Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Teater

Teater

esmaspäev, 13. juuni 2011

Kadaka mari I naiste tantsupeol

Reede, 10. juuni
Varahommik.
Kui Kadaka mari end varahommikul kell 4.30 teele asutas, magas tantsuõpetaja Virge veel sügavat und. Õnneks rühmavanem Ene helistas igaksjuhuks, äratas mu üles ja nii jõudsin ka mina viimasel hetkel bussi peale :-) Korjasime linnast peale veel naisrühmad Kadrid ja Ritsikas ning noorterühma Öieti ja meie sõit Jõgevale võis alata. Kuivastusse jõudes saime aru, et õnnis nõukogude kord on tagasi, korjasime kokku oma ID-kaardid ja saatsime kassapidajale. Ise vaatasime närviliselt juba peaaegu lahkuva laeva suunas. Kassiir sai vist ka aru, et 50 kaarti võtab liiga palju aega, usaldas bussijuhti ning lubas meid saarlastena edasi sõita. Keskpäev. Kell 11.00 algas Laiuse staadionil meie rühmaliigi e N2-de platsiproov. Vihtusime tantsida kella kaheksani õhtul. Noh, kui päris ausalt rääkida, siis tegelikult pidime tihti ikka niisama ka päikest võtma, sest 68 rühma nihutamine joonistesse võttis parasjagu aega. Õhtu. Kõikse parem asi meie majutuskohas Kuremaal oli järv. Mõnus, eriti pärast täispikka tantsupäeva päikeselisel staadionil. Öö. Magasime, ausalt.
Laupäev, 11. juuni
Hommik.
Silmad puhtaks pestud, alustasime sõitu Jõgevale, naiste peo peastaadionile. Kadaka mari "rõõm" oli suur, kui me avastasime, et suurel staadionil tantsime jooksurajal ja võime kaunistada helitehnikute laotud kõlarite virna :-) Aga tegelikult oli meil siiski päris hea koht platsil - esireas. Ja etterutates võin öelda, et Kadaka mari suutis seal särada ka ja nägi täiesti kena välja. Pärast kespäeva. Päästeteenistus tuli kuumavatele naistele appi ja nii mõnigi meist kasutas ka kastmisauto teenust. See oli ka väga mõnus :-) Õhtu. Etenduse läbimäng-montaaž, mis tähendas seda, et terve etendus mängiti algusest lõpuni läbi ja igaüks sai teada, millal ta peab oma tantsuks valmis olema ning kuidas ta platsilt jälle ära pääseb. No kõik ei läinud lepse reega. Kadaka mari (ja veel 7 jooksurajal tantsivat rühma) jäi peaaegu oma "Naiste päeva" platsist ilma, kui "Kaerajaani" naised nad peaaegu et jalust maha tahtsid joosta. Aga õnneks leidsid erinevate rühmaliikide juhid omavahel siiski ühise keele ja asi sai lahendatud. Tore, sest meile meeldib "Naiste päeva" tantsida :-) Öö. Noh, enne kui magama jäime, tegime ikka väikese naiste õhtu ka. Loomulikult ajasime veidi lora- ja külajutte.
Pühapäev, 12. juuni
Peohommik.
Pakkisime oma asjad taas kohvritesse ning vedasime bussi, et pärast viimast kontserti kohe kodu poole sõitma hakata. Kell 11 algas peaproov-etendus. Vaatasin seda tribüünilt. Ilus "NaiseLugu" sai kokku. Loo algus meeldis mulle rohkem kui lõpp, aga tervikuna oli etendus töesti väga hea. Peopäev. Kokku toimus sel päeval 3 kontserti - juba nimetatud peaproov-etendus ja sellele lisaks kaks etendust ( kell 15 ja kell 19). Mo arust järjest paremaks läks. Küllap seda tundsid ka platsil olevad naisrühmad ise. Kõige parem publik oli kolmesel etendusel, nad elasid tervele kontserdile väga positiivselt kaasa ja kiitsid tantsijat pidevalt aplausiga. Pidu lõppes positiivsete emotsioonidega. Proovipäevade apsud ja ööbimispaiga miinused olid ununenud. Kojusõit oli küll pikk ja tagasi jõudsime juba uue päeva varahommikul, aga kindlasti läheme me ka järgmistele pidudele.
Leia meid netis piltidelt - http://pilt.delfi.ee/album/213337/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar