Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Päkapikud

Päkapikud

Reede, 8. juuni 2012

Kaerajaanitasime Võnnus

Segarühm Tõmba, Jüri ja põhikooli segarühm käisid nädalavahetusel Kagu-Eestis. Juba 13. korda toimus Võnnus Kaerajaani Võistu- ja TeateTants. Veebruarikuus hakkasime igatsorti kaerajaanisid tantsima ja maikuu lõpuks valis tantsuõpetaja Virge välja selle ühe ja ainukese, millega publiku ette minna. Eks see Mait Agu seatud risti-rästi kaerajaan üks paras pähkel on, aga - ei pea alati olema lihtne. Kaks tantsu tuli veel valida ja nendeks said "Meite mehed kevadel" (Taritu Aili ning Kärla Virge ühendatud tantsud) ja folkloorsete pulgatantsude baasil loodud "Mis isa-ema õpetand" (Virge sättis ja lasterühm esitas). Meie kava sai emotsionaalne ja omapärane. Meeldis publikule ning meile endile ka :-) Pärast meie esinemist ütles Kagu-Eesti noor ja andekas tantsuõpetaja Andre Laine meile tunnustavaid sõnu. Aitäh! Esinemine on ka videosse võetud.
Kui võistutantsud tantsitud, osalesime Andre Tantsu-Õpitoas. See oli vahva! Kõigepealt õppisime saia tegema. Mille peale meie pagar Ene arvas, et päris nii just kukleid ei siluta. Aga võib-olla on see Kagu-Eesti stiil :-) Arvestades tantsu populaarsust meie tantsijate hulgas, on see kindlasti varsti ka Saare Leiva repertuaaris ja edaspidi teevad nad saia just niimoodi :-) Väga põnevad olid ka kapitants (eriti põnev oli riiuleid lugeda ja poste siluda) ja lapsetegemisetants. Kusjuures see tegemine polnudki nii põnev kui just titevankriga kärutamine.
Nonii. Uued tantsud omandatud, läksime teadet tantsima. Pea 3 kilomeetrit jutti tantsis enamus meie tantsijatest. Me olime kolmas rühm, kes teadet Võnnu poole hakkas tooma ja me lihtsalt ei raatsinud sellest tantsurongist maha jääda. Mitu korda me seejuures igas vahetuspostis kaerajaani kargasime, ei mäleta enam keegi. Tore oli!
Stiilinäide meie kaerajaanist 

Ja et lõpetuseks kõik ausalt ära rääkida, siis mingit kaerajaani-võitu me ei saanud, aga toreda reisi võitsime küll. Ja toredad reisikaaslased ka. Aitäh, Tõmba, Jüri ja meie vahva lasterühm (mis lapsed enam, juba noored). Teiega võib teinekordki luurele minna :-)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar