Tegusad Harilaiul

Meie juulikuu tegusad kolmapäevad said lõpp-punkti Harilaiul matkates ja piknikku pidades. Hommikul korjas Metra buss meid kõiki kenasti peale ja viis Harilaiu matkaraja algusesse. Laadisime oma piknikumaterjali Linda käest laenatud aiakärusse ja hakkasime rõõmsalt astuma. Lõkkepaika jõudes tegime pisikese kringli-pausi ja siis siirdusime Kiipsaare majaka suunas.

Kiipsaare tuletorn on valminud 1933.a. Kõrgus 26 m. Algselt ehitati u 100-150 m kaugusele rannast, kuid nüüdseks paikneb rannajoone muutumise tõttu meres.

Mõni arvas, et ta alles kevadel käis, juba näinud küll ja jääb piknikupaika. Aga teadjamad, kes mitmeid kordi majaka erinevaid kaldenurki ja kaugusi rannajoonest näinud, laitsid selle mõtte maha. Nii pididki ikka kõik tegusad matka ette võtma.

Teel majaka poole.

Kõige toredam on mööda mereäärt minna. Siis kuuleb merekohinat, saab lutsu visata, kive korjata ning julgemad merevettki proovida. Mere äärest võib leida palju huvitavat.

Kas Tuhkatriinu kingake?

Majaka juures sai ka kaugusesse vaadata, vett pritsida ja joosta end hingetuks.

(Karu)järvelapsed mere ääres :-)

Tagasi lõkkeplatsil, tegime lõkke selleks ettenähtud kohta, küpsetasime vorstikesi, sõime taas kringlit ning jagasime tunnustähti. Mõned karastatumad käisid järvevees ujumas ka.

Tundub, nagu tahaks Karl-Mathias talisuplejaks hakata :-) Lucia on igatahes julgelt järvevees sulistamas.

Ja oligi aeg taas bussi poole astuda. See lõik teest tundus nii mõnelegi poole pikem kui enne. Aga - ei mingit virinat, sest koju tahtsid ju kõik jõuda. Lugesime pead üle, arv klappis ning kodutee võis alata.

Loodetava kohtumiseni järgmisel suvel!