Meil kõigil on elu ja aeg ja lugu, sellest elu jooksul saab ajalugu; inimelu jaoks vaja on elumaja, rahvamelu jaoks vaja on
RAHVAMAJA -
ka see pole elu- ja ajaloota ja aegu uskudes tulebki loota, et ikka ja alati läbi aja kooskäimise kohta on tõepoolest vaja -
see peab olema soe ja sõbralik maja - rahvale rajatud
RAHVAMAJA.
Kuni veel kestab külakutuur,
seni väikese rahva vaim püsib suur.

(Virve Osila)


Redel

Redel

Pisuhänd

Pisuhänd

teisipäev, 26. märts 2019

Segarühmade lõõgastuspäev

Varakevad on rahvamajas nii toimekas, et pole aega blogisse kirjutadagi. Näiteselts valmistab ette uut näitemängu, et osaleda aprilli lõpus provintsiteatrite päevadel. Salamisi loodame, et jõuame oma majas enne seda ka esietenduse teha. Naiskoor on edukalt läbinud teise laulupeo ettelaulmise ning valmistub nüüd valiknaiskoorina üles astuma. Tantsurühmad lihvivad omi tantse teiseks ettetantsimiseks. Aegajalt on bändiruumist kosta trummipõrinat, harjutamas käib nii noorte bändikool kui ka veidi vanemad tegijad. Kõige selle keskel tuleb kindlasti aeg maha võtta ja lihtsalt lõõgastuda.
Rahvatantsija lõõgastub kõige paremini "Tuljakut" tantsides
Saare maakonna segarühmadel on kombeks märtsikuu algul kokku koguneda. Tavaliselt toimub ca 3-tunnine tantsuõpetuslik treening, mis lõpeb ühiselt supisöömise ja õhtuse koosolemisega. Peaaegu samamoodi toimus kõik ka laupäeval, 9. märtsil. Rivistusel Kärla rahvamajas lugesime kokku viis kõige segasemat rühma - kodurühm Tõmba, Jüri, linnavurled Piiprellid, ühendrühmaks koondunud Keeris ja Rummaja ning linna lähedal maal tegutsev Pööris. Et hilisemateks sportlikeks katsumusteks valmis olla, alustasime Ullo Toomi treeningsüsteemile toetuva tunniga. Palju tähelepanu said nii koordinatsioon kui polgseis. Selle viimasega on küll niimoodi, et edaspidi liikudes on peaaegu olemas, niikui selja liikumissuunda sätid, ei ole enam kindel, et see välja tuleb. Aga harjutamine teeb meistriks.
Oige ja vasemba muusika tunneb iga tantsija ka siis ära, kui ta ei kuule
Teine tund rahvamajas möödus äraarvamismängu mängides. Virge mängis ette muusikapala eelmängu, tantsijad pidid selle ära tundma ja ette kandma.
Kas tunned tantsu ära? Sabatants :-) 
Ei ole kaerajaan, see on tibutants
Kingsepapolkat tantsisid enamasti mehed, aga tänapäeval sobib see amet ka naistele. Tantsurõõm on peamine. 
Ei olnud keelatud teise rühma pealt spikerdada, kui ise kohe tantsu ära ei tundnud. Autoritantsude puhul tuli ka tantsu autori nime teada.
Helju Mikkeli "Vanaisa polkat" nautisisd nii tantsijad kui pealtvaatajad. 
Kõigil läks väga hästi, kõik väljapakutud muusikapalad said tantsitud. Lõputantsuna tuli ettekandmisele Anna Raudkatsi "Tuljak". Tantsijate rõõmsaid naeratusi nähes ei saanud arugi, et kaks tundi tublit treeningut on selja taga. 
Kiigun-ja-kiigun, püüan tõusta varbale :-) 
Käsi liigub õlast õlani, mitte kõhust kõhuni :-) 
Laskem ela-DA!
Teise poole treeningust veetsime Kärla spordihoones. Eero ja Maret olid rühmadele ette valmistanud toreda takistusraja. Eesmärgiks ikka ettevalmistus eesootavaks tantsupeonädalaks Tallinnas. Pildimaterjal annab ehk parema ülevaate kui jutustus.
Et kuuma suppi täis kausiga jõuda ohutult lauda, harjutasime slaalomit 
Täpsusvisked juhuks, kui sõbra kaabu on sinu käes ja sõber vajab seda kohe
Tantsupeovarustust on palju, see tuleb ükshaaval sihtpunkti kanda
Segarühmas tuleb ka naiste kohvrid sihtkohta kanda
Juhuks, kui klassiuks on väljastpoolt suletud ja abivajajale peab võtmed üles viskama
Juhuks, kui koolimaja uks on juba lukus ja tuppa pääseb vaid akna kaudu
Takistustest üle ja alt pugemine oli lihtsalt igaksjuhuks -
ei või iial teada, missugustesse oludesse tantsija selle peonädala jooksul satub. 
Teatevõistlus ei olnud ainuke ala, mida spordihoones tegime. Oma võimeid "Tuljaku" tõsteks arendasid mehed korvpalli vabaviskeid tehes, naised aga hüppenööriga hüpates. Parim individuaalne hüppaja oli Margerite (Tõmba, Jüri) oma 175 hüppega, Airika (Pööris) jõudis teha 153, Madli (Keeris) 148 ning Lii ja Kerli (Piiprellid) kumbki 138 hüpet. Võistlused peetud ja maitsev supp söödud, saabus aeg piduriided selga panna ning tantsupeonädala õhtuseid lõõgastusi nautida.
Jakob püüab alati ilmas toimuvaga kursis olla
Heigo ei ole päris kindel, millega tegeleda, kas panna end ühstesse vormi või hoopis kunsti teha
Alustuseks kontrollisime tantsijate teadmisi pidude ajaloo kohta. Saime teada, millal esmakordselt osalesid tantsupeol väliseesti rühmad, mis tantse tantsiti I Eesti Mängudel ja palju muudki. Näiteks seda, et tantsupeo "Meri" idee autor oli Henn Tiivel. Väike kontsert toimus ka. Kõik kohaletulnud rühmad esitasid kodus ettevalmistatud etteaste pühendusega laulu- ja tantsuaasta juubelile.
Tõmba, Jüri esitas jooksukava pühendusega Idlale
Mehed läksid vahepeal väga hoogu
Naised võtsid ohjad siiski oma kätte
Kava lõppes kummardusega Ullo Toomile
Kava sellest, kuidas Piiprellid tantsupeoks valmistuvad. Algul töö... 
...siis trenn...
...ja lõpuks pidu
Pöörise etteaste "Tulge, lähme tantsupeole" sisaldas S4 liigitantse veidi teises võtmes
Keeris-Rummaja mõtted teel tantsupeole olid ühtaegu lõbusad ja kuulama panevad
Kokkuvõte võistlusaladest. T e a t e v õ i s t l u s. Esimeseks tuli Tõmba, Jüri (puhas aeg 9.29, sellest maha 35 sek), teiseks Keeris-Rummaja (10.05, maha 65 sek), kolmandaks Piiprellid (9.47, maha 30 sek) ja neljandaks Pööris (11.18, maha 40 sek). K o r v p a l l i  v a b a v i s k e d (visked 3 minuti jooksul). Parima tulemuse sai Keeris-Rummaja (6 korvi), järgnesid Tõmba, Jüri viie, Piiprellid nelja ja Pööris kahe korviga. H ü p p e n ö ö r i h ü p p e d (1 minuti vältel). Piiprellide neli parimat hüppajat said kokku 526 hüpet, järgnesid Tõmba, Jüri 501, Pööris 497 ja Keeris-Rummaja 427 hüppega. T e a d m i s t e  k o n t r o l l i s osutus parimaks Pööris, järgnesid Piiprellid, Tõmba, Jüri ja Keeris-Rummaja. 
OLI ÜKS ÜTLEMATA KENA SEGARÜHMADE PÄEV. 
Pilte klõpsisid Piret Paomees ja Virge Varilepp.  
Köikse segasema rühma tiitli sai seekord 
segarühm Tõmba, Jüri Kärlalt.

   

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar