Homme on kadripäev.
Nimetus tuleneb varakristliku naispühaku Aleksandria Katariina nimest. Legendi kohaselt võitnud see noor, tark ja ilus neiu dispuudil 50 paganlikku filosoofi ja pööranud nad seejärel ristiusku. Sellise häbematuse eest ootas teda märtrisurm: algul püüti tütarlast rattale tõmmata, aga kuna see taevavägede vahelesegamisel nurjus, siis raiuti tal pea maha. Seejuures olevat pühaku kehast vere asemel voolanud piima. (Piina)ratas ühe atribuudina on Katariinast teinud tõllasseppade, möldrite, kääriteritajate ja ketrajate kaitsepühaku.
Eesti rahvakalendris mäletatakse eelkõige kadrisante, kes rõhutasid naiselikku poolt, nad olid puhtad ja valged. "Kadrid olid ära ehitud nagu Muhu neiud. Kübarad ning leierid, valges kleitis. Kadrid olid uhked." (Kärla)
Kadrid olid maja õnnistus. Neil oli tavaliselt kaasas kadrititt, kellele küsiti hambaraha. Kadrid vaatasid üle kogu majapidamise, uurisid näputööde rohkust ning laste lugemisoskust, mängisid ringmänge ja lõid tantsu. Heade soovide eest said kadrid peredest tänuks toitu. "Anti pallisi, vorstisi; kelmi tehti ka. Pereema toond täistopitud seapõie, taariraba sees või mis seal oli. Ütles: "Ma töi teile makki ka, es tohi küll tuua." Teised tiitsasti tänama." (Kärla)
Ilma kohta on vanarahvas teadnud, et kadripäeva ümber tahab ikka sula kord olla ja andresepäeva järele jälle külm, seetõttu on rahvasõnaks saanud ütlemine: "Kadri kuseb ja andres pistab pulga ette."
Eile käis meie majas tore kadripere. Laulsid ja tantsisid, soovisid kenat önne ning said meie maja pererahva poolt head-paremat kaasa ka. Aitäh lasteaiaperele, et nad ikka igal aastal kadritamas käivad! Önne ka teie majale!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar