Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Kuressaare Linnaorkester

Kuressaare Linnaorkester

teisipäev, 3. september 2013

Paadla kandi rahvas avastas taas Saaremaad

Juba kolmandat suve tuuritab Paadla kandi rahvas mööda Saaremaad, et leida üles kohad, kus varem käidud või sootuks veel käimata on. Seekord võtsime ette tutvuda Pihtla, Laimjala, Pöide ja Orissaare valla teada-tuntud kohtadega. Oma silm on ikkagi kuningas.
Eesti taasiseisvumispäeval, 20. augustil, läkski sõiduks. Kati Aus oli meile ekskursioonimarsruudi kenasti paika pannud ja kõik vajalikud kokkulepped teinud. Reisihuvilisi oli kokku 28, rohkem ikka vanemaealisi, kellel ekskursiooni vastu suurem huvi oli.
Esimene peatus oli Püha kiriku juures, kus õpetaja Anti Toplaan meid lahkesti vastu võttis ning Püha kiriku looga tuttavaks tegi.
Järgmiseks peatusime Pireti kivi juures. Mõelda vaid, see kivi on vaid üks sauna kerisekividest, mida Suure Tõllu naine Piret kokku kandis. Pidi ikka pirakas saun olema, rääkimata Pireti vägevusest! Väle Darelian ronis isa pisukese abiga ka kivi otsa.
Uus peatus leidis aset Blesta mälestusmärgi juures. Ei teagi, kes oli see põhjamaade jumalanna Blesta, kelle auks selline omapärane kivirahnude ring on püstitatud (isegi Google ei anna vastust :-). Huvitav on see igal juhul.
Mälestusmärgi idee pärineb Abali ordu esindajalt, kes väidab, et pärast mitmeid katastroofe umbes 20 000 aastat tagasi, olevat maailmamerest hakanud taas kerkima maa. Ühe esimese maakilluna kerkis 12 000 aastat tagasi merest Saaremaa - Ema Saar. Mälestusmärk on pühendatud "Põhjamaa kaunile jumalannale Blestale" ja koosneb välgu poolt lõhestatud maakivist, mis kujutab endast altarit, ning seda ümbritsevast paekividest spiraalist (ehitaja Klotoid OÜ).
Pikemalt viibisime Mihkel Ranna dendraariumis. Giidi humoorika ja huvitava vestluse saatel käisime ringi dendraariumi vanas ja uues osas. Uudistasime erinevaid puid-põõsaid, saime teada nende dendraariumisse jõudmise lugusid, nägime Suure Tõllu ragulkasid, lapsed tutvusid kaseurvaplaastri-puuga. Muidugi pidime laulma kohas, kus dendraariumi rajaja Mihkel alati külastajatelt laulu kuulda soovis. Kuna sel päeval juhtus olema sünnipäev Endla Talul ja taassünnipäev Eesti Vabariigil, siis laulsime sünnipäevalaulu.
Pöide kirikus tegime ringkäigu omapäi ja uudistasime tehtud ning tegemist vajavaid remonditöid. Lõunasöök Orissaares Soneburgi kohvikus täitis meie tühjad kõhud ning edasi suundusime tutvuma Maasilinnaga. Eakamatest tragimad ning seltskonna nooremad liikmed tegid giidi juhatusel kaasa ronimisretke nii Maasilinna varemete keldrites kui ka üleval katuse all. Ilus vaatepilt avanes ülevalt. Kes ronimist paljuks pidasid, jalutasid parklas ringi ja imetlesid vaateid, mis sealt avanesid. Oli ju ka ilm suurepärane.
Maasilinnalt võtsime suuna Kuressaare poole. Tagasiteel põikasime sisse Kaali külastuskeskusesse, vaatasime üle Kaali järve, külastuskeskuse kompleksi ning sõime kiiresti-kiiresti jäätise, kuna bussijuhi karm keeld jäätisega bussi ei lubanud.
Ees ootas veel viimane külastuskoht meie marsruudil - Reo nunnaklooster.
Nagu kokku lepitud oli, siis Reos meid juba oodati. Saime kuulda kloostri elanike igapäevategemistest, kloostri saamisloost ning maitsta nunnade poolt valmistatud morssi, mis tehtud musta leedri õiesiirupist.
Ilus augustipäev möödus kui lennates. Hinge täitis rahulolu kordaläinud päevast ja heast seltskonnast.
Katile suur aitäh ekskursantide poolt!
Maret Metsmaa, Paadla Kandi Selts 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar