aga praegu valmistuvad nad Talvelaulupeoks ja jõuluaja avamiseks. Kadripäeval toimub Kärlal maakonna kooride päev, mida aitavad läbi viia  külakoor ja naiskoor Kargell. Näiteseltskonnal on praegu käsil uue tüki õppimine, mis peaks esiettekandele tulema märtsikuus. Kõigil meie taidlejatel jagub tegevust. Ja kõik meie maja kollektiivid võtavad endi hulka alati ka uusi tulijaid. Tule julgesti, sest seltsis on segasem. Head uut hooaega uues majas! 

laupäev, 30. september 2017

Noortebänd Sügisjämmil

Täna hommikul laadis meie noortebänd oma pillid bussi ja sõitis koos Lümanda omadega Tornimäele, et osa saada Saaremaa bändikooli Sügisjämmist. Kohale jõudes jagunesime erinevatesse õpitubadesse, kus kolme tunni jooksul õpiti kolme laulu partiisid.
Jakob osales Ain Kivilo poolt juhendatavas basside õpitoas
Ega need lihtsad polnud. Taukari "Segased lood" sai päris ruttu läbitud, lugu ju kõigile tuttav. Tõnis Mägi poolt kuulsaks lauldud "Veenus" vajas juba palju rohkem pingutust, etteruttavalt peab aga tunnistama, et kontserdil oli see kõige parem esitus.
Trummiõpetaja Tenno Lauri püüab rütmipilti selgeks saada, Märten kuulab tähelepanelikult
Kolmandaks lauluks oli valitud "Mamma mia", Itaalia diskopala, nagu projekti üks eestvedaja Martti Nõu ütles.
Sünteka õpitoas tegutses õpetaja Kairit Levit, kes oli leidnud üpris värvika õpetamisviisi :-)

Mikk osales ka jämmil, tema oli kitarritunnis Toomas Tangu õpirühmas.
Aga nende näpud liikusid nii kiiresti, et ei jäänudki pildile :-) 
Lõunasupp söödud, kogunesid kõik väikesed muusikud Tornimäe rahvamaja suurde saali ühendprooviks. Õppepäev lõppes toreda kontserdiga, kus lisaks ühendbändile oli teisigi põnevaid esinejaid. Kairit ja Toomas Duo, Vello, Raahel, Mustjala noortebänd ja Soome muusikaõpetajatest just selleks korraks kokkuklopsitud koosseis. Tore päev oli ja ootame huviga uuel aastal algavat bändikooli projekti, mis seekord tuleb soomlastega kahasse. 

esmaspäev, 18. september 2017

Paunvere väljanäitusel

Nüüd saame öelda, et Kadaka mari on esinenud koos Svjata Vatraga
Meie Kadaka mari sõitis möödunud nädalavahetusel Palamusele, et näidata Eestimaa ühel kuulsamal laadal oma tantsuoskust. Boonusena saime osa ka laadamelust ja külastasime Paunvere väljanäitust. Et kõik meie toredad juhtumised ausalt ära rääkida, tuleb alustada hommikusest ärkamisest Palamuse lasteaia Nukitsamees Itide rühmas.
Mis põnevat seal tänaval toimub?
Aknast avanes vaade peatänavale, kus juba varahommikust peale käis tohutu sagimine. Polnud aega isegi vihmapilvede üle muret tunda, sest nii põnev oli jälgida, kuidas korraldajad püüdsid autodevoolu juhtida ja kauplejaid nende müügiplatsidele juhatada. Teiselpool maja seati üles Saemeeste mõõduvõtmise xTREEm Cup 2017 osavõistlust. Meil olid ka selle jälgimiseks parimad kohad :-)
Õuemurul oli tore tantsida, paar libisemist oli ka, aga tants ei jäänud pooleli :-) 
Oma hommikuse esinemise tegime Rehe-Möldre laval. Lavaks oli tegelikult õuemuru, pisut libe, aga saime edukalt hakkama.
Koos Sirtsulistega tantsimas
Teine esinemine oli meil koos Palamuse naisrühmaga Sirtsulised pealaval. Kõige oodatumaks tantsunumbriks oli muidugi "Heinalised", sest meil oli võimalus seda esitada Svjata Vatra elava esituse järgi. Emotsioonid olid ülimalt positiivsed.
Heinalised
Enne kojusõitu käisime läbi ka apteegist, et teada saada, mis maitsega see punsli õli tegelikult on. Kui õiges koguses võtta, siis mõjub ergastavalt :-) Meie oskasime võtta õige koguse. Pealegi on tõelise "Punsli eli" üheks väga oluliseks komponendiks kadaka mari. Vot nii! 

esmaspäev, 11. september 2017

Muusikakool alustas

Täna algas Kärla muusikakooli 24. õppeaasta uue rahvamaja suures ja uhkes saalis. Traditsiooni kohaselt alustati ühislauluga õpetaja Malle eestvedamisel.
Muusikalise tervitusega esines Kuressaare muusikakooli õpilane Lisette Lemba, klaveril Malle Veske. 
Direktriss Imbi Kolk luges kõik õpilased nimepidi ette, kontrollis, kas kõik teavad, mis instrumenti nad õpivad ja mida algavalt õppeaastalt ootavad. Uued õpilased said ka üle loetud. Samuti õpetajad. Ja uus aasta võibki alata!
Perepilt avaaktuse lõpetuseks. 

neljapäev, 31. august 2017

Maja kõrvale istutatud pihlakas usuti õnne toovat

Pihlapuu leidis omale koha
Meie uue maja avamispeol saime naabritelt Karalast kingituseks pihlapuu, mille istutasime täna maja ette. Koduväravas peab ju ikka pihlakas kasvama. Maja ümber istutatud pihlakas võib uskumuse kohaselt tõrjuda nõidust või naabrite pahasoovlikkust.
Foto internetist
Meie pihlapuu on harilik pihlakas Joseph Rock, tahab kasvada soolopuuna 4-6 meetri kõrguseks, viljad peaksid tulema kollased. On arvatud, et pihlamarjaderohkel aastal saavad vanatüdrukud mehele. Praegu meie puukesel veel ühtegi marjakobarat pole, nii et vanatüdrukud peavad ootama järgmist aastat :-)
Meie maja pihlapuu
Samas võib ju meelde tuletada hoopis teise rahavatarkuse: on pihlakas marjadest tühi, järgneb kuiv ja ilus sügis.

teisipäev, 15. august 2017

Kärla SuveTriip 3 - Kärla Triip

Kärla rahvamaja pidulik avamine läks sujuvalt üle suveürituseks Kärla Triip. Selle aasta peaesinejaks oli Ultima Thule. Publikut ei olnud nii palju kui kahel eelneval aastal, aga esineja oli endiselt väga hea. Lava soojendasid traditsiooni kohaselt Kärla noored.
Meie noor karmoska-tüdruk Astrid kutsus endale seltsiks vanema öe Pille-Rite ja kahekesi koos moodustasid nad suurepärase duo Öed Reid 

Bändikooli noorem koosseis tegi Triibul oma esimese etteaste. Loomulikult kutsusid nad ka Pille-Rite endaga koos lavale. 
Bändikooli vanem koosseis oma kolmandal Triibul. 
Järgmiseks aastaks kogume veel mõtteid, aga kindel on, et kohtume üheksandal Kärla Triibul 9. augustil 2018!  

Kärla SuveTriip 2 - Rahvamaja avamine

10. august 2017 läheb Kärla ajalukku uue rahvamaja avamise päevana. Seda uut oleme me oodanud kaua ja tõeks on osutunud ka lause "Kaua tehtud, kaunikene". On tõesti kaunikene. Siinkohal avaldan täies mahus avakõne, mille pidas uue maja avamisel Peeter Südda (1830-1895) Jaak Torri kehastuses.
Austatud ja armsad kuuljad ning nägijad! 
Tean, et teie osa võtate Kärla rahva rõõmust ja igast hääst asjast, mis temas asub ja kosub. See sunnib mind teile aru andma, mis meie kandis hilja sündis. Jumala auks, koguduse rõõmuks ja vaimu harimise edenemiseks oleme meie siia rahva maja asutanud, et seega oma kogudusele puhast kasulist ja lõbusat ajaviidet valmistada ja mõnest kahjulikust ning tühjast kõlvatust rõõmust ning ajaviitmisest kõrvale tõmmata. See rahva maja asutus oli meil raske küll. 
Kui mina, Peeter Südda, 1867. aastal Kärla-maile köster-kooliõpetajaks tulin, sai siin 1873. aastal esimene laulukoor ning 1882. aastal Saaremaa esimene mängukoor ehk pasunakoor asutatud. Algus kultuurilisemaks tegevuseks oli seega tehtud.
Uue maja avamisel mängis Kuressaare Linnaorkester Matis Männa juhatusel
Et rahvast hea vaimuga toita, tuleb anda head õpetust. Seda saavad jagada head koolmeistrid ja head raamatud. Koolmeistrid ei või mitte igas peres ega saunas õpetust andmas käia, raamatud aga võivad seda küll. RAAMATUKOGUSI ON TARVIS. Igal kogudusel kuluks üks hea raamatu kogu ära. See on minu nõu. Kui seda nõu vastu võetakse, siis loodan ma, et aegapidi lori ja laimamise luuletused rahva seast ära kauvad ja param vaim valitsema hakkab. 1879. aastal asutasime siinmail Kiriku külas Köstri talus kohalikus kihelkonnakoolis raamatukogu 83 raamatuga.
138 aastat hiljem oskab raamatute koguarvu meeles pidada vaid arvuti
Hiljem, 1899. aastal võis Saarlasest lugeda, et rahvakooli majad Saaremaal on enamasti kõik väga viletsas järjes. Üks neist kõige viletsamatest on küll Kärla kihelkonna koolimaja. Sellepärast on nõuks võetud Kärlale uut kihelkonna koolimaja ehitada, mis kõikipidi praeguse aja nõudmiste kohane oleks. Et selle koolimaja ehitamine aga kellegile raskuseks ei oleks, sellepärast tahetakse seda armuannete varal üles ehitada. Ja nõnda siis sündis, et SIIA KOHTA ehitatud kihelkonna koolimaja valmis rahva annetuste, näitemüükide ning pidude tulust. 1903. aastal kolis valminud koolimajja ka Kärla raamatukogu. Seltside tegevus elavnes. Piduõhtuid ja kontserte korraldati Saulini majas, vallamajas ja kihelkonnakoolimajas.
1920. aastal said seltsid enda kasutusse magasiaida ruumid, sinna koliti ka raamatukogu. 1930-ndatel aastatel ehitati kihelkonna koolimaja ümber rahvamajaks, ka raamatukogu sai siin enda tarvis ühe suure ruumi.
1939. aastal paigutati rahvamajja vene sõdurid, raamatud tõsteti esialgu puukuuri, seejärel viidi kirikumõisa. 28. novembrill 1939 puhkes sõdurite süü läbi rahvamajas tulekahju, püsti jäid vaid kivimüürid. Veel 1940. aastal kirjutas Meie Maa, et seltskondlik tegevus on Kärlas täiesti soigus, kuna puuduvad ruumid mingisugusegi avalduse jaoks. Vallamajale ehitati küll teine kord peale, kuid seal ei ole ühtki suuremat ruumi. Isegi haridusseltsi raamatukogu asub kiriklas, kusagil täiesti kütmata toanurgas.
Aga 1943. aasta detsembrikuu lehest võis lugeda, et Saaremaa rahvamajade võrk on lõplikult koostatud ja kinnitamisele saadetud. Uues rahvamajade võrgus on 32 rahvamaja, sealhulgas ka Kärla, juhataks Sillart. 1949. aastal koliti taas ka raamatukogu rahvamaja remonditud tegelaste ruumi.
Vana rahvamaja 1950ndatel aastatel
1953. aastast alates on Kärla raamatukogu kolinud ühest kohast teise, viimased neli aastat toimetati vallamaja esimesel korrusel. Kärla rahvamaja hoones on lisaks rahvamajale asunud kolhoosi söökla ning Tarbijate Ühistu pood. Alates 1995. aasta sügisest asus hoones taas rahvamaja.
Kunagise kihelkonna koolimaja katuse all töötas pikka aega rahvamaja
Aasta tagasi lõppes vana kihelkonna koolimaja elu, et tõusta kui fööniks tuhast ja tuua taas ühe katuse alla rahvamaja ning raamatukogu.
Uue maja uuel laval - Mikk, Marvi ja Ivo
Edenegu, kosugu ja kõlagu armas laul ja mäng, keerutagu triibuseelikud, täitugu riiulid hääde raamatutega rahva vaimu valgustamiseks – halbduste hävitamiseks ja headuse edenemiseks – igal pool meie Saare pinnal!
ELAGU KÄRLA RAHVA MAJA!  

Kärla SuveTriip 1 - Kodukandilood

Lapselapsed on jõudnud vanaema-vanaisa juurde maale
Sel suvel sai teoks vabaõhuetendus Kärla-mail Kogula külas. Etenduse kirjutas ümbruskonna legendidest ja ajaloost inspiratsiooni saanud Viimiku talu peremees Sven Aavik.
Esiplaanil autor ja lavastaja Sven Aavik
Peategelasteks on maale vanaema-vanaisa juurde suvevaheajale saabunud Mikk ja Liisi ning Narva koolipoiss Sergei. Üheskoos võetakse ette rattaretk, et näha oma silmaga kohti, millest vanaisa nii põnevalt on rääkinud. Etenduse kolm vaatust toimusid erinevatel mänguplatsidel. Külastaja sai pea terve Viimiku ala läbi kõndida. Ja seal õues on, mida lisaks vaadata.
See koduvärav on juba mitu aastat oodanud just sellist suveetendust
Mõlemad mängukorrad läksid täissaalile, ka ilm soosis meid. Siit siis esimesed tänusõnad Ilmataadile :-) Järgmised tänusõnad lähevad lahkele pererahvale - Sven ja Liivia Viimikult. Et te meid ikka välja kannatasite :-) Lisaks lava kujundamisele, ehitamisele ja teksti kirjutamisele suutis Sven ka näitseseltskonda ohjeldada, neile oma mõtted ja ettekujutused selgeks rääkida.
Lavastust aitasid ilmestada helindaja Urmas Rämmal ja rekvisiitide-dekoratsioonide meister Paul Aav.
Pauli meisterdatud koduloomad
Tänusõnad kostüümide laenutamise eest lähevad Salme rahvamajale, Kuressaare Ametikoolile ja Kuressaare Linnateatrile.
Vene sõdurite grupiselfi
Etendust aitasid veelgi ilmekamaks muuta Teeääre Tall (Liisi von W) ja Oti Ralliklubi (Ivar Tänak). Ja muidugi minilaat, kus sai näha-osta kohalikku käsitööd ning söögipoolist.
Naabrinaised laotasid oma näputööd Viimiku kiviaiale
Kärla rahvamaja perenaisena on mul eriliselt hea meel oma näitseseltskonna, tantsurühm Tõmba, Jüri ja karmoska-neiu Astridi üle. Te pakkusite vaatajale oma osalusega kolm toredat pühapäeva. AITÄH KÕIGILE OSALISTELE!