Jõulutervitused

Jõulutervitus segarühm Westilt Läänemaalt
Jõulutervitus Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuselt
Jõulutervitus Kuressaare Raegaleriilt
Jõulutervitus Kuressaare Linnateatrilt

Veel pilte jõulupuust Kõrkkülas

Pildistas Kati Aus

Jõulupuu Kõrkkülas

18. detsembril kogunesid Kõrkküla seltsimajja nii nooremad kui eakamad piirkonna elanikud. Jõulupuu säras saalis uhkes hiilguses. Kõik ootasid ärevusega põues jõuluvana. Enne jõuluvana saabumist esitas Kõrkküla neiu Gete Grahv ilusa jõululaulu meeleolu loomiseks. Ja siis ta tuli. Seekord läbi veelompide ja krae vahelt vett välja raputades. Igale kohaletulnud lapsele leidus jõuluvana kotis kingitus. Suurem ja julgem laps laulis või luges ilusa luuletuse, väiksem ja arem puges ema-isa selja taha või lasi hoopiski valjuhäälselt nutupilli. No miks ei võiks see jõulumees sagedamini külas käia! Küll ka lapsed temaga siis harjuks. Jõulumees oli kõigi vastu sõbralik ja hooliv. Nutupilli laskja sai jõuluvanalt lahke pai. Piirkonna eakamatele oli kohtumine noorema järelkasvuga piirkonnas samuti meeleolukas. Oli palju küsimist ja uudistamist, missugune laps kelle pere jagu on? Kes on kus peres minia või väimees? Või kuhu talusse hoopiski uued elanikud tulnud. Heatahtlik uudishimutsemine toimus Õnne-tänava Laine põhimõttel - pole küll minu asi, aga tahaks täpselt teada. Kes seda saab pahaks panna, sest ka külarahval omavahel tuttavaks saamise võimalus on just ühisürituste kaudu. Oli ka selliseid üllatusi, kui naabrinoortega sai külamemm omavahel esmakordselt kokku.
Jõuluvana külaskäigu järel saabus peole veel teinegi külaline. Kärla vallavanem Villi Pihl tutvustas pidulistele Kärla valla käesoleva aasta tegemisi ning ka tulevikumõtteid. Oli võimalus vallavanemaga mõtteid vahetada ning mõne asjaliku ettepanekugagi välja tulla.

Kena jõuluaega kõigile!
Maret Metsmaa, Paadla Kandi Selts
Pildistas Kati Aus

Vallatud tervitavad

Head sõbrad Virge ja Tõmba, Jüri!
Kellade, kellade hääl...
ududest läbi, metsadest läbi,
taevasse välja, maa peale alla...
Kellade, kellade hääl - see on jõulukellade hääl...
Kerget tantsujalga, tervist, õnne ja armastust uueks aastaks!
Anu ja Jõõpre Vallatud

Külakoori jõulureis

11.-13. detsembrini oli meie külakooril meeldiv võimalus luua Rootsi kruiisilaeval koos segakoor Lyraga jõulumeeleolu. Enne laevale asumist lauldi ka Tallinnas Raekoja platsil.

Nüüd küünlad me süütame taas

Kui talvepime tahab tüüdata,
siis paras aeg on küünlad süüdata.
See toetab päikest, väsinut ja loidu,
ta küünlatulest loeb me poolehoidu. (Ellen Niit)

Pühapäeval, 11. detsembril sai teoks arvult kolmas jõululaat. Oli müüjaid, oli ostjaid. Oli võimalus osta iseendale ja leidus kingitusi jõuluvana kotti pistmiseks. Oli iluasju, oli tarbeasju, oli palju maitsvaid asju :-) Laadamelust sai jalgu puhata jõulukohvikus, kus toimetasid toredad päkapikud Margerite ja Paul-Mark. Kellel tahtmist, sai Annika juhendamisel valmistada toreda jõuluehte.
Laadakauba pakkujad olid meeldivalt üllatunud esinejate üle. Kel kõrvad peas, see kuulis Tiina loetud jõulumõtisklusi Virve Osila luulekogust. Pika ja toreda etteaste tegid muusikakooli õpilased koos Imbi ja Üllega. Kell 15.30 oli aeg laadamelu lõpetada ning vallavanema lahke sõna ja valvsa pilgu all süütasime 3. advendi küünla. Lasterühm ja Tõmba, Jüri esitas lõbusaid talvetantse ning tantsusammul viidi jõuluvalgus ka parki vallakuusele.

Kui nüüd veidi külma ja lund ka teeks ...
Talvemuusika

Jõulude tulekus keegi ei kahtle -
jõulud ju jõuavad taeva tahtel
igasse kodusse, toa taha metsa,
linnule, loomale, sinule, et sa
iial ei unustaks lapseiga,
mõistkasid siit saadud selgusega
ise kord jagada lahkust ja usku.
Seepärast jõulud, ta küünlad ei kustu.

Talvetantsud
Fotod Maive Õispuu

Tänavused Kärla valla preemiasaajad

Tagareas Harri ja Margit Kõrvits, Henri Rump, Jüri Tõru, Vilmar Uljas
Esireas: Egelin Ellermaa, Anne Pildre, Kaja Armus
Foto Aare Laine

LIPUPÄEV

1997.a 6. detsembril õnnistati Kärla kirikus Kärla valla lipp. 30. jaanuaril 1998 asutati Kärla vallavolikogu määrusega valla Peeter Süda nim kultuuristipendium. Sama aasta 6. detsembril tähistasime esmakordselt Kärla valla lipupäeva, mille raames anti üle esimesed kultuuristipendiumid - Tallinna Toomkiriku orelihooldajale Toomas Mäevälile ja Käesla külast pärit ooperilauljale ja laulupedagoogile Leili Tammelile.
Teisipäeval, 6. detsembril k.a. toimus arvuliselt 14. lipupäeva aktus. Tunnustati tublisid kooliõpilasi ja nende juhendajaid-õpetajaid, tehti kokkuvõtteid valla meenekonkursist ja tunnustati ka kõiki nominente, keda sel aastal preemiavääriliseks peeti.

Kärla valla preemiasaajad 2011:

noortepreemiad: Egelin Ellermaa ja Kaja Armus (Hea õppur), Vilmar Uljas (Hea sportlane), Henri Rump (Aktiivne noor)

Suure Tõllu nim spordipreemia - Jüri Tõru

Peeter Südda nim kultuuripreemia - Margit ja Harri Kõrvits

valla hariduspreemia - Anne Pildre

Vallavapiga väga maitsva tordi valmistas Anneli Mesila

Helkuriüritus Kõrkküla seltsimajas

Reedel, 25. novembril, kogunes Kõrkküla seltsimajja ligi 20 vanemaealist härrat ja prouat. Ikka selleks, et kuulata-vaadata, mida ohutust liiklemisest on pajatada maanteeameti liiklusohutusosakonna spetsialistil Maiu Välbel.

Põhitähelepanu oma jutus ja ka näidatud videodes pööras Maiu Välbe liiklemisele hämaral ajal ja pimedas, nii jalgrattaga kui jalgsi. Sõnum oli üks - liikleja, kes liigub hämaras jalgsi või jalgrattaga, peab ennast autojuhile nähtavaks tegema. Kindlasti tuleb endale külge riputada helkur, väga hea on kanda helkurvesti. Küsimusele, kui mitu helkurit peaks kandma, oli vastuseks Maiu Välbelt, et kõnni pimedas nagu jõulupuu. Olgu helkureid ennem rohkem, kui et ei ole ühtegi. Ilma helkurita jalakäijat märkab autojuht umbes 30-40 m kauguselt. Helkuriga on jalakäija nähtav juba kuni 150 m kauguselt. Helkur on vajalik selleks, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ja jõuaks reageerida ning mööduks jalakäijast ohutult. Kõik üritusel osalejad said kingituseks helkuri.

Kanna helkurit, see on sinu odavaim elukindlustus!

Maret Metsmaa, MTÜ Paadla Kandi Selts

Käsitöötoas

valmistasime pühapäeval, esimesel advendil Liivia juhendamisel kinkekotte. Huvilisi oli just parasjagu, et õpetaja jõuaks kõikidega tegeleda. Ei olegi see kinkekoti voltimine-liimimine nii lihtne. Natuke tuli ikka vaeva ka näha. Iga osaleja jõudis valmis teha vähemalt kaks erineva suurusega kotikest ja sai ka mõne hea idee koju kaasa. Aitäh Liiviale jagatud oskuste eest!

OTSEÜLEKANNE SÜNNIPÄEVAPEOLT

Laupäeval, 19.11. algusega kell 19.11 toimus Sõmera klubis Kärla TeeVee otseülekanne sünnipäevapeost. Sünnipäevalapsed olid naisrahvatantsurühm Kadaka mari ja Kärla külakoor. Ühiselt peetud pidu saab alati toekam ja sisukam. Kokku sai kahel kollektiivil tegevusaastaid 25 - külakooril 10 ja Kadaka maril 15 aastat. Auväärne, kuid natuke hüljatuna tunduv Sõmera klubi oli siginat-saginat ning puna-sinise triibulisi seelikuid ja veste täis. See on vahva, kui stiilselt on Kärla tantsijad ja lauljad osanud oma kihelkonna rahvariietele kaasaegsema väljanägemise anda, natuke uus, kuid ikka oma kindel vana riie. Saate avalöögiks sai sünnipäevalaste ühisetteaste "Kungla rahvas". Õhtut juhtis nagu vanadel headel televisiooniaegadel väga tädi Rutile sarnanev telediktor. Mõnusa huumoriga vürtsitatud saatelõikude tutvustus andis ülevaate nii tantsurühma kui koori tegemistest ja kergitas loori ka tulevikuplaanidelt. Otsesaatele vastavalt näidati publikule plakatil plaksutamise ja lainetamise koht ette. Enne ja pärast saateid jooksid "televaatajate" eest läbi subtiitrid. Sünnipäevalaste esinemise vahele tantsisid segarühm Tõmba, Jüri ja neidude rühm. Tegijate silmist paistis selget rõõmu ja lusti kippus ka peale esinemist üle jääma. Mis viga lustida, kui asja veavad nii vahvad juhendajad nagu Virge Varilepp ja Anita Kangur. Tänusõnad juhendajatele ütlesid koorivanem Jüri Tõru ja vallavanem Villi Pihl. Õnnesoove jätkus ka sõpradelt ning külalistelt.
Kokandussaate sisuks oli "Sünnipäevatort". Õnneks olid abilised lava taga tordi valmis meisterdanud, jäi vaid küünalde süütamise, tordi lahtilõikamise ja söömise vaev. Enne aga võttis koor üles laulu, millest viisijupp oli šokolaadiga tordile kirjutatud. Ega laul "Las mööduvad aastad..." ei olegi nii vale, sest kellel kord juba laulu- ja tantsupisik sees, ei see enam lõpetada suuda. Paljud lauljad on aastaid laulnud ka teistes kollektiivides, eks sama on ka tantsijatega.
Väga meeleolukaks kujunes õhtu viimane paroodiasaade "Kärla Topp 7". Võistlema asusid ansambel Laine, ooperikoor KÄRLYR, tantsurühm "Poolvägilased", meeskvintett, Meie Artur meestega ja Meie Artur naistega ning kepsakad laintantsijad. Milline fantaasia ja leidlikkus oli numbrites! Publik oli vaimustuses ja alla hinde "5" ei andnud ükski žüriiliige (hinnati 5-punkti süsteemis). Et hinded olid nii ühtlased, siis võitjat välja ei kuulutatud ning võitis nagu ikka sõprus. Saate reklaamipausid täistis ansambel Vanad Sõbrad, mõnusad lood jalakeerutamiseks ning lahedad laulud kaasalaulmiseks. Tänu pillimeestele sai külmas klubimajas sooja igaüks, kes vähegi tahtis ja viitsis. Suur tänu tegijatele ilusa õhtu ja jagatud rõõmu eest!

Leelo Viljakainen sõpruskoorist Lyra
Fotod Aira Pärnoja

Toimus mälumänguturniiri 2. mäng

Kolmapäeva õhtul sai Kärla sööklas teoks valla mälumänguturniiri 2. mäng. Kõik 8 registreerunud võistkonda olid õigeaegselt platsis. Turniiri peakohtunik Toivo Vaik oli taas ette valmistanud 19 mõtlemisainet pakkuvat küsimust. 13. küsimus, tuntud kui nipikas, nõudis seekord täpset kätt ja silma - iga võistkonna esindaja pidi võimalikult täpselt pooleks lõikama kartuli. Sellega saadi väga hästi hakkama. Ka teistele küsimustele leiti vastused ja ühtegi päris "nulli-ringi" ei olnud.

2. mängu suurima punktisumma kogus seekord Spordihall - 30 p. Talle järgnesid Paadla Kandi Selts 29 ja Käesla 26 punktiga. Turniiritabelit saad jälgida kõrvalasuvast ripploendist. Taaskohtume uuel aastal 11. jaanuaril turniiri 3. mängus!

Tuhlipäev Paadlas

Pühapäeval, 30. oktoobril kogunes paarkümmend huvilist Paadla viljaaita, et kuulata-rääkida kartulist. Idee algatajad on aktiivsed Paevere küla naised eesotsas Talu Endla ja Altmets Helgiga. Kuidas ja missugust kartulit kasvatada? Missuguseid toite kartulist valmistada? Mida vahvat saab kartulist teha? Need küsimused leidsid pühapäeval ka vastused.

Kartuli kasvatamisest ja erinevatest kartulisortidest rääkis Veeve Kaasik. Toiteväärtusi ja valmistamisviise tutvustas Eve Kärblane. Peaaegu iga tuhlipäeval osaleja oli kodust kaasa toonud teistele maitsmiseks huvitavaid ja väga maitsvaid kartulist valmistatud roogasid. Ka ilu peale oli mõeldud - Kiira oli kaasa toonud väga uhked kartulikorvikesed.

Näha sai ka ilusaid sügisandidest tehtud kompositsioone. Kas teate, et vahtralehtedest saab väga uhkeid roose valmistada? Ranna Tiia valmistas niimoodi terve kimbu, väga ilus sai. Sinika ehitas kandikule terve taluõue, kus isegi kena rinnakas perenaine ringi tatsas. Imetleda sai ka suuri kartuleid, suurim neist kaalus 607 g.

Olen väga rahul, et viitsisin end pühapäeva hommikul kodust välja ajada ja sain osa toredast tuhlipäevast.

Fotod Maive Õispuu

Algas mälumänguturniir

2012.a. 12. märtsil saab Kärla vald 20-aastaseks. Juubeliürituste avalöök sai tehtud kolmapäeval, 12. oktoobril Kärla sööklas toimunud mälumänguturniiri esimese etapiga. Omavahel võtab mõõtu 8 võistkonda: vallamaja, spordihoone ja põhikool valla allasutustest, küladest löövad kaasa Paadla Kandi Selts (Kõrkküla), Paevere ja Käesla, taidlusringidest sel aastal 15. sünnipäeva tähistav naisrühm Kadaka mari ning meie valla üht suurimat tööandjat, Sõmera hooldekodu esindav võistkond Kuues (6. maja vahvad naistöötajad).
Turniiri peakohtunik ja küsimuste koostaja on Toivo Vaik, talle sekundeerisid esimeses mängus Lümanda kooli kehalise kasvatuse õpetaja Urve Vakker ja kõigile tuntud mälumängur Ivo Linna. Kokku on igas mängus 20 küsimust, 10 neist on valikvastustega ja kümnele tuleb ise vastused nuputada. Üks küsimus on nn riskiküsimus. Enne küsimuse esitamist saavad võistkonnad teada teema ja võivad siis ise valida 0 kuni 4 punkti oma vastuse hindeks. Kui vastus on positiivne ehk õige, liidetakse see tulemusele juurde, kui võistkond vastab valesti, võetakse küsitud punktid seni kogutud punktisummast maha.
Esimese mängu võidu noppis omale Käesla koosseisus Erich Suurpere, Kuido Õispuu ja Maive Õispuu kogudes 26 punkti. Teise koha punktisummaga 23 sai Paevere koosseisus Endla Talu, Lija Klein, Andi Talu ja Piret Sepp. Kolmas-neljas koht läks seekord jagamisele Paadla Kandi Seltsi ja spordihoone vahel. Peakohtuniku kommentaar: "Iga mälumängu kokkupanija saab oma tööst naudingu vaid siis, kui võistlejad hoolega kaasa mängivad. Ka seekord läks kõik korda: teadmised ja loogika möllasid. Juba esimese vooru põhjal ütlen, et minu nauding mängust oli täiuslik!"

Turniiritabelit saad jälgida kõrvalasuvast ripploendist.

Hooaeg algas

Kärla külakoor käis eakate päeval, 1. oktoobril laulmas Tornimäe kultuurimajas. Laulsime koos segakoor Lyraga põhiliselt mereteemalisi laule. Me ei olnud ainukesed esinejad sel kontserdil. Külaliseks oli kutsutud ka Vello Orumets. Kontsert lõppeski kõigi esinejate ühislauluga "Las mööduvad aastad".

Pilte sügislaadalt

Fotod Kati Aus

SÜGISLAAT KÕRKKÜLAS

Pühapäeval, 2. oktoobril sai Paadla Kandi Seltsi abil teoks tore sügislaat Kõrkküla seltsimaja õuel. Hommikul kella 10mne ajal hakkas sigin-sagin pihta. Tassiti laudu ja pinke ning kui kaubitsejad olid oma tooted müügilettidele laiali laotanud, nägi kõik päris laadaplatsi moodi välja. Pakuti porgandit ja sibulat, küüslauku, mett ja ravimtaimi, juba valmistehtud hoidiseid ja mett, kadakasiirupit ja maitsvaid pirukaid-kooke. Iseenda ja majapidamise tarbeks sai osta ehteid, satsilisi salle, kaltsuvaipu, võis end lausa pealaest-jalatallani riidesse saada. Ei puudunud ka loomad - kaks armast kutsikat leidsid endale uue kodu.
Lisaks kauplemisele sai osaleda ka muudes ettevõtmistes. Töötoas said huvilised Maret Toobi juhendamisel selgeks süüterooside valmistamise. Võistkondadena sai osaleda orienteerumis-mälumängus, kus võidu tõi mitte kiirus, vaid küsimustele õigesti vastamine. Näiteks tuli teada, missuguse linnu nimega perekonnanimesid on Eestis kõige rohkem (Luik), missuguse nimega tänavaid on Eestis kõige rohkem (Pargi) jmt. Orienteeruma läks 4 võistkonda ja etteruttavalt võib öelda, et kõik saabusid ka laadaplatsile tagasi. Seitsmest küsimusest kuuele vastas õigesti võistkond "Tihked pallid", viiele küsimusele teadis õigesti vastata "Teine noorus" ja neli õiget vastust oli võistkondadel "KEK" ja "Tarkpead".
Laada raames toimus ka küpsetiste konkurss. Konkursi tingimuseks oli, et konkursitöö peab sisaldama porgandit. Laekus 11 suurepärast küpsetist üheksalt valmistajalt. Maitsmiskomisjonis olid sel aastal Alver Maidle (välismaa kokk Kõrkkülast Saaralt), Jaanika Rikko (Mäemõisa perenaine Käeslast, osalenud ka "Õhtusöök viiele" saates), Helin Mardi (Kärla peakokk) ja Kati Aus (Ulje külast, ainus Aus komisjoniliige :-)). Soolaste küpsetiste hulgast pälvisid väikesed autasud Ingrid Leemet röstitud küüslaugu-porgandisaiaga ja Taimi Aus porgandi-pannileivaga. Parimaks soolaseks suutäieks kuulutati Maret Toobi küpsetatud porgandi-hakkliha kringel. Magusatest ampsudest anti väikesed autasud Maret Metsmaa vürtsikale porgandikoogile ja Ilme Kuusksalu porgandi-kreemikoogile. Parimaks magusaks suutäieks sai Tiina Luksi valmistatud toscana porgandikook. Kõige viljakam küpsetiste valmistaja oli Helgi Altmets, tema tõi konkursile lausa 3 erinevat maitset - porgandi-napoleonikook, porganditort ja porgandi-virsikukook. Noh, Helgil neid ideid ikka jagub, ta on oma hoidistega tuntud üle terve maakonna. Osalesid veel Tiia Rand ja Lija Klein, iga küpsetaja jaoks jagus maitsmiskomisjonil kiidusõnu. Lija, kavalpea, oli komisjoni lauale sokutanud ka ühe keedise. Komisjon loomulikult maitses kohustundlikult kõike, mis talle laua peale sätitud oli, ja nii said kõik laadalised teada, et keedis koosnes porgandist, pihlakast, sibulast. Vot nii. Kõik laadalised said ka konkursitöid maitsta ja järele ei jäänud midagi :-)
Laadamelule aitasid kaasa tantsurühm Meelespea Salmelt, juhendaja Jelena Psenitsnaja, ja showtantsutrupp Emma Sandlast, juhendaja Pille Õunapuu. Sõnalist nalja pakkus Kärla mees Ülo Kannisto.
Suured tänud laadakorralduse eest Paadla Kandi Seltsile. Väga tore koostöö oli.

Renna - tõrvikukandja

Renna Järvalt - Londoni OM tõrvikukandja.
Kõlab uhkelt! Ja me olemegi uhked. Renna on Kärla tüdruk, noh, tegelikult küll juba suur inimene. Renna ja sport on sünonüümid. See, et ta sai väljavalituks ja saab võimaluse joosta olümpiatulega 300 m Suurbritannia teedel, on mo arvates nii loomulik. Renna korraldab Eestis nii paljusid jooksu- (ja muid spordi-)üritusi, osaleb ise võistlejana igasugustel maratonidel (jooksu-, rulluisu-, ratta-). Renna on MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi eestvedaja.
Renna on üleüldse üks läbinisti tervislik ja seetõttu ka elurõõmus inimene. Ja ta on täiesti ära teeninud ühe tähtsa olümpiatõrviku jooksu.
Ja tegelikult on Renna tore tädi ka, kes leiab aega Emma ja Saara Sofia jaoks.

Lasterühma hetked noorte tantsupeol

Hetked jäädvustas Andre Anis, Salme laste klassijuhataja

Meil kolhoosis

Paadla kandi rahval on kenaks traditsiooniks saanud suve lõppu tähistada ühe laheda stiiliüritusega Kõrkküla jaanituleplatsil. Seni on olnud kantri- ja mereteemat. Sel aastal siis teema "kolhoos".

27. augustil, kenal suvisel laupäeval, saigi stiilikas teoks. Üritust olid tervitama tulnud pioneerid, kõik kenasti pidulikes valgetes pluusides, kaelarätid kaelas ja pilotkad peas. Pioneeriorganisatsiooni esindajad olid Virge Varilepp, Meriliis Varilepp ja Margerite Mesila. Punalipp õlal lehvimas ning onu Lenini pilt kaasas, nii nad saabusid. Stiilikale tuli kokku kolhoosnikeks riietatud mehi, naisi ja lapsi. Stiili leidmiseks olid vanaemade riidekapid ja pööningud usinasti läbi tuhnitud, Jüri ja Janne Mesilal olid üles leitud omaaegsed piimanõudki, millel ka piimaringi number veel peal oli.
Stiilsed kolhoosnikud pidid ka stiilseid tegevusi tegema. Esiteks said kõik osaleda kolhoositeemalise viktoriini küsimustele vastamises. Siin noppisid enim auhindu Lembit Sepp ja Jüri Mesila. Auhinnad olid kenasti ajalehe sisse pakitud nagu stiil ette nägi.
Ees ootas järgmine ala - lüpsipingi rinnalt tõuge. Eestlased on edumeelsetena kasutusele võtnud lüpsipingi heite, meie kasutasime rinnalt tõukamise varianti. Naisvõistlejatest edestas teisi Janne Mesila, tulemusega 4,69 m. Meestest tegi parima tõuke Martin Metsmaa tulemusega 6,60 m ja lastest-noortest oli parim Margerite Mesila - 2,52 m.
Järgmine maalähedane võistlus oli "Sitta kah", kus tuli sõnnikut hanguga aja peale ühest vannist teise vedada. Sellel alal näitas parimat tulemust Jüri Mesila ajaga 50,53 sek. Lastest-noortest oli tubli Margerite Mesila, kes ka võistlusmaale pudenenud sõnnikuriismed usinasti rehaga kokku riisus. Reelika Grahv maaomanikuna oli võistlusel kohtunik, tema hindas ülesande puhast sooritust.
Viinaviskamine oli ala, kus üks võistleja lennutas "viina"pudelit, mille kaks kaasvõistlejat paraja kauguse pealt saunalinaga kinni pidid püüdma. No mis sa oskad kosta, naised olid parimad viinaviskajad. Võitis naiskond koosseisus Maret Metsmaa, Pille Tänak ja Reelika Grahv. Nemad said ülesandega kõige edukamalt hakkama.
Künnivõistlusel oli kasutusel käsiader, mille ees seotud silmadega "hobune" ning adrakured haaras pihku kündja. Võrkpalliväljaku ühest otsast teise tuli tõmmata sirge vagu. "Pimedat hobust" tohtis kündja juhtida vaid ohjadest. Hinnangu kündjate tööle andis staažikas kolhoosnik Lembit Sepp. Sirgeima vao kündsid Jüri ja Rain Mesila. "Hobusele" oli auhinnaks leib ja kündjale purk õlut. Samal võistlusel õnnestus künda ka Kõrkküla kõige kõveram vagu, sellega said hakkama Pille Tänak ja Maret Metsmaa. Sealt, kust vagu algas, sinna ta peaaegu ka lõppes. Tegijal juhtub nii mõndagi!

Lapsed said võimaluse lehmalüpsmist harjutada. "Lehma" lüpstes niristasid nad läbi kummikinda pea ämbritäie vett.
Suvestiilikas lõppes kolhoosnike pidulauas, mis samuti stiilselt kaetud oli. Pidulauas valiti üritusel osalenute poolt stiilseim kolhoosnik. Selle tiitli sai Pille Tänak, kes kehastas tööeesrindlast. Pille juures oli kõik stiilne, sealjuures ka käekott ja peotäis rublasid kotis. Auhindki oli stiilne - asunikupudel ja suitsuvorstirõngas. Pille oli majapidemisest leidnud ka Kingissepa rajooni ajalehe "Kommunismiehitaja" numbreid aastatest 1969 ja 1971. Tolleaegseid uudiseid lugesime valjusti ette.
Oli lõbus ja lustiline stiilikas. Samas ka kena ja sume laupäevaõhtu.
Pilte stiilipäevast:
Ja veel pilte stiilipäevast:

Järgmisel aastal toimub suvestiilikana Kõrkkülas "Mutionu pidu", kohale oodatakse karvaseid ja sulelisi külalisi.
Maret Metsmaa, Paadla Kandi Selts

Kärlakad TeateTantsul

Meie tantsisime TeateTantsul

26.augusti õhtupoolikul sõitsid Kärla rahvatantsijad rõõmsalt Leisi poole, et osaleda selle aasta suursündmusel - TeateTants 2011. Kõik meie tantsurühmad olid esindatud - lasterühm, neidude rühm, naisrühm Kadaka mari ja segarühm Tõmba, Jüri. Meile oli mõõdetud välja umbes 2-kilomeetrine teelõik Triigi sadamasse. Esimese tantsupaarina võtsid teate Leisbergilt üle Ain ja Ene. Tantsuhoog sai kohe üles võetud ja teekond Triiki möödus kui linnulennul :-) Teatepulgana anti paarilt-paarile edasi viljandlaste poolt teele saadetud suur puulusikas ning meie rühmasiseselt liikus teatena edasi ka Kärla valla vapiga lipuke. Teade liikus sujuvalt paarilt-paarile edasi. Ja ka tantsuhoog ei raugenud - kes oma teate lõpetas, jätkas rõõmsalt teekonda sadamasse tantsusammul. Meie tantsijad andsid teate Triigi sadamas üle Leisi naisrühmale Sõlus. Ka sadamas ei raugenud tantsuhoog hetkekski. Ühises tantsuringis tantsiti kolonntantsu ja laulumänge, veeti sabatantsu ning lehvitati rõõmsalt hiidlastele, kes teate praamile viisid.

Proovime TeateTantsu

Eile tegime tantsijatega väikeseid ettevalmistusi algavaks TeateTantsuks. Tantsisime selgeks kärlakate valitud tantsukesed ja katsetasime meie väikeses saalis ringselt kulgevat teate edasiandmist. Korraga tantsis üks paar, kes läbis tantsusammul 2 ringi. Järgmine tantsupaar võttis sujuvalt teate üle ja jätkas pooleliolevat tantsutuuri. Harjutamine läks sujuvalt. Pühapäeval loodame harjutada rahvamaja ees Jõe tänavat pidi ja siis tuleb igal paaril tantsida juba veidi pikemalt. Aga - harjutamine teeb meistriks ja reedel, 26. augustil, kui on saarlaste kord teadet edasi anda, saame me juba suurepäraselt hakkama. Teadmiseks: Kärla tantsijad viivad teate Orissaare-Leisi maanteelt kohast, kust viimane lõik viib otse Triigi sadamasse. Tulge vaatama!

Värviküllane Kärla Triip

Kurduskuub, kiutkuub, kirikuub - just nii võib öelda kärla (ja üldse saare) pikitriibuliste seelikute kohta. Triibud on kitsad, vähem kui 1 cm laiused. Põhitoon on tume, punane (mõnikord ka roheline) värv on nii seatud, et see jääb iga kurru harjale. Kaugemalt vaadates paistab ainult punane silma, aga liikuma hakates kumavad kõik seeliku värvid allpool pehme virvendusena. Just niimoodi on soome teadlane Ilmari Manninen kirjeldanud Saaremaa pikitriibulisi seelikuid. Kuue värvimustrid polnud sugugi nii väga juhuslikud asjad, neid käidud üksteise käest laenamas, kusjuures värvilised lõngad vastavalt kuue kiutudele pulga ümber varutud.

Just niisamuti võib iseloomustada ka meie suvepidu Kärla Triip. Ei ole juhuslikke esinejaid, vaid ikka midagi oma ja head. Ja need esinejad annavad meie suvele kena triibuliselt virvendava tooni. Sel aastal andsid Kärla Triibule värvi Marvi Vallaste oma bändiga ja Ivo Linna koos Rock Hoteliga.
Lisaks kuulsatele esinejatele astus rahva ette ja näitas kärla seelikute ilu neidude rühm. Ja käsitöönurgas sai iga soovija katsetada, kui lihtne/raske on sukapaela punumine või kõladega kudumine.