Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Kuressaare Linnaorkester

Kuressaare Linnaorkester

teisipäev, 19. veebruar 2019

Teel juubelipidudele - minu arm











Ma armastan siin kõike 
ka oma jalajälgi 
mille olen astunud lootuses 
et see, mida hoian mina 
hoiab ka mind          /S. Oll/
2019. aasta on nimetatud laulu ja tantsu juubeliaastaks. Möödub 150 aastat esimesest laulupeost ning 85-aastane tantsupidu toimub 20. korda. "Minu arm" - need sõnad puudutavad kõiki meid isiklikult ning igaüks teab ise nende tähendust. Lydia Koidula sulest sai neist otsekui ajatu hümn isamaa-armastusele, mis on rahvast rasketel aegadel ühendanud oma maad hoidma ning aina uueks looma. "Minu arm" - ühine pealkiri kahele sellesuvisele suurele peole. Minu arm - igaüks saab ise ennast nende kahe sõna sisse mõelda. Minu arm on seotud nii laulu- kui tantsupeoga. 
Kärlalt on suurele peole pürgimas viis kollektiivi, tänaseks on kõigil neil esimene ettenäitamine tehtud. 
Kärla poistekoor koos SÜGi poistekooriga esimeses eelproovis
Laulupeole on pürgimas Kärla põhikooli poistekoor ja lastekoor õpetaja Marika Aarnise ning koguduse naiskoor Kargell Ülle Vallaste juhendamisel. Esimesel ettelaulmisel tehti kõigepealt tööd nii liigilaulude kui ühendkoori repertuaariga. Seejärel tuli igal kooril ette laulda üks loosiga tõmmatud liigilaul. Tagasiside on ka saadud ja see lubab loota, et edaspidise tubli töö korral on võimalus meie lauljaid suure laulukaare all laulmas kuulda. Teekond sinna on aga veel pikk ja lauluprooviderohke, küllap mahub nende sisse ka palju armu :-) 
Laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi mõtted: "Nii nagu meile on kallid meie emad ja isad, on meile kallid ka meie isamaa ja emakeel. Eesti laulupidu on sündinud armastusest meie maa ja keele vastu. Selle armastuse läbi sai maarahvast eesti rahvas ja maast sai Eesti riik. Pühitsedes laulupidu pühitseme me oma emakeelt ja isamaad, et võiksime neid pärandada oma lastele ja kesta igaviku tuultes igavesti. Eesti, minu arm!" 
Kadaka mari kannab uhkusega Kärla rahvarõivaid
Tantsupeo "Minu arm" kunstiline juht ja idee autor on Vaike Rajaste. Tema loodab, et: "2019. aasta suur pidu lubab nii peolistel kui ka pealtvaatajatel tunda, et vabal maal oma rada käia on meie suur võimalus ja niisama suur vastutus. Vastutus nende ees, kes on käinud enne meid, aga veelgi enam nende ees, kes praegu oma esimesi samme astuvad." 
Meie segarühm Tõmba, Jüri ja naisrühm Kadaka mari on tantsupidudel käinud juba mitmeid kordi. Teatud mõttes kogemustega tantsijad, aga iga kord on ärevus südames, kui tuleb ettetantsimisele minna. Seekord läks taas kenasti ja esimene samm on tehtud õigesti, sest olime S3 liigijuhi Karin Soosalu arvates õppinud selgeks õiged tantsud. Aga loorberitele ei tohi puhkama jääda, sest N1 liigijuht Agne Kurrikoff-Hermann hoiatas tantsijaid, et kõige igavam osa algab just nüüd - tuleb puhastada, ühtlustada ja muudkui harjutada, harjutada ja harjutada. Ja loomulikult tuleb vahetevahel end ka rahvale näidata ehk esineda :-)
Eel-ettetantsimise õhtul Kärlal lubas Virge, et lavale pääsevad vaid parimad :-) 
Meie laulukoore ja tantsurühmasid on võimalik kuulda-näha vabariigi aastapäeva üritustel 21. veebruaril koolimajas ja  23. veebruaril rahvamaja laval. MINU ARM. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar