Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Kuressaare Linnaorkester

Kuressaare Linnaorkester

reede, 5. juuli 2013

Tegus kolmapäev - esimene

3. juuli hommikul sai alguse suveprojekti "Tegusad kolmapäevad" esimene päev, millele võib julgelt alapealkirjaks panna "Tunne oma kodukanti". 15 last vanuses 8-14 aastat ja 4 täiskasvanut istusid ratastele ning liikusid marsruudil Kärla-Mõnnuste-Paevere-Vennati.
Oma esimese peatuse tegime Mõnnuste kiriku varemete juures.
1868.a. ehitatud kirik oli paekiviseinte ja kahe torniga. Lennuvälja läheduse tõttu võeti kellatorn 1941.a. maha. Hoonet kasutati sõjaväe spordisaalina ning hiljem kolhoosi väetisehoidlana ja lõpuks lambalaudana.
Järgmine sihtpunkt oli Euroopa naba, mis Wikipedia andmetel on Euroopa äärmuspunkte arvestades Euroopa keskpunkt. Siin saime veidi tööd ka teha. Püstitasime keskpunkti tähistava posti kõrvale kärlatriibulise tahvli, kuhu edaspidi kinnitame Euroopa kaardi, mis piltlikult näitab, kus me parasjagu asume.
Jälle ratste selga ja suundusime Paevere külla. Kui nüüd päris aus olla, siis pisikese söögipeatuse tegime Kogula külas asuvas Ruunakoplis, külaväljakul. Need kaks küla on omavahel nii läbi põimunud, et vaid teadja oskab öelda, kummas külas ta parasjagu asub :-) Kohalik teab kindlalt, et kraav teeb vahe - ühel pool Kogula, teisel "kaldal" Paevere. Tegelikult on Paevere nimetus külana uus, tekkinud pärast Paadla mõisa riigistamist (1919), kui mõisamaad jagati Vabadussõjast osavõtnutele.
Paadla mõisa on esmakordselt mainitud 16. sajandi keskel ja kuulus läbi pikkade sajandite von Buxhoevdenitele. Mõisa kivist peahoone on ehitatud mitmes järgus. Vanem osa pärineb 18. sajandi lõpust. 19. sajandi lõpus ehitati hoone põhjalikult ümber ja tehti varasemast vasakust fassaadist uus kahekorruseline peafassaad. Hoone peasissepääs ja sissesõidutee jäid aga vanasse paika.
Peale mõisahoone riigistamist (1919) ja remonti avati 1927.a. hoones kool, mis lõpetas tegevuse 1970.a. Hoones on asunud ka külakeskus, kolhoosi kontor, raamatukogu, kinosaal ja ajutiselt sõjaaja tingismustes ka nakkushaigla.
Paevere mees Edgar Talu juhatas meid lahkesti ühe unikaalse ausamba juurde, mis on Buxhoevdenite poolt 1854.a. püstitatud Krimmi sõjas langenud poja auks. Ega me seda omapäi vist üles leidnud polekski, sest teekond sambani kulges läbi võsa. Aga püstitamise ajal oli see kindlasti üks väga kena koht mõtisklemiseks Kärla jõe kaldal.
Edasi viis tee meid Vennati külla Hallikivi seiklusparki. Üks sõna - äge. Ei ole mingi titekas, vaid ikka tõsine ronimine. Kaks tundi möödus väga kiiresti. Ja tegelikult tagasitee koju ka. Meie esimene päev lõppes positiivsete emotsioonidega.
Ja nüüd tänusõnad. Edgarile, kes oli meile suurepäraseks giidiks. Riinale ja Kallele, kes kostitasid meid maitsva lõunasöögi ning supertoreda seiklusrajaga. Kärla poe naistele, kes tõid lastele Vennatisse jäätist. Vaidole, kes oli meie esimese kolmapäeva vabatahtlik :-) Üldse oli üks tore seltskond.
Need tänusõnad on kõigi meie kolme poolt, kes me seda suveprojekti veame - Tiina, Maret ja Virge. Vaata rohkem pilte kõrvalolevast ripploendist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar